Vähese sünni põhjus

[Külaline]

Kui mul oleks valida, kas doktorikraad ja lastetus või väiksem haridus ja lapsed, siis täiesti kindlasti ma valiks selle teise variandi. Või noh, ma olengi valinud!

Muidugi, inimesed väärtustavad erinevaid asju, aga elu ilma lasteta on kahtlemata väga tühi.

Sina vaatad seda enda seisukohalt. Kellel pole kunagi lapsi olnudki, võivad vaadata, et issand kui õudne, kui oleks lapsed. Mina ei osanud ka lastest kuidagi puudust tunda, kui lapsi polnud. Nüüd vaatan, et elu parim kogemus. Aga kui mul poleks neid lapsi, ma ilmselt nii ei mõtleks. Mul on üks pereta sõbranna, kes vaatab suure põlglikkusega meie teise sõbranna elu, kellel on mees ja lapsed. Ja alati, kui kokku saame, see lastetu vaatab õudusega, kuidas see perega aina võtab telefoni vastu, et too seda, too teist, tema arust ta on nagu hirmus teenija seal peres. Jõulupeolgi ei saanud kaua olla, juba mees tuli järgi. Ühele sobib see kõik ja teisele ei sobi.

Ja ilmselgelt on sellel perega sõbrannal palju parem ja rahuldustpakkuvam elu kui sellel põlglikul üksikul sõbrannal. See põlglikkus võib olla ka mask, mille taga tegelikult väike kadeduseuss. Eriti juhul, kui olete eas, kus enam lapsi ei ole võimalik saada.

[Külaline]

Ja ilmselgelt on sellel perega sõbrannal palju parem ja rahuldustpakkuvam elu kui sellel põlglikul üksikul sõbrannal. See põlglikkus võib olla ka mask, mille taga tegelikult väike kadeduseuss. Eriti juhul, kui olete eas, kus enam lapsi ei ole võimalik saada.

No ei tea, las lastega on ikka rahuldustpakkuvam elu! On, kui lapsed on terved, tublid ja toredad, aga kui on sellised Inglite aja lapsed?! Või mõne tagasihoidlikuma diagnoosiga, aga siiski vaimse või füüsilise puudega lapsed? Lõpuks ka need lapsmõrvarid on kellegi lapsed. Kas elu on ikka rahuldustpakkuvam, kui su poeg või tütar nalja pärast kellegi ära tapab?

[Külaline]

Kui mul oleks valida, kas doktorikraad ja lastetus või väiksem haridus ja lapsed, siis täiesti kindlasti ma valiks selle teise variandi. Või noh, ma olengi valinud!

Muidugi, inimesed väärtustavad erinevaid asju, aga elu ilma lasteta on kahtlemata väga tühi.

Sina vaatad seda enda seisukohalt. Kellel pole kunagi lapsi olnudki, võivad vaadata, et issand kui õudne, kui oleks lapsed. Mina ei osanud ka lastest kuidagi puudust tunda, kui lapsi polnud. Nüüd vaatan, et elu parim kogemus. Aga kui mul poleks neid lapsi, ma ilmselt nii ei mõtleks. Mul on üks pereta sõbranna, kes vaatab suure põlglikkusega meie teise sõbranna elu, kellel on mees ja lapsed. Ja alati, kui kokku saame, see lastetu vaatab õudusega, kuidas see perega aina võtab telefoni vastu, et too seda, too teist, tema arust ta on nagu hirmus teenija seal peres. Jõulupeolgi ei saanud kaua olla, juba mees tuli järgi. Ühele sobib see kõik ja teisele ei sobi.

Ja ilmselgelt on sellel perega sõbrannal palju parem ja rahuldustpakkuvam elu kui sellel põlglikul üksikul sõbrannal. See põlglikkus võib olla ka mask, mille taga tegelikult väike kadeduseuss. Eriti juhul, kui olete eas, kus enam lapsi ei ole võimalik saada.

See lastetu sõbranna pole päris kindlasti õnnetu, ta ei soovi päriselt perekonda ega lapsi. Sina ei saa küll otsustada, kellel on rahulduspakkuvam või toredam elu. On hulgaliselt inimesi, kellel on perekond, aga nad ei soovi tegelikult seda. See on nende jaoks täielik piinapink. Selliseid mehi on muidugi rohkem kui naisi, aga selliseid naisi on piisavalt.

