Eestlase olemus

[Külaline]

Ma olen su mehe poolt.
Ma ise tunnen end halvasti, kuidagi ajupestud ja ajuuduga, kui vahest siia satun lugema. Siin on palju haiget ja madalat.
Aga eks ka netiväliselt on rumalamad need kôige aktiivsemad sônavôtjad, sekkujad, omaarvamuse väljendajad kohtades kus vôiks vabalt vaiki olla, seisatada korraks ja natuke môelda.
Ükspäev just kuulsin sellist inimest üleolevalt kraaksatamas "kuidas ta aru ei saa ma aru ei saa". Muigasin ja môtlesin et näe kuldsed sônad. Võiks ju môelda, miks ta aru ei saa.

[Külaline]

Mina olen su mehe poolt. Igapäevaelus suheldakse inimestega, kes meeldivad, siin või kuskil mujal foorumis on aga on koos Eesti rahva läbilõige kogu oma mahlakuses. Igapäevaelus pole vaja kellelegi midagi halvasti öelda, ei otse ega selja taga, sest üldine väärtusruum on sama. Siin hoia aeg-ajalt pead kinni, mis inimesed, mis suhtumine, mis hinnangud, seega halvastiütlemine on üsna tavaline nähtus. Mulle selline laiapõhjaline kooslus meeldib, näitab Eesti elu kusagilt teise kandi pealt, sest muidu elaks terve elu kuskil omas mullis, kus on normaalsed inimesed ja hästitoimiv murevaba elu.

[Külaline]

Eestlase lemmikroog on teine eestlane, see on juba vana, ajaproovile vastu pidanud ütlus. Ja ahne on ta ka veel, kade ka mingil määral. Vähe suhtlev. Ikka imestan, kuidas eestlased on omavahel paari läinud. Välismaal inimesed on seltsivamad, saab kohe jutule, aga siin iga roju oma koju. Aga koos nad elavad, kuidagi on nad punti läinud. Positiivse poole pealt annetatakse heategevuseks, ei ole nii, et ainult oma p...e korda läheb.

Kui eestlaste ja teiste rahvuste võrdlemise aluseks on anonüümsed foorumid jm. anonüümsete kommentaaride jätmise kohad- kui palju oled sa lugenud teiste rahvuste, näit. venelaste, soomlaste, brittide, prantslaste, hispaanalaste anonüümseid foorumeid? Kus oleks koos kogu vene, soome, briti, prantsuse, hispaania jt. rahvuste läbilõige "kogu oma mahlakuses" (nagu üks kommetaator siin ütles)?

Nii palju võin öelda, et venekeelsed sähvavad üksteisele netis ebasõbralikult ja õelalt küll. Samuti soomlased. Inglisekeelseid õelaid kommentaare olen samuti kohanud. Jah, ma küll ei loe teiskeelseid kommentaariume nii järjekindlalt kui eestikeelseid (pigem juhuslikult) ning kõik võõrkeeli ma ei oska (võibolla on keegi lugenud näit.hispaania või prantuskeelset netti, kuidas on?) - aga ei ole sealgi anonüümselt kõik nii sõbralik, nii sõbralik.

Omaette hoidmine ja kinnisus on muidugi asi, mida jah, paljudel teisel rahvastel on vähem: nad ongi seltsivamad, saabki kergemini jutule. Ega nende välismaal käinud inimeste tähelepanekus pole valed.

Küll jagavad eestlased kinnisust soomlastega - soomlaste kohta ringlevad ju samuti need naljad, et nad ei saa kortermajas naabriga räägitud, ootavad seeespool oma korteri ust, kuni naaber on trepikojast läinud ja alles siis astuvad ise trepikotta - et ei peaks rääkima

Muidugi, kinnisus võib meeldida või üldse mitte meeldida (mõnele võib kinnisus olla väga ebasümpaate ja mõistmatu joon). Vaidleksin vastu aga sellele, et õelaid kommentaare kirjutavad netis vaiksed ja kinnised inimesed - ei, kinnisus ei tähenda automaatselt sisemist kurjust, õelust, kadedust. Kinniste inimeste seas võib olla väga leebe iseloomuga inimesi, kelle pole kalduvust õelusteda. Ja vastupidi - mõni reaalelus sõbralikult vadistav ja lihvitult viisakas tüüp võib olla sisemiselt üldse mitte kena inimene ja vabalt anonüümselt halvasti ütlemist harrastada. Samuti ei võrdu kinnisus automaatselt vähese empaatia, mühakluse vms. Sest kuidas saadakse Eestis kokku näit. rahad haigete heaks? Tihti on annetajad just need vaiksed, oma emotsioone sissepoole elavad tavalised eestlased. Ei tasu kinnisemaid inimesi selles osas alahinnata.

