Kas te ka mõtlete mõnikord, et tahaks sellises ajas

[Külaline]

Isegi tomati ise kasvatamine polnud nii elementaarne kui täna, enamasti kasvatati kasvuhoones kurki, tomatini jõudsime meie alles 80-ndate lõpus.

Huvitav. Mina mäletan jälle ainult tomatite kasvatamist kasvuhoones. Seda, et kurki oleks keegi kasvatanud meie tutvusringkonnas, ma üldse ei mäleta. Küll aga mäletan, et värsket kurki hakkas poodi naistepäeva paiku müügile jõudma.
Värsket paprikat ei mäleta. Aga konserveeritud (marineeritud?) kujul küll ja letšot ka.

Sel rannapildil on ju täiesti tavaline selleaegne meeste rannariietus. Kõik mehed olid rannas selliste pükstega ja keegi ei imestanud ega minestanud.

Mis puudutab teemaalgataja küsimusse, siis tahaksin küll selleaegsesse aega korraks sattuda ja näha, mis elu mu noored vanavanemad elasid ja milline Eestimaa oli enne kui linnad puruks pommitati.

[Tolmukübe]

Sa väitsid, et ei ole vahukoorega enam. Ma vastasin sellele väitele. Kvaliteet ei puutunud tol hetkel asjasse.

Mina alustasin vist seda ekleeride ja vahukooretorude teemat. Ja tõesti, selliseid torusid pole enam kuskil näinud, mida vanasti Tartu Raeplatsi nurgalt iga päev osta sai.
Krõbedad, pealt kaetud kas šokolaadi või suhkruvaabaga, vahel mõlema triipudega, sees vahukoor ja vahel ka sees peenike krõbe toru. Vahel üks kate, vahel teine. Ülimõnusad.
Kui ma võin olla ka täpse maitse unustanud, siis seda tekstuuri mitte.
Moorapead ja beseekoogid olid seal samuti ülihead.

Moorapea oli väga hea, maitse siiani meeles. Ostsin hiljuti kaasaegset moorapead, issand, sellest on ainult nimi alles jäänud... Ei tea, kas keegi tõesti sööb neid.. ? Kohupiimatasku oli hea ja krakovi kook oli väga hea, enam vist ei tehtagi.

[Külaline]

Sa väitsid, et ei ole vahukoorega enam. Ma vastasin sellele väitele. Kvaliteet ei puutunud tol hetkel asjasse.

Mina alustasin vist seda ekleeride ja vahukooretorude teemat. Ja tõesti, selliseid torusid pole enam kuskil näinud, mida vanasti Tartu Raeplatsi nurgalt iga päev osta sai.
Krõbedad, pealt kaetud kas šokolaadi või suhkruvaabaga, vahel mõlema triipudega, sees vahukoor ja vahel ka sees peenike krõbe toru. Vahel üks kate, vahel teine. Ülimõnusad.
Kui ma võin olla ka täpse maitse unustanud, siis seda tekstuuri mitte.
Moorapead ja beseekoogid olid seal samuti ülihead.

Moorapea oli väga hea, maitse siiani meeles. Ostsin hiljuti kaasaegset moorapead, issand, sellest on ainult nimi alles jäänud... Ei tea, kas keegi tõesti sööb neid.. ? Kohupiimatasku oli hea ja krakovi kook oli väga hea, enam vist ei tehtagi.

Jajaa, jälle on sul maitse siiani meeles. Oli sellest juba pikk teema, et inimesel puudub üldjuhul maitsete pikaajalise meeldejätmise võime (kui sa pole treenitud degustaator), sul jääb meelde ainult maitse tekitatud emotsioon ("oli väga hea"), mitte aga maitse ise, st sa ei ole võimeline võrdlema maitseid mitmekümne aasta tagant praegustega.
Olen söönud praegust moorapead, olen söönud ammuseid moorapäid, mina küll ei ole suuteline neil vahet tegema. Emmega kohvikus moorapead söömas käia oli aga loomulikult vahva.

[Külaline]

Jajaa, jälle on sul maitse siiani meeles. Oli sellest juba pikk teema, et inimesel puudub üldjuhul maitsete pikaajalise meeldejätmise võime (kui sa pole treenitud degustaator), sul jääb meelde ainult maitse tekitatud emotsioon ("oli väga hea"), mitte aga maitse ise, st sa ei ole võimeline võrdlema maitseid mitmekümne aasta tagant praegustega.

