Terviseuudised

[Krissse]

Britid avastasid, et 40% noortest täiskasvanutest arvab ekslikult, et kõrgenenud vererõhk annab kindlasti mingeid sümptomeid, mille järgi nad sellest aru saaksid. See on tegelikult väga halb eksiarvamus, organism kohaneb kergesti uue vererõhu tasemega ja seda ei pane tingimata tähele enne, kui tekib insult, ehk siis veresoon lõhkeb. Uue avastuse järgi, ei pea ka vererõhu tõusu põhjuseks tingimata olema diabeet, stress ega ülekaal, vaid põhjuseks võin olla ka aju (lateral parafacial region), mis saadab signaale ülejäänud kehale, et reguleerida südame löögisagedust ja veresoonte suurust – ning seega ka vererõhku. Uuringuid jätkatakse, aga tasub meelde jätta, et normaalne vererõhk on igas vanuses 120/80. Kui vererõhk on oluliselt kõrgem, tuleb koheselt ravi alustada. Kõrge vererõhk võib kahjustada veresooni ning suurendada insuldi, südameataki, dementsuse ja paljude teiste haiguste riski. Umbes iga kuues surmajuhtum USA-s on seotud selle seisundiga.
Seega oleks oluline vererõhku mööta vahete-vahel, isegi kui mitte mingeid sümptomeid pole. Kui tihti mõõdate?

[Külaline]

Britid avastasid, et 40% noortest täiskasvanutest arvab ekslikult, et kõrgenenud vererõhk annab kindlasti mingeid sümptomeid, mille järgi nad sellest aru saaksid. See on tegelikult väga halb eksiarvamus, organism kohaneb kergesti uue vererõhu tasemega ja seda ei pane tingimata tähele enne, kui tekib insult, ehk siis veresoon lõhkeb. Uue avastuse järgi, ei pea ka vererõhu tõusu põhjuseks tingimata olema diabeet, stress ega ülekaal, vaid põhjuseks võin olla ka aju (lateral parafacial region), mis saadab signaale ülejäänud kehale, et reguleerida südame löögisagedust ja veresoonte suurust – ning seega ka vererõhku. Uuringuid jätkatakse, aga tasub meelde jätta, et normaalne vererõhk on igas vanuses 120/80. Kui vererõhk on oluliselt kõrgem, tuleb koheselt ravi alustada. Kõrge vererõhk võib kahjustada veresooni ning suurendada insuldi, südameataki, dementsuse ja paljude teiste haiguste riski. Umbes iga kuues surmajuhtum USA-s on seotud selle seisundiga.
Seega oleks oluline vererõhku mööta vahete-vahel, isegi kui mitte mingeid sümptomeid pole. Kui tihti mõõdate?

Huvitav mis selle info juures ei meeldi? Ei meeldi inimestele, kes ei tunne huvi oma vererõhu vastu? Äsja alustati meil muide uue sõleuuringuga laienenud aordi avastamiseks. Üks olulisemaid riskitegureid on just kõrgenenud vererõhk. Kui aort lõhkeb, saad kohe teada, kas elu pärast surma on olemas, sest ükski kiirabi ei jõua päästma. Ei meeldi?

[Külaline]

tasub meelde jätta, et normaalne vererõhk on igas vanuses 120/80.

Täiskasvanud inimesel on õlavarrelt mõõdetud normaalne vererõhk 130/85.
Allikas: TÜ Kliinikumi koduleht, https://www.kliinikum.ee/wp-content/upl ... sydant.pdf

[Tolmukübe]

130 on juba piiripealne, 120 on normaalsem.

Kõrge vererõhk e. hüpertoonia
| Tallinna Ülikool
https://www.tlu.ee › opmat › krge_vererhk_e_hpertoonia
Piiripealne vererõhk on 130–139/ 85–89 mm Hg. Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all.

[Külaline]

130 on jah piiripeale aga loetakse veel normaalseks. Mul raseduse ajal oli suur preeklampsia risk ja pidin koguaeg jälgima vererõhku.
Kippus ka sinna 134/... kanti olema aga arsti ütles, kui üle 140 esimene nr on siis kiirelt haiglasse.
Ma ei ole kindel, kas mitterasedatel samad kriteeriumid on.

[Külaline]

130 on juba piiripealne, 120 on normaalsem.

