“Kas ma pean sulle kõigest aru andma?”

[Külaline]

Läks viltu tal jah valik, aga ega paljud mehed enne lapse sündi ei avaldagi oma tõelist iseloomu. Ka muutuvad paljud mehed keskealistena jubedateks troppideks

Inimesed kahjuks või õnneks oma olemuselt siiski ei muutu kuigi palju. Mõned hakkavad mingis vanuses seda lihtsalt vähem varjama. Üsna noorelt on näha, mis inimesega tegu on. Kui inimene ise valib lapse vanemaks mingi ebausalduaväärse inimese, siis pole mitte keegi teine süüdi. Pole ka veel kunagi näinud sellist asja, et üks osapool on väga eetiline ja kõrge moraaliga maapealne ingel ja partner mingi hull tropp. Enamasti on paarid ikka vägagi sümmetrilised oma voorustelt, kui see nii pole, siis ei teki algselt isegi mingit tõmmet. See, palju kumbki enda mingeid külgi varjab või eitab, varieerub muidugi palju rohkem, aga sisu see ei muuda.

Kuidas mees on isana, ilmneb ikka alles siis, kui ta isaks saab. Ja olen näinud mitmeid mehi, kes on olnud head isad, aga kui leidsid uue naise, jäi see mahajäetud laps unarusse. Seda ette näha on päris raske. Olen näinud tuttavate pealt, et väga inetult käituvad mehed, kes olid enne tublid pereisad. Aga uus armumine tekitab täieliku metamorfoosi. Enda mehega juhtus sama. Oli hea isa, oli tubli mees, aga siis ei tundnud teda enam ära. Lapsega küll tegeleb, aga aina harvemaks seda jääb. Ei oleks osanud seda temaga abielludes küll ette näha, isegi ta oma vanemad ei usu.

[Külaline]

Kui TA toob välja, et isa maksab alla miinimumi elatist ning tal on mure, kuidas laps ülikooli ajal elatud peaks saama, siis ei pea eriline Sherlock olema, et järeldada, et rahaliselt pole olukord kiita. Reisimine on luksus. Kui isal jagub raha uued lapsed reisile viia, siis võiks esimese lapsega ka kuskil käia. Ta on ometi võrdväärne lapsevanem, ema ei pea kõike üksi tegema ja tagama.

Seda enam võiks "laps" isaga viisakalt suhelda.

Too palun välja see koht teemaalgatusest, kus on kirjas, et laps suhtles isaga ebaviisakalt!

[Külaline]

Kes valis sellise mehe oma lapse isaks? Seda tegi ju teemaalgataja ise

Läks viltu tal jah valik, aga ega paljud mehed enne lapse sündi ei avaldagi oma tõelist iseloomu. Ka muutuvad paljud mehed keskealistena jubedateks troppideks. Siis on keel ripakil vaja veel tõestada, et olen kõva mees. Aga see uus naine, mida see küll mõtles. Häbi oleks tõesti, kui ma löön üle mehe, kes oma lastega käitub halvasti. Eks see uus naine ka oma vitsad kunagi saab. Kes oma lastest ei hooli, on halva iseloomuga ka kõiges muus.

Kust sa nüüd seda võtad, et keegi kedagi üle lõi?

Sealt, kust sina võtsid, et laps oma isaga haukus.

[Külaline]

Läks viltu tal jah valik, aga ega paljud mehed enne lapse sündi ei avaldagi oma tõelist iseloomu. Ka muutuvad paljud mehed keskealistena jubedateks troppideks. Siis on keel ripakil vaja veel tõestada, et olen kõva mees. Aga see uus naine, mida see küll mõtles. Häbi oleks tõesti, kui ma löön üle mehe, kes oma lastega käitub halvasti. Eks see uus naine ka oma vitsad kunagi saab. Kes oma lastest ei hooli, on halva iseloomuga ka kõiges muus.

Kust sa nüüd seda võtad, et keegi kedagi üle lõi?

Sealt, kust sina võtsid, et laps oma isaga haukus.

Pole midagi sellist väitnud, seega istu ja mõtle ka edaspidi igasuguseid asju välja.

[Külaline]

Tegelikult üks normaalne isa(lapsevanem üldse) ei vasta niimoodi oma lapsele. Aga eks me ju ei teagi, millised suhted omavahel on kogu peres. Seega võib olla ka minu spekulatsioon, et isa nähvas sellepärast nii: a)et ei taha lapsega üldse suhelda, b) on surmani tüdinud igasugusest surkimisest(millele viitab teemaalgatuses välja toodud asjad), c) isal oli lihtsalt sitt tuju(mis muidugi ei õigusta nii ütlemist).