[Külaline]

Kui mul oleks valida, kas doktorikraad ja lastetus või väiksem haridus ja lapsed, siis täiesti kindlasti ma valiks selle teise variandi. Või noh, ma olengi valinud!
Muidugi, inimesed väärtustavad erinevaid asju, aga elu ilma lasteta on kahtlemata väga tühi.

Sina vaatad seda enda seisukohalt. Kellel pole kunagi lapsi olnudki, võivad vaadata, et issand kui õudne, kui oleks lapsed. Mina ei osanud ka lastest kuidagi puudust tunda, kui lapsi polnud. Nüüd vaatan, et elu parim kogemus. Aga kui mul poleks neid lapsi, ma ilmselt nii ei mõtleks. Mul on üks pereta sõbranna, kes vaatab suure põlglikkusega meie teise sõbranna elu, kellel on mees ja lapsed. Ja alati, kui kokku saame, see lastetu vaatab õudusega, kuidas see perega aina võtab telefoni vastu, et too seda, too teist, tema arust ta on nagu hirmus teenija seal peres. Jõulupeolgi ei saanud kaua olla, juba mees tuli järgi. Ühele sobib see kõik ja teisele ei sobi.

See põlglikkus võib olla ka mask, mille taga tegelikult väike kadeduseuss. Eriti juhul, kui olete eas, kus enam lapsi ei ole võimalik saada.

Tundub jah rohkem kadeduse moodi. Pole kohanud veel ühtegi naist, kes vanas eas ei kahetse, et perekonda ja lapsi pole. Välismaal, suurt karjääri ja tuntust kogenud naiste hulgas neid ehk leidub, aga Eestis isiklikult ei tea. Üksikud inimesed pigem räägivad üritustel pereinimestele, mis teil viga, teil on vähemalt keegi, neil mitte kedagi.

[Külaline]

Tundub jah rohkem kadeduse moodi. Pole kohanud veel ühtegi naist, kes vanas eas ei kahetse, et perekonda ja lapsi pole. Välismaal, suurt karjääri ja tuntust kogenud naiste hulgas neid ehk leidub, aga Eestis isiklikult ei tea. Üksikud inimesed pigem räägivad üritustel pereinimestele, mis teil viga, teil on vähemalt keegi, neil mitte kedagi.

Seda nad jah võivad tagantjärele mõelda küll, et näe, oleks lapsed, siis minu eest keegi hoolitseks vanast peast ja käiks külas. Mitte et nad oleks lastea kasvatamist kuidagi nautinud või tegelikult pereelu soovinud. Samas pole mitte kõigil vanainimestel oma lastest vähimatki rõõmu, ei tule nad külla, kolivad hoopis välismaale või lausa vihkavad. Lugesin Pihlamägi mingit heietust, et näe, oleks ikka võinud lapsed olla. Täpselt selles võtmes, et nüüd olen vana, on igav, tore oleks, kui keegi oleks. Aga ise poleks selleks olnud nõus vähimatki minutit oma elust raisata, et lapsi kasvadada või olla hea abikaasa.

[Külaline]

Sina vaatad seda enda seisukohalt. Kellel pole kunagi lapsi olnudki, võivad vaadata, et issand kui õudne, kui oleks lapsed. Mina ei osanud ka lastest kuidagi puudust tunda, kui lapsi polnud. Nüüd vaatan, et elu parim kogemus. Aga kui mul poleks neid lapsi, ma ilmselt nii ei mõtleks. Mul on üks pereta sõbranna, kes vaatab suure põlglikkusega meie teise sõbranna elu, kellel on mees ja lapsed. Ja alati, kui kokku saame, see lastetu vaatab õudusega, kuidas see perega aina võtab telefoni vastu, et too seda, too teist, tema arust ta on nagu hirmus teenija seal peres. Jõulupeolgi ei saanud kaua olla, juba mees tuli järgi. Ühele sobib see kõik ja teisele ei sobi.

Ja ilmselgelt on sellel perega sõbrannal palju parem ja rahuldustpakkuvam elu kui sellel põlglikul üksikul sõbrannal. See põlglikkus võib olla ka mask, mille taga tegelikult väike kadeduseuss. Eriti juhul, kui olete eas, kus enam lapsi ei ole võimalik saada.

See lastetu sõbranna pole päris kindlasti õnnetu, ta ei soovi päriselt perekonda ega lapsi. Sina ei saa küll otsustada, kellel on rahulduspakkuvam või toredam elu. On hulgaliselt inimesi, kellel on perekond, aga nad ei soovi tegelikult seda. See on nende jaoks täielik piinapink. Selliseid mehi on muidugi rohkem kui naisi, aga selliseid naisi on piisavalt.