Kõrge vererõhk e. hüpertoonia
| Tallinna Ülikool
https://www.tlu.ee › opmat › krge_vererhk_e_hpertoonia
Piiripealne vererõhk on 130–139/ 85–89 mm Hg. Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all.

Normaalne vererõhk on
<130/<85 mm Hg.
Piiripealne vererõhk on
130–139/85–89 mm Hg.
Kõrge vererõhk on
>140/>90 mm Hg.

TÜ Kliinikum, https://www.kliinikum.ee/wp-content/upl ... sydant.pdf

PS. TÜ Kliinikumi usaldaks selles osas rohkem kui Tallinna Ülikooli.

[Külaline]

130 on juba piiripealne, 120 on normaalsem.

Kõrge vererõhk e. hüpertoonia
| Tallinna Ülikool
https://www.tlu.ee › opmat › krge_vererhk_e_hpertoonia
Piiripealne vererõhk on 130–139/ 85–89 mm Hg. Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all.

Normaalne vererõhk on
<130/<85 mm Hg.
Piiripealne vererõhk on
130–139/85–89 mm Hg.
Kõrge vererõhk on
>140/>90 mm Hg.

TÜ Kliinikum, https://www.kliinikum.ee/wp-content/upl ... sydant.pdf

PS. TÜ Kliinikumi usaldaks selles osas rohkem kui Tallinna Ülikooli.

Tegelikult oleneb ka sellest, mis inimesel nö tavapärane vererõhk koguaeg on olnud. Mõne jaoks on isegi see 120 kõrge, sest tavapäraselt on muidu madalam ja elab täitsa tavapäraselt.
Individuaalsusega peaks ka natuke arvestama.
Sama on kehatemperatuuriga. Osadel on tavapärane temperatuur ka 37 aga seal samas osadel näitab 37 juba kehva olekuga väikest "palavikku".

[Krissse]

Südamekeskuse järgi: Optimaalne vererõhk on 120/80 mmHg, 130/85 mmHg on ka veel normaalne tulemus. Kui aga vererõhk hakkab lähenema 140le, siis on tegemist kõrgenenud normaalse vererõhuga, mis sageli areneb lõpuks välja hüpertooniatõveks.

Aastaid tagasi peeti kõrgemat vererõhku nn ealiseks iseärasuseks, tänapäeval enam mitte, lähtutakse ikkagi sellest, et vererõhk peaks olema optimaalne. Kui hakkab ülepoole kerima (va rasedus, haigus vm), siis tuleks hakata jälgima dünaamikat. Kui hommikul on vererõhk kõrgem, pole see hea näitaja, sest siis võib ta ju ka öösel olla kõrgem normist.

[Krissse]

Toidud, mis on soolestiku tervisele kõige halvemad:
1. Supermarketi leib
On hästi teada, et ülitöödeldud toidud – need, mis sisaldavad palju rasva ja suhkrut ning on tavaliselt pakendatud plastikusse – on soolestikule halvad.
„Paljud supermarketites müüdavad leivad on oma sünteetiliste emulgaatorite suure sisalduse tõttu üllatavalt soolestikule kahjulikud,“ selgita mikrobioomikliiniku Jordan Haworthi seedetrakti füsioloog.b
Emulgaatoreid, mida kasutatakse toidule täidlasemaks muutmiseks, leidub paljudes populaarsetes toodetes – kookidest lastejogurtiteni.
Eksperdid on aga väitnud, et emulgaatorid võivad soolestikus rasva- ja veekihi eraldatuse "ära rikkuda", mis viib lünkade tekkimiseni soolestiku kaitsvas limaskestas.Arvatakse, et see suurendab bakteriaalsete infektsioonide riski soolestikus, millest mõned teadaolevalt käivitavad soolevähi arengu.
2. Jäätised: „Jäätised on täis ka emulgaatoreid, mida kasutatakse nende sujuva tekstuuri loomiseks, jääkristallide vältimiseks ning rasvade ja vee segamiseks,“ ütles ta. Poest ostetud jäätistes leiduvate kõige levinumate sünteetiliste emulgaatorite hulka kuuluvad mono- ja diglütseriidid – mida nimetatakse ka E471-ks –, samuti karrageen ja polüsorbaat 80 ehk E433.
3. Madala suhkrusisaldusega karastusjoogid ja maiustused
Kuigi liigne suhkur toidab kahjulikke soolebaktereid ja soodustab põletikku, kahjustades soolestiku limaskesta, pole magusained palju paremad, hoiatavad eksperdid. Loomkatsed on näidanud, et magusained võivad muuta soolestiku mikroobide tasakaalu, vähendades kasulike bakterite hulka ja suurendades potentsiaalselt kahjulike bakterite hulka, mis viib ebatervisliku soolestiku keskkonnani.