Pole vaja nii negatiivne olla.

Mäletan, et covidi ajal just arstid soovitasid maitsemeele taastamiseks muu hulgas ka just maitsemälu treenida. Meenutada, kuidas mingi toit varem maitses, enne maitsetaju kadumist. Sellest oli ometi nii palju juttu.

[Külaline]

Jajaa, jälle on sul maitse siiani meeles. Oli sellest juba pikk teema, et inimesel puudub üldjuhul maitsete pikaajalise meeldejätmise võime (kui sa pole treenitud degustaator), sul jääb meelde ainult maitse tekitatud emotsioon ("oli väga hea"), mitte aga maitse ise, st sa ei ole võimeline võrdlema maitseid mitmekümne aasta tagant praegustega.

Pole vaja nii negatiivne olla.

Mäletan, et covidi ajal just arstid soovitasid maitsemeele taastamiseks muu hulgas ka just maitsemälu treenida. Meenutada, kuidas mingi toit varem maitses, enne maitsetaju kadumist. Sellest oli ometi nii palju juttu.

Su mälu on soovmõtlemisest mõjutatud. Ei soovitatud meenutada, kuidas toit maitses või lõhnas, vaid soovitati meenutada mälestusi, mis lõhna või maitsega seostuvad. Miks? Sest soovitajad (arstid, apteekrid) teadsid, et lõhn ega maitse ise meeles ei ole: "On soovitatav nuusutada kaks korda päevas vähemalt nelja erinevat aroomi ning vahetada lõhnasid iga 12 nädala tagant. «Kõige rohkem võib abi olla just inimesele tuttavatest või emotsionaalse seosega lõhnadest, nagu nelk, roos, sidrun, eukalüpt, vanill, jahvatatud kohv või parfüümid, mille nuusutamise ajal tuleks meenutada lõhnaga seonduvaid mälestusi ning öelda kõva häälega, mis lõhnaga on tegu,» soovitab farmatseut." Maitse kohta samad soovitused, soovitati süüa vürtsikaid toite.

[Tolmukübe]

No mis sa vaidled kogu aeg, kui sina ei mäleta, see ei tähenda, et teised ei mäleta. Lihtne guugeldus Can we remember the taste of the food ja vaata, mis kõik lagedale koorub.

Yes, humans can remember and mentally reconstruct the taste of food
, a process driven by gustatory memory and closely linked to smell. The brain stores the emotional and chemical signals of food—specifically through the olfactory bulb and hippocampus—allowing us to recall complex flavors even without the food present.
Yes, humans can vividly remember and even "re-taste" food
, a phenomenon driven by the brain's gustatory cortex, hippocampus, and amygdala, which store taste memories.

Discovery shows how we remember taste experiences
CLPU. Centro de Láseres Pulsados
https://www.clpu.es › RSS externos
·
Tõlgi see leht
Food memory: Discovery shows how we remember taste experiences ... A functional link between the brain region responsible for taste memory and the area ...

[Külaline]

No mis sa vaidled kogu aeg, kui sina ei mäleta, see ei tähenda, et teised ei mäleta. Lihtne guugeldus Can we remember the taste of the food ja vaata, mis kõik lagedale koorub.

Yes, humans can remember and mentally reconstruct the taste of food
, a process driven by gustatory memory and closely linked to smell. The brain stores the emotional and chemical signals of food—specifically through the olfactory bulb and hippocampus—allowing us to recall complex flavors even without the food present.
Yes, humans can vividly remember and even "re-taste" food
, a phenomenon driven by the brain's gustatory cortex, hippocampus, and amygdala, which store taste memories.

Discovery shows how we remember taste experiences
CLPU. Centro de Láseres Pulsados
https://www.clpu.es › RSS externos
·
Tõlgi see leht
Food memory: Discovery shows how we remember taste experiences ... A functional link between the brain region responsible for taste memory and the area ...