"On hulgaliselt inimesi, kellel on perekond, aga nad ei soovi tegelikult seda. See on nende jaoks täielik piinapink". Tõesti, ma ei tunne ühtegi sellist naist. Huvitav, kas keegi rivistas need inimesed püssi ette ja käskis pere luua?

[Külaline]

Ja ilmselgelt on sellel perega sõbrannal palju parem ja rahuldustpakkuvam elu kui sellel põlglikul üksikul sõbrannal. See põlglikkus võib olla ka mask, mille taga tegelikult väike kadeduseuss. Eriti juhul, kui olete eas, kus enam lapsi ei ole võimalik saada.

See lastetu sõbranna pole päris kindlasti õnnetu, ta ei soovi päriselt perekonda ega lapsi. On hulgaliselt inimesi, kellel on perekond, aga nad ei soovi tegelikult seda. See on nende jaoks täielik piinapink. Selliseid mehi on muidugi rohkem kui naisi, aga selliseid naisi on piisavalt.

Kui vana on su sõbranna? Kui tervis on hea, päevad tegevusi täis ja elujõudu veel palju, siis ei tunta veel üksindust ja kahetsust. Ei ütleks, et pereta, õnnelikke inimesi on hulgi, sest pensionieas millegipärast räägivad, et kurb, kui peret ja lapsi pole.

[Külaline]

"On hulgaliselt inimesi, kellel on perekond, aga nad ei soovi tegelikult seda. See on nende jaoks täielik piinapink". Tõesti, ma ei tunne ühtegi sellist naist. Huvitav, kas keegi rivistas need inimesed püssi ette ja käskis pere luua?

Jah, ühiskondlik arvamus on päris suur mõjutegur. Kui sul pole perekonda, pole lapsi, oled õnnetu ja sul on midagi viga. Siingi ju osad naised lihtsalt keelduvad uskumast, et keegi võiks olla õnnelik, kui pole lapsi. Selliseid inimesi ei saa ju olemas olla. Teades teie suhtumist, teile lihtsalt keegi ei räägigi oma pärismõtteid. Mulle ütles oma vanaemagi, kui vanaisa suri, et lõpuks olen õnnelik. Ma ei pea enam kedagi teenindama ja saan elada endale.

[Külaline]

Sina vaatad seda enda seisukohalt. Kellel pole kunagi lapsi olnudki, võivad vaadata, et issand kui õudne, kui oleks lapsed. Mina ei osanud ka lastest kuidagi puudust tunda, kui lapsi polnud. Nüüd vaatan, et elu parim kogemus. Aga kui mul poleks neid lapsi, ma ilmselt nii ei mõtleks. Mul on üks pereta sõbranna, kes vaatab suure põlglikkusega meie teise sõbranna elu, kellel on mees ja lapsed. Ja alati, kui kokku saame, see lastetu vaatab õudusega, kuidas see perega aina võtab telefoni vastu, et too seda, too teist, tema arust ta on nagu hirmus teenija seal peres. Jõulupeolgi ei saanud kaua olla, juba mees tuli järgi. Ühele sobib see kõik ja teisele ei sobi.

Ja ilmselgelt on sellel perega sõbrannal palju parem ja rahuldustpakkuvam elu kui sellel põlglikul üksikul sõbrannal. See põlglikkus võib olla ka mask, mille taga tegelikult väike kadeduseuss. Eriti juhul, kui olete eas, kus enam lapsi ei ole võimalik saada.

See lastetu sõbranna pole päris kindlasti õnnetu, ta ei soovi päriselt perekonda ega lapsi. Sina ei saa küll otsustada, kellel on rahulduspakkuvam või toredam elu. On hulgaliselt inimesi, kellel on perekond, aga nad ei soovi tegelikult seda. See on nende jaoks täielik piinapink. Selliseid mehi on muidugi rohkem kui naisi, aga selliseid naisi on piisavalt.

Mina näiteks tean väga paljusid naisi, kes teistele ütlevad, et nad ei taha lapsi ja peret, et see on nende valik ja nad on oma valikus täiesti kindlad. Aga tegelik põhjus on hoopis selles, et nad ei saa lapsi. Nii et, ei tea ka sina päris lõpuni selle oma lastetu sõbranna elu.

Samuti tunnen ma päris paljusid lastetuid vanainimesi, kes eranditult kõik nüüd vanas eas kahetsevad, et pole lapsi ega lapselapsi.