[Külaline]

Eestlasel on negatiivse poole pealt omapärane segu ebaefetiivsusest, aeglusest ja kinnisusest, idaeuroopalik maitsemeel ja loomulikult kohene kupjamentaliteet, kui vähegi natuke võimu nuusutada saab. Positiivsetest külgedest on veel talupoja mõistust ja praktiline meel mõnes kohas alles, umbusk iga uue hulluse suhtes ja ei olda ka nii pirtsakad iga ebamugavuse suhtes. Ja muidugi kannatlikus, mis talub kõik, loodab kõik ja usub kõik

[Külaline]

Olen TA mehe poolt, aga leian, et TA-l on õigus. On jah inimesed kurjad. Mul on tööl punt mutte, kes on nii armsad nii armsad, aga see jutt mida nad omavahel räägivad, kuidas klatšivad ja mis teemad neil on...kui ebakindlad nad on...olen hakanud neid mõistma ja samal ajal ka peaaegu vihkama, sest näiteks siin näen, et nad PÄRISELT mõtlevad ka nii, nad ongi sellise sisemusega. Ühine nimetaja on see, et üksi nad pole millegiks võimelised. Nad on saamatud ja siis on kõik teised lollid. 0 armastust. Ja jummel kuidas nad kardavad, et keegi neid maha jätab - mees, tööandja, töökaaslased.

[Külaline]

Eestlasel on negatiivse poole pealt omapärane segu ebaefetiivsusest, aeglusest ja kinnisusest, idaeuroopalik maitsemeel ja loomulikult kohene kupjamentaliteet, kui vähegi natuke võimu nuusutada saab. Positiivsetest külgedest on veel talupoja mõistust ja praktiline meel mõnes kohas alles, umbusk iga uue hulluse suhtes ja ei olda ka nii pirtsakad iga ebamugavuse suhtes. Ja muidugi kannatlikus, mis talub kõik, loodab kõik ja usub kõik

Mina selliseid eestlasi küll ei ole kohanud. Eestlasi on alati peetud töökateks ja maitsekateks. Need, kes Siberisse viidi, ehitasid järgmisel aastal juba endale seal korralikud talumajad, kohalikud oma uberikes aina imestasid eestlaste töökust. Ja see, kuidas Eesti naised pärast sõda imestasid, et vene ohvitseride naised ostsid Eestis poest negližeed ja nendega ohvitseride majja peole läksid, kuna arvasid, et need on peokleidid - see on ju legendaarne. Või see, kuidas skandinaavlastest dressides ja tossudes tädid imestavad, et eesti naised käivad kontsakingades ja kleitides.

[Tolmukübe]

Minul vanaema rääkis seda lugu nii, et vene ohvitseride prouad ostsid poest öösärke ja käisid nendega Estonia teatris istumas.

[Külaline]

Eestlasel on negatiivse poole pealt omapärane segu ebaefetiivsusest, aeglusest ja kinnisusest, idaeuroopalik maitsemeel ja loomulikult kohene kupjamentaliteet, kui vähegi natuke võimu nuusutada saab. Positiivsetest külgedest on veel talupoja mõistust ja praktiline meel mõnes kohas alles, umbusk iga uue hulluse suhtes ja ei olda ka nii pirtsakad iga ebamugavuse suhtes. Ja muidugi kannatlikus, mis talub kõik, loodab kõik ja usub kõik

Mina selliseid eestlasi küll ei ole kohanud. Eestlasi on alati peetud töökateks ja maitsekateks. Need, kes Siberisse viidi, ehitasid järgmisel aastal juba endale seal korralikud talumajad, kohalikud oma uberikes aina imestasid eestlaste töökust. Ja see, kuidas Eesti naised pärast sõda imestasid, et vene ohvitseride naised ostsid Eestis poest negližeed ja nendega ohvitseride majja peole läksid, kuna arvasid, et need on peokleidid - see on ju legendaarne. Või see, kuidas skandinaavlastest dressides ja tossudes tädid imestavad, et eesti naised käivad kontsakingades ja kleitides.