Lisaks veel ka fritüüritud tooted, austrid, veganjuust jne. Arikli lõpus on ka tabel soolekasvajate esinemissagedusest alla 50a. hulgas maailma riikides. Üllatuslikult on Läti ja Leedu meist tükk maad tagapool.

https://www.dailymail.co.uk/health/arti ... sters.html

[Külaline]

Huvitav, kas selle supermarketi leiva all mõeldakse seda leiba, mis leivariiulis müüakse või seda, mis nad ise küpsetavad. Mina olen suur leivasõber, ostan Lidlis valmistatud seemnetega leiba, aga nüüd juba paar kuud hirmsasti hädas kõhugaaside ja röhitsustega. Olen küll vahetanud leivasorte ja vahepeal sellest üldse loobunud, aga vaevused kaovad ainult mõneks päevaks. Ei saa aru, mis neid tekitab.

[Tolmukübe]

Ostsin pakendis leiba, leivatööstuses tehtud, ja lugesin, et E-ained sees, seega hea info, enam ei osta. Ju vist kohapeal küpsetatud leiva sisse neid E-aineid ei panda. Sul äkki gluteenitalumatus tekkinud vahepeal?

[Krissse]

Nad peavad ikka silmas neid tööstuslikke leibasid, kilekotis jne. Eelkõige lisaainete pärast, mida nendesse pannakse, et seisaks kaua värske. Karrageen ja tselluloos E460.....461 jne näiteks. Viimane siis on on minus alati tekitanud tunde, et nagu paberimassi oleks lisatud niiskuse säilitamiseks...
Neid, mida nad ise küpsetavad - peaks koostisest vaatama, aga eeldan, et ju neis on lisaaineid vähem. Küll aga suure tõenäosusega kasutavad nad jahu, mis on juba koos jahuparandajatega.

[Krissse]

Huvitav, kas selle supermarketi leiva all mõeldakse seda leiba, mis leivariiulis müüakse või seda, mis nad ise küpsetavad. Mina olen suur leivasõber, ostan Lidlis valmistatud seemnetega leiba, aga nüüd juba paar kuud hirmsasti hädas kõhugaaside ja röhitsustega. Olen küll vahetanud leivasorte ja vahepeal sellest üldse loobunud, aga vaevused kaovad ainult mõneks päevaks. Ei saa aru, mis neid tekitab.

Gluteenitalumatus võib küll tekkida põhimõtteliselt millal iganes, paljudel juhtudel ongi varjatud kujul, inimene ei oska tingimata sellega seostada.
Aga,apteegis müügil olevad gulteenitalumatuse testid on üpris usaldusväärsed, tasuks kodus ära teha. Juhul, kui tulemus ebakindel või positiivne, saab perearstile pöörduda testi kordamiseks.
Gaase võib küll tekitada mingi koostisosa, eks seemnete säilitustingimused on ka üks mõtlemapanev koht. Näiteks päevalilleseemned ei seisa pikalt värskena, kodus hoiad külmkapis.

[Külaline]

Ostsin pakendis leiba, leivatööstuses tehtud, ja lugesin, et E-ained sees, seega hea info, enam ei osta. Ju vist kohapeal küpsetatud leiva sisse neid E-aineid ei panda. Sul äkki gluteenitalumatus tekkinud vahepeal?

Kõik lisaained on tähistatud E-ga, kaasa arvatud looduslikud ained nagu sidrunhape või agar-agar.

[Külaline]

Väga hea teema, aitäh!

[Külaline]

Ostsin pakendis leiba, leivatööstuses tehtud, ja lugesin, et E-ained sees, seega hea info, enam ei osta. Ju vist kohapeal küpsetatud leiva sisse neid E-aineid ei panda. Sul äkki gluteenitalumatus tekkinud vahepeal?

Kõik lisaained on tähistatud E-ga, kaasa arvatud looduslikud ained nagu sidrunhape või agar-agar.