[Külaline]

Kas vastupidi oleks ka väga inetu ?
Mu laps on täiskasvanu. Aga ta käis reisil, õigemini ma helistan talle ja ta ütleb et on Itaalias. Ma küsin, et miks sa mulle seda ei öelnud, et lähed?
Ta vastab, et kas ma pean sulle kõigest aru andma?

[Külaline]

Kas vastupidi oleks ka väga inetu ?
Mu laps on täiskasvanu. Aga ta käis reisil, õigemini ma helistan talle ja ta ütleb et on Itaalias. Ma küsin, et miks sa mulle seda ei öelnud, et lähed?
Ta vastab, et kas ma pean sulle kõigest aru andma?

Mis vastust sa ootad siis nüüd? Jah, on inetu küll.

[Külaline]

No vot .
Kas on inetu ka " mis vastust sa ootad nüüd"

[Külaline]

No vot .
Kas on inetu ka " mis vastust sa ootad nüüd"

Ei ole, sest sinu küsimus oli ju pahatahtlikult kallutatud.

[Külaline]

Pahatahtlikult kallutatud?
Seleta palun seda oahatahtlukkust?
Ma mõtlen kas mina küsin liiga palju? Kas küsimus on ebamugav? Või on ikka asi lapse ebaviisakuses?
Ok. Me peame selle siis ikka jutuks võtma, et emaga nii ei räägita.

[Külaline]

Pahatahtlikult kallutatud?
Seleta palun seda oahatahtlukkust?
Ma mõtlen kas mina küsin liiga palju? Kas küsimus on ebamugav? Või on ikka asi lapse ebaviisakuses?
Ok. Me peame selle siis ikka jutuks võtma, et emaga nii ei räägita.

Kui enda ja oma lapse suhetest räägid, siis muidugi on ebaviisakas ka emale nii vastata. Mina mõtlesin, et viid jutu mujale, et sellega õigustada isa nähvamist lapsele. Et umbes lapsed on ju ise ka tingimata ebaviisakad.

[Külaline]

Pahatahtlikult kallutatud?
Seleta palun seda oahatahtlukkust?
Ma mõtlen kas mina küsin liiga palju? Kas küsimus on ebamugav? Või on ikka asi lapse ebaviisakuses?
Ok. Me peame selle siis ikka jutuks võtma, et emaga nii ei räägita.

Kui enda ja oma lapse suhetest räägid, siis muidugi on ebaviisakas ka emale nii vastata. Mina mõtlesin, et viid jutu mujale, et sellega õigustada isa nähvamist lapsele. Et umbes lapsed on ju ise ka tingimata ebaviisakad.

Ega ikka ei ole küll. Esiteks juba küsimus-miks sa mulle ei öelnud, on ebaviisakas ja sinna täpselt selline vastus sobibki. Miks sa ei öelnud, on etteheide. Kellelgi pole õigust selliselt vastuseid nõuda. Ma suhtlen oma lastega messengeris iga päev ning tihti näen kuskil storydes, et ahah, Itaalias või Kopenhaagenis. Sellistest asjadest ei peagi rääkima, reisimine on sama tavaline kui tööl käimine, seda ei pea eraldi mainima.

[Külaline]

Mina näen ka sotsiaalmeedias oma laste reisipilte. Kunagi pole tekkinud küsimust, et miks minnakse ilma mulle aru andmata.

[Külaline]

Kas vastupidi oleks ka väga inetu ?
Mu laps on täiskasvanu. Aga ta käis reisil, õigemini ma helistan talle ja ta ütleb et on Itaalias. Ma küsin, et miks sa mulle seda ei öelnud, et lähed?
Ta vastab, et kas ma pean sulle kõigest aru andma?

No aga kas peab siis? Ei pea ju. Kas isa peab oma (peaaegu täiskasvanud eraldi elavale) lapsele kõikidest oma käikudest aru andma? Samamoodi- ei pea ju. Siin ongi teemaalgatale ka vastus- see lapse arupärimine (me ei tea, mis toonis see oli) juba näitas, et piir oli ületatud ja see polnud tema asi, ausalt ja otse üteldes, kus ja kellega isa käib. Kõik muu, mis teemaalgataja süüks ja ette luges isa kohta, on teine teema.