Praegu ma näen Skandinaavia naisi rohkem kleitides ja kontsades kui meie eestlasi. Ka slaavi naised armastavad mitu viimast aastat dresse ja pehmeid riideid segatuna siis briljantidega ja värvitud huultega. Päevasest ajast nüüd rääkisin.

[Külaline]

Eestlasel on negatiivse poole pealt omapärane segu ebaefetiivsusest, aeglusest ja kinnisusest, idaeuroopalik maitsemeel ja loomulikult kohene kupjamentaliteet, kui vähegi natuke võimu nuusutada saab. Positiivsetest külgedest on veel talupoja mõistust ja praktiline meel mõnes kohas alles, umbusk iga uue hulluse suhtes ja ei olda ka nii pirtsakad iga ebamugavuse suhtes. Ja muidugi kannatlikus, mis talub kõik, loodab kõik ja usub kõik

Mina selliseid eestlasi küll ei ole kohanud. Eestlasi on alati peetud töökateks ja maitsekateks. Need, kes Siberisse viidi, ehitasid järgmisel aastal juba endale seal korralikud talumajad, kohalikud oma uberikes aina imestasid eestlaste töökust. Ja see, kuidas Eesti naised pärast sõda imestasid, et vene ohvitseride naised ostsid Eestis poest negližeed ja nendega ohvitseride majja peole läksid, kuna arvasid, et need on peokleidid - see on ju legendaarne. Või see, kuidas skandinaavlastest dressides ja tossudes tädid imestavad, et eesti naised käivad kontsakingades ja kleitides.

Praegu ma näen Skandinaavia naisi rohkem kleitides ja kontsades kui meie eestlasi. Ka slaavi naised armastavad mitu viimast aastat dresse ja pehmeid riideid segatuna siis briljantidega ja värvitud huultega. Päevasest ajast nüüd rääkisin.

Eestlased on maitsekad võrreldes slaavlastega, aga Skandinaavia naised on minu arust kordades maitsekamad. Sinna tasemele jõuavad väga vähesed eestlased. Mina imetlen neid väga. Mõni tõesti kohe kiirgab seda vaikset raha hõngu: imeilus näonahk, maitsekalt tuunitud, aga mitte ei karju silma, et plastik, ilusad juuksed, ilusad riided, ehted. Ma töötan rahvusvahelises firmas, kus on paljude rahvuste esindajaid. Ukrainlane tõmbab ikka mini selga, karvase äärega puhvjoped, üliliibuvad kleidid, ja arvab, et see on väga maitsekas. Skandinaaviapärast ilu ta ei oska üldse hinnata, ütleb kogu aeg, et näe see ja teine, et miks sellised imelikud riided, liiga lohvakad tema arust. Et need on puhas kašmiir ja siid, kõrvas briljantkõrvarõngad, mis maksavad mitukümmend tuhat, seda ta ei märka üldse.

[Külaline]

Eestlasel on negatiivse poole pealt omapärane segu ebaefetiivsusest, aeglusest ja kinnisusest, idaeuroopalik maitsemeel ja loomulikult kohene kupjamentaliteet, kui vähegi natuke võimu nuusutada saab. Positiivsetest külgedest on veel talupoja mõistust ja praktiline meel mõnes kohas alles, umbusk iga uue hulluse suhtes ja ei olda ka nii pirtsakad iga ebamugavuse suhtes. Ja muidugi kannatlikus, mis talub kõik, loodab kõik ja usub kõik

Mina selliseid eestlasi küll ei ole kohanud. Eestlasi on alati peetud töökateks ja maitsekateks. Need, kes Siberisse viidi, ehitasid järgmisel aastal juba endale seal korralikud talumajad, kohalikud oma uberikes aina imestasid eestlaste töökust. Ja see, kuidas Eesti naised pärast sõda imestasid, et vene ohvitseride naised ostsid Eestis poest negližeed ja nendega ohvitseride majja peole läksid, kuna arvasid, et need on peokleidid - see on ju legendaarne. Või see, kuidas skandinaavlastest dressides ja tossudes tädid imestavad, et eesti naised käivad kontsakingades ja kleitides.