Pakendil pole alati need lisaained kahjuks ära toodud E-ainetena, vaid nimetustega, ehk siis erinevalt eri toodetel, näiteks tüüpiline jogurt: PIIM, puuviljalisandid (kirsid 11,5%), suhkur, modifitseeritud tärklis, happesuse regulaatorid: sidrunhape, trinaatriumtsitraat, kontsentreeritud hibiski- ja porgandimahl, paksendajad: karrageen, ksantaankummi, lõhna- ja maitseaine, KOOR, suhkur,

[Külaline]

Ostsin pakendis leiba, leivatööstuses tehtud, ja lugesin, et E-ained sees, seega hea info, enam ei osta. Ju vist kohapeal küpsetatud leiva sisse neid E-aineid ei panda. Sul äkki gluteenitalumatus tekkinud vahepeal?

Kõik lisaained on tähistatud E-ga, kaasa arvatud looduslikud ained nagu sidrunhape või agar-agar.

Pakendil pole alati need lisaained kahjuks ära toodud E-ainetena, vaid nimetustega, ehk siis erinevalt eri toodetel, näiteks tüüpiline jogurt: PIIM, puuviljalisandid (kirsid 11,5%), suhkur, modifitseeritud tärklis, happesuse regulaatorid: sidrunhape, trinaatriumtsitraat, kontsentreeritud hibiski- ja porgandimahl, paksendajad: karrageen, ksantaankummi, lõhna- ja maitseaine, KOOR, suhkur,

Jah, seda ka, aga ma pidasin silmas, et kõikidel neil lisaainetel on E-koodid. "E-aine" iseenesest ei tähenda mingit tervisele kahjulikku keemiat, vaid see on tähistus kõigi ainete jaoks, nii keemiliste kui looduslike, nii kasulike kui kahjulike.

[Külaline]

Uued paljulubavad uuringud on näidanud , et D-vitamiini toidulisandite võtmine kogu talve jooksul aitab kaitsta teid gripi eest .
Briti teadlased leidsid, et raske D-vitamiini puudusega inimestel oli 33 protsenti suurem tõenäosus sattuda hingamisteede infektsiooniga haiglasse kui neil, kellel oli piisav D-vitamiini tase.
Avaldades oma tulemused ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition , soovitasid nad: „Piisava D-vitamiini tarbimise tagamine võib oluliselt mõjutada hingamisteede infektsioonidega seotud haiglaravi vajadust elanikkonna tasandil.“

Ehk siis, kui D-vitamiini tase on optimaalne, on lootust talviseid viirushaiguseid kergemalt põdeda, eriti oluline on see vanematel inimestel. Tuleb siiski arvestada, et D-vitamiini võib olla lisatud ka piimatoodetesse.

[Krissse]

Kõik lisaained on tähistatud E-ga, kaasa arvatud looduslikud ained nagu sidrunhape või agar-agar.

Pakendil pole alati need lisaained kahjuks ära toodud E-ainetena, vaid nimetustega, ehk siis erinevalt eri toodetel, näiteks tüüpiline jogurt: PIIM, puuviljalisandid (kirsid 11,5%), suhkur, modifitseeritud tärklis, happesuse regulaatorid: sidrunhape, trinaatriumtsitraat, kontsentreeritud hibiski- ja porgandimahl, paksendajad: karrageen, ksantaankummi, lõhna- ja maitseaine, KOOR, suhkur,

Jah, seda ka, aga ma pidasin silmas, et kõikidel neil lisaainetel on E-koodid. "E-aine" iseenesest ei tähenda mingit tervisele kahjulikku keemiat, vaid see on tähistus kõigi ainete jaoks, nii keemiliste kui looduslike, nii kasulike kui kahjulike.

Jah, see on täiesti õigus, paljud lisandid on looduslikku päritolu, ega ole kuidagi kahjulikud, tuleb ainult vahet teha.
Paraku on päris väsitav kõike kontrollida, aga midagi pole teha. Hiljuti seisin Selveris vastlakuklite riiuli ees, lugedes koostisosi. Läksingi ostmata ära.

[Külaline]

Hiljuti seisin Selveris vastlakuklite riiuli ees, lugedes koostisosi. Läksingi ostmata ära.

Tubli. Kuklid on muidu ka müügil. Ostad vahukoore ja tõrts moosi ja väga head. Kes jännata ei viitsi, ostavad valmis kukkleid.