[Külaline]

Ja ilmselgelt on sellel perega sõbrannal palju parem ja rahuldustpakkuvam elu kui sellel põlglikul üksikul sõbrannal. See põlglikkus võib olla ka mask, mille taga tegelikult väike kadeduseuss. Eriti juhul, kui olete eas, kus enam lapsi ei ole võimalik saada.

See lastetu sõbranna pole päris kindlasti õnnetu, ta ei soovi päriselt perekonda ega lapsi. On hulgaliselt inimesi, kellel on perekond, aga nad ei soovi tegelikult seda. See on nende jaoks täielik piinapink. Selliseid mehi on muidugi rohkem kui naisi, aga selliseid naisi on piisavalt.

Kui vana on su sõbranna? Kui tervis on hea, päevad tegevusi täis ja elujõudu veel palju, siis ei tunta veel üksindust ja kahetsust. Ei ütleks, et pereta, õnnelikke inimesi on hulgi, sest pensionieas millegipärast räägivad, et kurb, kui peret ja lapsi pole.

Pensionieas on paljude elu küllaltki õnnetu võrreldes varasemaga. Ei tule ka need lapsed kõiki pensionäre eriti vaatama.

[Külaline]

"On hulgaliselt inimesi, kellel on perekond, aga nad ei soovi tegelikult seda. See on nende jaoks täielik piinapink". Tõesti, ma ei tunne ühtegi sellist naist. Huvitav, kas keegi rivistas need inimesed püssi ette ja käskis pere luua?

Jah, ühiskondlik arvamus on päris suur mõjutegur. Kui sul pole perekonda, pole lapsi, oled õnnetu ja sul on midagi viga. Siingi ju osad naised lihtsalt keelduvad uskumast, et keegi võiks olla õnnelik, kui pole lapsi. Selliseid inimesi ei saa ju olemas olla. Teades teie suhtumist, teile lihtsalt keegi ei räägigi oma pärismõtteid. Mulle ütles oma vanaemagi, kui vanaisa suri, et lõpuks olen õnnelik. Ma ei pea enam kedagi teenindama ja saan elada endale.

Jäta see teenindamise jutt! See on naise enda isiklik valik, kas ta hakkab pereloonuna orjaks või mitte. Tänapäeva tendets enam ei ole selline kui sinu vanaisa ajal, et naise koht on köögis. Tänapäeval tegelevad isad sama võrdselt koduste töödega. Ja, kui mõni naine on lasknud asja nii minna, et kõik on tema õlul, siis on see tema enda rumalus ja viga.

Jääda nüüd sellepärast lastetuks ja peretuks, et äkki saab minust teenija, on lihtsalt naeruväärne.

[Külaline]

"On hulgaliselt inimesi, kellel on perekond, aga nad ei soovi tegelikult seda. See on nende jaoks täielik piinapink". Tõesti, ma ei tunne ühtegi sellist naist. Huvitav, kas keegi rivistas need inimesed püssi ette ja käskis pere luua?

Jah, ühiskondlik arvamus on päris suur mõjutegur. Kui sul pole perekonda, pole lapsi, oled õnnetu ja sul on midagi viga. Siingi ju osad naised lihtsalt keelduvad uskumast, et keegi võiks olla õnnelik, kui pole lapsi. Selliseid inimesi ei saa ju olemas olla. Teades teie suhtumist, teile lihtsalt keegi ei räägigi oma pärismõtteid. Mulle ütles oma vanaemagi, kui vanaisa suri, et lõpuks olen õnnelik. Ma ei pea enam kedagi teenindama ja saan elada endale.

Jäta see teenindamise jutt! See on naise enda isiklik valik, kas ta hakkab pereloonuna orjaks või mitte. Tänapäeva tendets enam ei ole selline kui sinu vanaisa ajal, et naise koht on köögis. Tänapäeval tegelevad isad sama võrdselt koduste töödega. Ja, kui mõni naine on lasknud asja nii minna, et kõik on tema õlul, siis on see tema enda rumalus ja viga.

Jääda nüüd sellepärast lastetuks ja peretuks, et äkki saab minust teenija, on lihtsalt naeruväärne.

Kui statistikat vaadata, siis naistel pereloomisega siiski koormus tõuseb märgatavalt, meestel mitte. Naiste karjäär samuti kannatab, meestel mitte. Sellepärast naised muidugi pereta ei jää, aga et kõigile naistele himsasti meeldiks lapsed, selles sa eksid. Et pensionipõlves mõeldakse põgusalt, et no näe, kui tore oleks, kui mulle ka pere tuleks külla kinke tooks, pole ju tegelikult mingi reaalne kahetsus. Kuidas selle perega läheb, ei tea keegi. Palju on naisi, kes on juba 40+ vanuses ikka üksi, sest mees lasi jalga või suri maha.