Eestlaste maitste on keskeltläbi üsna hea. Samas surub muidugi äriloogika (võimalikult palju kasumit!) kohati (näit. ehituses, linnaplaneerimises) peale "käib kah" lahendusi. Esimesel Eesti ajal ehitatud linnaosad on küll ilusad, kodused (ja mitte ainult mingite rikkurite, vaid näit. õpetajate kortermajad tehti Eestis ilusad ja maitsekad) - võibolla oli siis seda ärilisest survest põhjustatud "käib kah"-i vähem või ma ei tea. Juba esimesel Eesti ajal tehti ka ilusat ja maitsekat mööblit jms., praegu tehakse ka. Sisustusajakirjades olevad eestlaste kodud on ilusad (ja mitmes stiliilis, nii moodsa kui maalähedasemad ja ise putitatud) kusjuures neid kodusid on nii palju, et pole ainult rikkurite kitsam ring.

Kontskingad olid rohkem "aja märk" (et naised olid nõus taluma ebamugavust), see naiste valmisoleks taluda ebamugavust kestis Eestis natuke kauem kui läänes, nüüd käivad meil ka enamus mugava jalanõuga. Mis aga ei tähenda tingimata välimusest mittehoolimist, püütakse kombineerida ilu ja mugavust. Üldiselt riietumine Eestis üsna ok. Nn. idaeuroopalik ehk väga-väga-väga ebanaturaalseks tuunitud on kitsal ringil nö. beibedel, muidu enamasti armas ja mitte üle pingutatud välimus.

Noh, võrreldes soomlastega on eestlane kiire. Samas kipub eestlane (võibolla hirmust, et äkki ei ole "piisavalt tubli" ja tituleeritakse laisaks) rabistama, võib teha midagi ka lihtsalt nagu näitamiseks "näete, ma tegutsen - ärge mind laiskuses süüdistage". Rabistamsie tõttu võib eestalane rabada ja oma energiat lõpuks rohkem (siin aitab kannatlikkus), sest mingid asjaolud, mille selgumist ta ära ei oodanud, nõuavad töö muutmist, kiirustamise vead uuesti ületegemist. Soomlane on eestlasest veel kannatlikum, kuid vihkab rabistamist ja millegi uuesti üle tegemist (no miks ma peaks rabistama ja pärast vigu parandama?), pigem eelistab töö alustamisega viivitada, kuni mõned asjad selgeks saavad - ja teha siis rahulikult. Mõlemalt lähenemisel - nii kiirel "käärime aga käised ülesse ja asume tööle kallale" kui ka "oot, ärme kiirusta", on omad plussid ja omad miinused.

[Külaline]

Eestlasel on negatiivse poole pealt omapärane segu ebaefetiivsusest, aeglusest ja kinnisusest, idaeuroopalik maitsemeel ja loomulikult kohene kupjamentaliteet, kui vähegi natuke võimu nuusutada saab. Positiivsetest külgedest on veel talupoja mõistust ja praktiline meel mõnes kohas alles, umbusk iga uue hulluse suhtes ja ei olda ka nii pirtsakad iga ebamugavuse suhtes. Ja muidugi kannatlikus, mis talub kõik, loodab kõik ja usub kõik

Mina selliseid eestlasi küll ei ole kohanud. Eestlasi on alati peetud töökateks ja maitsekateks. Need, kes Siberisse viidi, ehitasid järgmisel aastal juba endale seal korralikud talumajad, kohalikud oma uberikes aina imestasid eestlaste töökust. Ja see, kuidas Eesti naised pärast sõda imestasid, et vene ohvitseride naised ostsid Eestis poest negližeed ja nendega ohvitseride majja peole läksid, kuna arvasid, et need on peokleidid - see on ju legendaarne. Või see, kuidas skandinaavlastest dressides ja tossudes tädid imestavad, et eesti naised käivad kontsakingades ja kleitides.

Praegu ma näen Skandinaavia naisi rohkem kleitides ja kontsades kui meie eestlasi. Ka slaavi naised armastavad mitu viimast aastat dresse ja pehmeid riideid segatuna siis briljantidega ja värvitud huultega. Päevasest ajast nüüd rääkisin.