Siin vastuses pole ühtegi reaalset linki uuringule, ainult AI kokku pandud eksitavalt sõnastatud järeldus netist leitud informatsioonile.
Õige järeldus on, et maitset meenutada ehk mälust tahtlikult maitse meenutust esile kutsuda ei ole võimalik, kuid maitse uuesti kogemine võib olla võtmeks, mis taasesitab ammused emotsioonid ja tajud. Seega kui sa täna saad moorapead, mis on täpselt su lapsepõlve moorapea maitsega, siis saab olla, et sulle tuleb meelde see päikeseline päev, kus lapsena koos emaga moorapead sõid kohvikus ning kuidas see maitses. Kuid väide, et sa mäletad, milline oli moorapea maitse tollal, ei vasta tõele, seega ei saa sa ka võrrelda seda tänase moorapea maitsega. Sa saad ainult väita, et tänane moorapea ei taaselusta sinu mälestusi.
On ka patoloogilisi erandeid - "Mõnedel harvadel juhtudel suudavad inimesed lõhnu ja maitseid tahtlikult meenutada, mis võib olla seotud hüperfantaasiaga (normaalsest kõrgema sensoorse kujutlusvõimega) või olla tingitud patoloogilistest seisunditest nagu epilepsia."
Viide uuringule: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5818939/

Miks ma vaidlen - sest ma ei salli valeveendumuste levitamist ja targa näoga nende üle arutlemist.

[Külaline]

Ah mis sa kempled! Ma mäletan täpselt nõukaaegsete sefiirtortide head parajalt magushaput maitset ja nende tihket mõnusat konistentsi. Söödud sai neid palju ja mingeid õnnejoovastuse sündmused söömisega seoses ei meenud. Korra olen uue aja oma ostnud ja see oli nagu seebivaht

[Külaline]

Siin vastuses pole ühtegi reaalset linki uuringule, ainult AI kokku pandud eksitavalt sõnastatud järeldus netist leitud informatsioonile.
Õige järeldus on, et maitset meenutada ehk mälust tahtlikult maitse meenutust esile kutsuda ei ole võimalik, kuid maitse uuesti kogemine võib olla võtmeks, mis taasesitab ammused emotsioonid ja tajud. Seega kui sa täna saad moorapead, mis on täpselt su lapsepõlve moorapea maitsega, siis saab olla, et sulle tuleb meelde see päikeseline päev, kus lapsena koos emaga moorapead sõid kohvikus ning kuidas see maitses. Kuid väide, et sa mäletad, milline oli moorapea maitse tollal, ei vasta tõele, seega ei saa sa ka võrrelda seda tänase moorapea maitsega. Sa saad ainult väita, et tänane moorapea ei taaselusta sinu mälestusi.
On ka patoloogilisi erandeid - "Mõnedel harvadel juhtudel suudavad inimesed lõhnu ja maitseid tahtlikult meenutada, mis võib olla seotud hüperfantaasiaga (normaalsest kõrgema sensoorse kujutlusvõimega) või olla tingitud patoloogilistest seisunditest nagu epilepsia."
Viide uuringule: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5818939/

Miks ma vaidlen - sest ma ei salli valeveendumuste levitamist ja targa näoga nende üle arutlemist.

Kui sinu väitel ei saa maitseid mäletada, siis me ju ei oskaks ka seda eristada, et ise tehtud kartulisalat on palju parem kui selveri oma. Või et ühe ja sama nime ja välimusega koogike on ühes pagariäris palju maitsvam kui teises.

Eks oma tehtud kartulisalatil on kindlasti suurem emotsionaalne väärtus kui poest ostetu puhul, aga absoluutselt kindlasti on võimalik ka maitse järgi neid eristada ja võrrelda. Sinu arvates ei ole võimalik Selveri kartulisalatit süües mäletada, kuidas maitseb enda tehtud sarnastest koostisosadest salat?

[Külaline]

Siin vastuses pole ühtegi reaalset linki uuringule, ainult AI kokku pandud eksitavalt sõnastatud järeldus netist leitud informatsioonile.
Õige järeldus on, et maitset meenutada ehk mälust tahtlikult maitse meenutust esile kutsuda ei ole võimalik, kuid maitse uuesti kogemine võib olla võtmeks, mis taasesitab ammused emotsioonid ja tajud. Seega kui sa täna saad moorapead, mis on täpselt su lapsepõlve moorapea maitsega, siis saab olla, et sulle tuleb meelde see päikeseline päev, kus lapsena koos emaga moorapead sõid kohvikus ning kuidas see maitses. Kuid väide, et sa mäletad, milline oli moorapea maitse tollal, ei vasta tõele, seega ei saa sa ka võrrelda seda tänase moorapea maitsega. Sa saad ainult väita, et tänane moorapea ei taaselusta sinu mälestusi.
On ka patoloogilisi erandeid - "Mõnedel harvadel juhtudel suudavad inimesed lõhnu ja maitseid tahtlikult meenutada, mis võib olla seotud hüperfantaasiaga (normaalsest kõrgema sensoorse kujutlusvõimega) või olla tingitud patoloogilistest seisunditest nagu epilepsia."
Viide uuringule: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5818939/

Miks ma vaidlen - sest ma ei salli valeveendumuste levitamist ja targa näoga nende üle arutlemist.