[Külaline]

Anne Veski ja Anu Saagim on ka rääkinud, et nende lapsi kasvatasid rohkem nende emad.

Vähemalt on neil võimalus rohkem panustada oma lastelastesse, sest pensionieas tekib vaba aega juurde. Kui lapsi pole, siis sellist võimalust ka kunagi ei teki.

[Külaline]

Kui statistikat vaadata, siis naistel pereloomisega siiski koormus tõuseb märgatavalt, meestel mitte. Naiste karjäär samuti kannatab, meestel mitte. Sellepärast naised muidugi pereta ei jää, aga et kõigile naistele himsasti meeldiks lapsed, selles sa eksid. Et pensionipõlves mõeldakse põgusalt, et no näe, kui tore oleks, kui mulle ka pere tuleks külla kinke tooks, pole ju tegelikult mingi reaalne kahetsus. Kuidas selle perega läheb, ei tea keegi.

Keegi polegi siin väitnud, et laste kasvatamine on lihtne või et kõik seda naudivad. Loomulikult pole see kerge, eriti väikeste lastega ja tugivõrgustikuta. Osa naisi ei suuda isegi mitu aastat kodus olla, kibelevad tööle ja panevad lapse varem lasteaaeda. Ka seda ei tea keegi ette, millised on lastega suhted tulevikus, kas soojad või jahedad, aga inimestel, kes lapsi pole saanud, seda võrdlusmomenti ja püüdu suhteid parandada kasvõi lastelastega, kunagi ei teki.

[Tolmukübe]

"On hulgaliselt inimesi, kellel on perekond, aga nad ei soovi tegelikult seda. See on nende jaoks täielik piinapink". Tõesti, ma ei tunne ühtegi sellist naist. Huvitav, kas keegi rivistas need inimesed püssi ette ja käskis pere luua?

Jah, ühiskondlik arvamus on päris suur mõjutegur. Kui sul pole perekonda, pole lapsi, oled õnnetu ja sul on midagi viga. Siingi ju osad naised lihtsalt keelduvad uskumast, et keegi võiks olla õnnelik, kui pole lapsi. Selliseid inimesi ei saa ju olemas olla. Teades teie suhtumist, teile lihtsalt keegi ei räägigi oma pärismõtteid. Mulle ütles oma vanaemagi, kui vanaisa suri, et lõpuks olen õnnelik. Ma ei pea enam kedagi teenindama ja saan elada endale.

Jäta see teenindamise jutt! See on naise enda isiklik valik, kas ta hakkab pereloonuna orjaks või mitte. Tänapäeva tendets enam ei ole selline kui sinu vanaisa ajal, et naise koht on köögis. Tänapäeval tegelevad isad sama võrdselt koduste töödega. Ja, kui mõni naine on lasknud asja nii minna, et kõik on tema õlul, siis on see tema enda rumalus ja viga.

Jääda nüüd sellepärast lastetuks ja peretuks, et äkki saab minust teenija, on lihtsalt naeruväärne.

On inimesi, kes ei oska üksinda elada, või on suhtesõltlased, sellised siis elavadki kehvas suhtes, sest parem see, kui mitte midagi. Parem varblane pihus, kui tuvi katusel, öeldakse selle kohta. Inimesel vbl on peremudel kodunt kaasa võetud, kuidas vanemad ees, nii tema järgi, ei ta oska/tahagi teistmoodi. Mõtlevad, et teistel ka probleeme, küll kuidagi kaaslase/lastega hakkama saame. Pereelu ei pea tingimata rahuldustpakkuv olema, võib ka nii keskelt läbi, ja elavadki inimesed nii, nagu elavad, ei nad oska paremat tahtagi.

[Külaline]

Täna hommikul lugesin just artiklit 85-aastasest Ernast, kellel on 4 last, aga kes nüüd hooldekodusse pannakse, kuna ei saa enam kõigega üksi hakkama. Ta lootis, et mõni lastest ta oma juurde võtab, aga paraku mitte. Ja ta ei maga enam öösiti, sest on sellepärast kurb ega taha hooldekodusse minna. Väga nukker artikkel oli. Kahjuks ei leia enam üles.

[Tolmukübe]

Panin guuglisse Erna 85 hooldekodu, ja sain sellise.