Jah, ongi nii, et mingid asjad - näit. naiste riiete mugavus (ei taha enam jalga piinavat kontsa, jäika, soonivat riideeset vms.) - on ülemaailmne ajastu märk, samas jäävad ka mingid rahvuslikud omapärad: skandinaavlane interpreteerib ühtemooodi, eestlane natuke teistmoodi, idaslaavlane jälle omamoodi. Ja las ta olla - ega päris üheülbaliseks globaliseerunud maailm poleks ka huvitav.

[Külaline]

Pigem ma arvan, et ekraani taga üleüldiselt ollakse õelam.
Naabritega mingi probleem on, siis ka pigem kirjutatakse sõimukiri, kui tullakse otse ukse taha probleemist rääkima.

Olen tähele pannud, et väiksemates FB-i gruppides, kus nimed on näha, jätavad mitmed inimesed endast väga teistsuguse mulje, kui silmast-silma suheldes. Ekraani taga on julged ja kriitilised, aga päriselus kohtudes tuleb tere väga vaikselt üle huulte, kui üldse. Probleemide algatamisel ja kaasarääkimisel ollakse aktiivsed, aga probleemidega tegelemine nt kogukonna grupis, jäetakse sujuvalt teiste kanda. Pean lugu inimestest, kes ei esine ja ei ürita olla keegi teine ning probleemide algatamisel võtavad vastutuse enda kanda. Kui otsitakse kaasvõitlejaid grupist ja probleemile lahendust, siis peab olema valmis ka ise tegutsema, mitte ainult rääkima ja ootama, et las keegi teine teeb töö ära.

[Külaline]

Ma ei oska küll arvata, keda siin skandinaavlaste all täpsemalt silmas peetakse, aga soomlased küll hea maitsega ei hiilga. Valdav osa on ikka väga sinna mugavuse suunda läinud. Kui on mingi õhtusöök restoranis, lähed küll üle pika aja, siis praktilisetl dressidel tullakse. Nad ei pea vajalikuks kuidagi eraldi selleks valmistuda, nagu meie. Rootslased küll riietuvad palju stiilsemalt ja taanlased ka, teistest ei tea, Norras käisin ammu.
Eks ma ise olen ka vabaajajalatsid kasutusele võtnud, aga tegelikult meeldivad mulle kontsaga kingad ja välja minnes panend alati jalga.
Me ei peaks ikka liiga mugavaks ka muutuma, kui iivet tõsta tahame...

[Külaline]

Ma ei oska küll arvata, keda siin skandinaavlaste all täpsemalt silmas peetakse, aga soomlased küll hea maitsega ei hiilga. Valdav osa on ikka väga sinna mugavuse suunda läinud. Kui on mingi õhtusöök restoranis, lähed küll üle pika aja, siis praktilisetl dressidel tullakse. Nad ei pea vajalikuks kuidagi eraldi selleks valmistuda, nagu meie. Rootslased küll riietuvad palju stiilsemalt ja taanlased ka, teistest ei tea, Norras käisin ammu.
Eks ma ise olen ka vabaajajalatsid kasutusele võtnud, aga tegelikult meeldivad mulle kontsaga kingad ja välja minnes panend alati jalga.
Me ei peaks ikka liiga mugavaks ka muutuma, kui iivet tõsta tahame...

Soome asustuses argipäeval käidi tööl lihtsalt. Ühel mehel näiteks matkapüksid kogu aeg (ju talle meeldis nii). Naisi oli nii neid, kes koguaeg ametlikumas (triiksärk, jakk) riietuses kui ka neid, kes alati teksas ja kampsunis. Mõnele naisele meeldis Soome disainehteid osta (ja neist neist teiste naistega rääkida), osa ehete vastu huvi ei ilmutanud. Jõuluõhtusöögile panid kõik töötajad natuke pidulikumad (kuigi, mitte tingimata erilised ega kallid) riided selga. Kokkuvõttes: midagi jahmatavat polnud, kuigi Eestis on osa (mitte tingimata kõik) edevamalt riietatud/sätitud.

[Külaline]

pole ju anonüümne õelutsemine mingi eestlase eriline omapära - kõik teised rahvad on täpselt samasugused, vaat et hullemad.
Loomult on eestlane jah pigem omaettehoidev, kuid siiski sõbralik ja abivalmis. Suuri sõnu ei tee, small talki ei valda, läheb kohe asja juurde. Ei soovi mõtetustega aega raisata.