Kui sinu väitel ei saa maitseid mäletada, siis me ju ei oskaks ka seda eristada, et ise tehtud kartulisalat on palju parem kui selveri oma. Või et ühe ja sama nime ja välimusega koogike on ühes pagariäris palju maitsvam kui teises.

Eks oma tehtud kartulisalatil on kindlasti suurem emotsionaalne väärtus kui poest ostetu puhul, aga absoluutselt kindlasti on võimalik ka maitse järgi neid eristada ja võrrelda. Sinu arvates ei ole võimalik Selveri kartulisalatit süües mäletada, kuidas maitseb enda tehtud sarnastest koostisosadest salat?

Jah, seda kuidas sinu enda tehtud salat, sa mäletada ei saa. Kuid sa saad mäletada, et sinu tehtud salat tekitas sinus suurema naudingu, võib-olla ka seda, et eriti nautisid sa selles hapukurgi maitset, mida selveri salatis tunda ei ole. Kui meil oleks sõnad maitsete kirjeldamiseks, nagu meil on sõnad silmadega nähtava kirjeldamiseks, siis ilmselt poleks keeruline ka maitseid mäletama õppida. Degusteerijad tõenäoliselt õpivad. Aga tavalised inimesed ei oska ju kuidagigi kirjeldada, mis maitsega miski on. Mida sa siis meelde jätad? Veider, et inimkonna ajaloo jooksul pole inimene tundnud vajadust maitsete kirjeldamist ära õppida.

[Külaline]

Sinule, mäluta inimene!
Jah, inimene suudab toidu maitset mäletada isegi rohkem kui 30 aastat. Maitse- ja lõhnamälu on ühed tugevamad ja pikaajalisemad mäluliigid meie ajus.
Siin on põhjused, miks see nii on:
Prousti efekt: Lõhn ja maitse on otseselt seotud ajuosadega (limbiline süsteem ja amügdala), mis tegelevad emotsioonide ja pikaajalise mäluga. See on põhjus, miks üks amps lapsepõlve lemmiktoitu võib tuua esile eredaid mälestusi aastakümnete tagant.
Ellujäämismehhanism: Evolutsiooniliselt on meile oluline mäletada, mis on maitsev (toitev) ja mis on halb (mürgine). See info salvestub "kõvakettale" väga sügavalt.
Emotsionaalne side: Kui maitsega kaasnes tugev emotsioon – näiteks vanaema tehtud kook sünnipäeval või eriline reis –, kinnistub see mälestus veelgi tugevamalt.
Uuringud on näidanud, et kuigi me ei pruugi suuta maitset täpselt kirjeldada, tunneme selle eksimatu täpsusega ära, kui seda uuesti kogeme, isegi pärast väga pikka pausi.
Lõhna- ja maitsemälu eripära: Erinevalt nägemis- või kuulmismälust, mis tuhmub kiiremini, on lõhna- ja maitsemälu "unustamiskõver" väga lame. See tähendab, et kui maitse on korra mällu salvestunud, püsib see seal peaaegu muutumatuna aastakümneid.
Neurobioloogiline selgitus: Maitse- ja lõhnainfo liigub otse aju osadesse, mis vastutavad emotsioonide (amügdala) ja pikaajalise mälu (hippokampus) eest. See otsetee väldib aju "filtreid" (nagu talamus), mis tegelevad muu infoga, muutes maitsed emotsionaalselt sügavaks ja püsivaks.
Tingitud maitsevastumeelsus: Teaduslikud uuringud "tingitud maitsevastumeelsuse" (Conditioned Taste Aversion) kohta näitavad, et isegi üksainus halb kogemus toiduga võib tekitada eluaegse mälestuse ja vastureaktsiooni, mis ei kao aastatega.