Erna, 85, seisab elu raske otsuse ees
Kodused lood
https://www.kodusedlood.net › 2025/12 › erna-85-seisa...
19 tunni eest — 85-aastase Erna lugu räägib hooldekodusse kolimisest, vanaduse hirmudest ja igatsusest laste läheduse ning toetuse järele.
erna 85 hooldekodu saidilt www.kodusedlood.net

[Külaline]

Täna hommikul lugesin just artiklit 85-aastasest Ernast, kellel on 4 last, aga kes nüüd hooldekodusse pannakse, kuna ei saa enam kõigega üksi hakkama. Ta lootis, et mõni lastest ta oma juurde võtab, aga paraku mitte. Ja ta ei maga enam öösiti, sest on sellepärast kurb ega taha hooldekodusse minna. Väga nukker artikkel oli. Kahjuks ei leia enam üles.

Need "Kodused lood" on ju AI väljamõeldud jutukesed, millel pole mingit seost konkreetsete inimestega.

Näiteks, minu emal on ka neli last, aga tema soovis kategooriliselt minna hooldekodusse.

Aga muus suhtes - kui inimene endaga enam hakkama ei saa, siis tõenäoliselt vajab ta ööpäevaringset abi. Samas, tõenäoliselt käib laps tööl. Kuidas see laps siis saab oma vanemale koguaeg abis olla, kui ta peab tööl olema? Peab töölt ära tulema?

[Külaline]

Jah, ühiskondlik arvamus on päris suur mõjutegur. Kui sul pole perekonda, pole lapsi, oled õnnetu ja sul on midagi viga. Siingi ju osad naised lihtsalt keelduvad uskumast, et keegi võiks olla õnnelik, kui pole lapsi. Selliseid inimesi ei saa ju olemas olla. Teades teie suhtumist, teile lihtsalt keegi ei räägigi oma pärismõtteid. Mulle ütles oma vanaemagi, kui vanaisa suri, et lõpuks olen õnnelik. Ma ei pea enam kedagi teenindama ja saan elada endale.

Jäta see teenindamise jutt! See on naise enda isiklik valik, kas ta hakkab pereloonuna orjaks või mitte. Tänapäeva tendets enam ei ole selline kui sinu vanaisa ajal, et naise koht on köögis. Tänapäeval tegelevad isad sama võrdselt koduste töödega. Ja, kui mõni naine on lasknud asja nii minna, et kõik on tema õlul, siis on see tema enda rumalus ja viga.

Jääda nüüd sellepärast lastetuks ja peretuks, et äkki saab minust teenija, on lihtsalt naeruväärne.

Kui statistikat vaadata, siis naistel pereloomisega siiski koormus tõuseb märgatavalt, meestel mitte. Naiste karjäär samuti kannatab, meestel mitte. Sellepärast naised muidugi pereta ei jää, aga et kõigile naistele himsasti meeldiks lapsed, selles sa eksid. Et pensionipõlves mõeldakse põgusalt, et no näe, kui tore oleks, kui mulle ka pere tuleks külla kinke tooks, pole ju tegelikult mingi reaalne kahetsus. Kuidas selle perega läheb, ei tea keegi. Palju on naisi, kes on juba 40+ vanuses ikka üksi, sest mees lasi jalga või suri maha.

Ei saa aru! Kas sinu arvates saavad naised sellepärast lapsi, et laps tuleks kunagi külla ja tooks kinke?

Mehed lasevad ikka jalga või kaovad kõrvalt. Kas siis sellepärast peaks pere loomisest igaks juhuks loobuma?

Muidugi, 40+ inimene on veel noor inimene, kes võib leida omale uue kaasa kõrvale.

[Külaline]

Need "Kodused lood" on ju AI väljamõeldud jutukesed, millel pole mingit seost konkreetsete inimestega.

Näiteks, minu emal on ka neli last, aga tema soovis kategooriliselt minna hooldekodusse.

Aga muus suhtes - kui inimene endaga enam hakkama ei saa, siis tõenäoliselt vajab ta ööpäevaringset abi. Samas, tõenäoliselt käib laps tööl. Kuidas see laps siis saab oma vanemale koguaeg abis olla, kui ta peab tööl olema? Peab töölt ära tulema?

No lihtsalt et eluõhtul pole mingit vahet, on sul lapsi või pole - ikka on kõik hooldekodus koos, nii lastetud kui isegi neljalapselised. Mis sellest siis kahetseda, kui neid ei ole?