[Külaline]

Kas vastupidi oleks ka väga inetu ?
Mu laps on täiskasvanu. Aga ta käis reisil, õigemini ma helistan talle ja ta ütleb et on Itaalias. Ma küsin, et miks sa mulle seda ei öelnud, et lähed?
Ta vastab, et kas ma pean sulle kõigest aru andma?

Vastupidi ei ole inetu!

Püüa mõista, et need on erinevad olukorrad. lapse ja lapsevanema suhe on teatud mõttes erinev, ja peaks alati olema lapse kasuks kaldu.

[Külaline]

Mina näen ka sotsiaalmeedias oma laste reisipilte. Kunagi pole tekkinud küsimust, et miks minnakse ilma mulle aru andmata.

Aru ei peagi andma, lihtsalt enne reisi võiks küll oma kõige lähedasematele öelda, et lähen reisile. Mis siin imelikku on.

[Külaline]

Mina näen ka sotsiaalmeedias oma laste reisipilte. Kunagi pole tekkinud küsimust, et miks minnakse ilma mulle aru andmata.

Mina sellega küll ei uhkustaks. Sotsiaalmeedias peetakse vajalikuks oma reisile minekut demonstreerida, aga oma vanemale ei öelda. Ilmselt on suhted siis kauged. Minul oma lapsega küll sellist küsimust ei tule, et ta mulle ütlemata ära sõidaks. Tavaliselt toob koera hoida, vahel jätab lapse mulle, kui mehega kahekesi lähevad. Asi pole mingis aruandmises, vaid teab, et hakkan muretsema, kui temast kaua ei kuule. Muidu käivad perega minu juures pühapäeviti lõunal, aga kui on reisil, siis muidugi teatab, et seekord ei tule.

[Külaline]

Mina näen ka sotsiaalmeedias oma laste reisipilte. Kunagi pole tekkinud küsimust, et miks minnakse ilma mulle aru andmata.

Aru ei peagi andma, lihtsalt enne reisi võiks küll oma kõige lähedasematele öelda, et lähen reisile. Mis siin imelikku on.

Milleks? Jah, kui tuleb teemaks, aga niisama helistada ja teavitada? Kas sa teavitad oma tuttavaid, kui sa mõnel päeval läheksid varem tööle? Võtaksid paar vaba päeva? Reisiteema tuleb siis ette, kui juhuslikult tuleb, me ütlesime mehega näiteks nädal enne jõule, sest keegi küsis. Niisama poleks teemakski tulnud. Tänapäeval ei tea iial, kes on Eestis ja kes samal ajal mujal.

[Külaline]

Mina näen ka sotsiaalmeedias oma laste reisipilte. Kunagi pole tekkinud küsimust, et miks minnakse ilma mulle aru andmata.

Mina sellega küll ei uhkustaks. Sotsiaalmeedias peetakse vajalikuks oma reisile minekut demonstreerida, aga oma vanemale ei öelda. Ilmselt on suhted siis kauged. Minul oma lapsega küll sellist küsimust ei tule, et ta mulle ütlemata ära sõidaks. Tavaliselt toob koera hoida, vahel jätab lapse mulle, kui mehega kahekesi lähevad. Asi pole mingis aruandmises, vaid teab, et hakkan muretsema, kui temast kaua ei kuule. Muidu käivad perega minu juures pühapäeviti lõunal, aga kui on reisil, siis muidugi teatab, et seekord ei tule.

Sellise vanamutiga, kes muretseb, tulebki teisiti käituda, eriti, kui koer ja laps, siis tuleb muidugi rääkida. Jälestan neid emmesid, kes oma täiskasvanud lapse iga sammu kontrollivad. Minul on lastega väga lähedased suhted, mis tähendab, et usaldan neid igati, ilma et nad oma sammudest mulle ette kannavad. Sina suhtled korra nädalas, ju on sitad suhted, mina suhtlen igapäevaselt ja mind ei huvita, kus riigis nad on.

[Arutleja]

Kas vastupidi oleks ka väga inetu ?
Mu laps on täiskasvanu. Aga ta käis reisil, õigemini ma helistan talle ja ta ütleb et on Itaalias. Ma küsin, et miks sa mulle seda ei öelnud, et lähed?
Ta vastab, et kas ma pean sulle kõigest aru andma?

Vastupidi ei ole inetu!

Püüa mõista, et need on erinevad olukorrad. lapse ja lapsevanema suhe on teatud mõttes erinev, ja peaks alati olema lapse kasuks kaldu.

Nii me selliseid lapsi kasvatamegi, kellelt tuleb vabandust paluda, kui nad sulle "Ära lõuga, idioot!" näkku karjuvad.