[Külaline]

Maitse-eelistused ei väljendu ju ainult riietuses. Kasvõi igapäevane tootedisain, reklaamid, arhitektuur (meeletu kontrast on kinnisvarakuulutusi vaadates), kunst kodudes, aiakujundused, ümbritsev linnaruum, raamatud jne kõik see ei anna põhjamaade omaga eriti võrrelda. Eestis pole ühtegi kuulsat omanäolist brandi, disainerit ega visuaalset kunstnikku. Põhjamaad lausa kubisevad neist võrreldes Eestiga.

[Külaline]

Näide sellest, et ka välismaal (antud juhul Rootsis) mingi osa rahvast elab ennast välja netis anononüümseid solvavaid kommentaare kirjutades:

https://sport.delfi.ee/artikkel/1204306 ... e-reaalsus

Elvira Öberg avaldas talle saadetud solvavad kommentaarid. „See on meie reaalsus“

Nädalavahetusel postitas Öberg oma Instagrami kontole pildi, mis näitab tundmatutelt inimestelt saadud sõnumeid. Pilti saab näha Aftonbladeti veebisaidil.

„Üks põhjus, miks ma tahtsin selle pildi avaldada, oli see, et inimesed näeksid, et see on meie reaalsus. Las kõik näevad, et ka meie oleme ainult inimesed,“ sõnas Öberg.

Rootslanna lisas, et talle saadetakse tihti solvavaid kommentaare, kui tal ei õnnestu võistlust võita või poodiumile pääseda.

[Külaline]

Maitse-eelistused ei väljendu ju ainult riietuses. Kasvõi igapäevane tootedisain, reklaamid, arhitektuur (meeletu kontrast on kinnisvarakuulutusi vaadates), kunst kodudes, aiakujundused, ümbritsev linnaruum, raamatud jne kõik see ei anna põhjamaade omaga eriti võrrelda. Eestis pole ühtegi kuulsat omanäolist brandi, disainerit ega visuaalset kunstnikku. Põhjamaad lausa kubisevad neist võrreldes Eestiga.

Misasi see visuaalne kunstnik on, kellest puudust peaksime tundma? Ja mis meie aedadel või raamatutel häda on?

[Külaline]

Maitse-eelistused ei väljendu ju ainult riietuses. Kasvõi igapäevane tootedisain, reklaamid, arhitektuur (meeletu kontrast on kinnisvarakuulutusi vaadates), kunst kodudes, aiakujundused, ümbritsev linnaruum, raamatud jne kõik see ei anna põhjamaade omaga eriti võrrelda. Eestis pole ühtegi kuulsat omanäolist brandi, disainerit ega visuaalset kunstnikku. Põhjamaad lausa kubisevad neist võrreldes Eestiga.

Misasi see visuaalne kunstnik on, kellest puudust peaksime tundma? Ja mis meie aedadel või raamatutel häda on?

Ega eestlane ei tunnegi puudust, sellest ma ju räägingi. Samas klassikalise muusika vallas on meil kohati ikkagi selline tase, mis teistele peale meie enda ka korda läheb.

[Külaline]

Meil mehega vaidlus teemal "eestlase olemus". Mina olen lugenud palju netikommentaare, perekooli, nüüd siin ja vast veel mõnd anonüümset või pool anonüümset foorumit. Saan öelda et eestlane on hingelt õel ja ebasõbralik, kui saab olla anonüümne. Aga see ongi see, mida mina väidan, milline ininene päriselt on. Ilma kartmata, et teda hakatakse pidama halvaks, saab ta öelda mis hingel ja enamgi veel, teesklemata endast parema mulje jätmiseks.
Mees kommentaare ei loe, foorumeid ka mitte ja arvab et nii hull lugu ikka pole. Ja et neid kommentaatoreid on üldse käputäis vaid kes kirjutavad. Et nn normaalne inimene ei kommenteerigi midagi netti.
Kuidas teile tundub me vaidlus, kumma arvamusega te päri olete?

Miks sa kujutad ette, et see on midagi just eestlastele omast? See on psühholoogia algtõde, et kui keegi ei tea ega ei näe ja karistada ei saa (misiganes mõttes), langevad paljud ühiskonna reeglid meie käitumisest ära ja tehakse asju, mida "oma näo" hoidmise pärast kellegi juuresolekul kunagi ei teeks.