Täpsemaks lugemiseks saad tutvuda järgmiste allikatega:
Harvardi ülikooli artikkel lõhna ja mälu seostest
The Scientist: Miks teatud maitsed toovad tagasi mälestusi
ScienceDaily: Kuidas toidu lõhn võimaldab "ajareisi"

[Külaline]

Minu sünnipäev on märtsis. Mäletan seda värske kurgi lõhna, mis oli minu sünnipäeval märtsis. 50a tagasi oli kurk märtsis kallis ja seda osteti vaid sünnipäevaks, kui ema tegi kurgivõileibu.
Kas kurk enam ei lõhna nii? Või on asi selles et seda saadi üle talve esimest korda. Ps kuidas seda üldse kasvati 50a tagasi kevadeks?
Sama asi banaaniga. Kui sain, küll oli hea. Aga nüüd saan banaani kasvõi iga päev. Vahel on täitsa tüdimus banaanist.
Või oma aia õun. Mul see sama puu alles aias, aga ka pole enam nii hea.
Kas asi võib olla selles, et neid kõiki maitseid enam vanuse lisandudes ei tunnegi ka. Aga mälestus lapsepõlvest on ja saabki öelda et enam nii head ei tehta? Või kui saad ikka sageli mudagi, siis ei maitse enam eriliselt?

[Külaline]

Minu sünnipäev on märtsis. Mäletan seda värske kurgi lõhna, mis oli minu sünnipäeval märtsis. 50a tagasi oli kurk märtsis kallis ja seda osteti vaid sünnipäevaks, kui ema tegi kurgivõileibu.
Kas kurk enam ei lõhna nii? Või on asi selles et seda saadi üle talve esimest korda. Ps kuidas seda üldse kasvati 50a tagasi kevadeks?
Sama asi banaaniga. Kui sain, küll oli hea. Aga nüüd saan banaani kasvõi iga päev. Vahel on täitsa tüdimus banaanist.
Või oma aia õun. Mul see sama puu alles aias, aga ka pole enam nii hea.
Kas asi võib olla selles, et neid kõiki maitseid enam vanuse lisandudes ei tunnegi ka. Aga mälestus lapsepõlvest on ja saabki öelda et enam nii head ei tehta? Või kui saad ikka sageli mudagi, siis ei maitse enam eriliselt?

Sa nagu arvad, et 50a vanune õunapuu toodab praegu samasuguseid õunu nagu 40a tagasi?

[Külaline]

Kas asi võib olla selles, et neid kõiki maitseid enam vanuse lisandudes ei tunnegi ka. Aga mälestus lapsepõlvest on ja saabki öelda et enam nii head ei tehta? Või kui saad ikka sageli mudagi, siis ei maitse enam eriliselt?

Pigem ikka see, et kui iga päev sööd, siis enam ei maitse. Sest nõukaajal tundsid harva saadavast toidust mõnu ka täiskasvanud ja vanainimesed, esimeste kurkide-tomatite üle rõõmustasid nii lapsed kui vanemad. Minul oli sama teema tomatitega: sünnipäev juuni keskel, mul tomat oli päris kallis, aga ema ostis turult paar tomatit võileibade tegemiseks. Need olid alati esimesed, mis laua pealt ära söödi

[Tolmukübe]

Ah mis sa kempled! Ma mäletan täpselt nõukaaegsete sefiirtortide head parajalt magushaput maitset ja nende tihket mõnusat konistentsi. Söödud sai neid palju ja mingeid õnnejoovastuse sündmused söömisega seoses ei meenud. Korra olen uue aja oma ostnud ja see oli nagu seebivaht

Mina jälle mäletan hästi trühvlitordi maitset, besee oli vahel, see andis palju juurde. Kohvikus käisime ostmas. Nüüd tehakse valdavalt ilma beseeta, ja maitse ka kuidagi vilets, see pole üldse see, ma ei ostagi enam trühvlitorti. Üldse maiustused on viletsaks läinud, enam ei osta, vene ajal sai ikka neid söödud.

[Külaline]

Nüüd on ju koogi-tordilett nagu keemialabor.

[Külaline]

Sinule, mäluta inimene!
Jah, inimene suudab toidu maitset mäletada isegi rohkem kui 30 aastat. Maitse- ja lõhnamälu on ühed tugevamad ja pikaajalisemad mäluliigid meie ajus.
Siin on põhjused, miks see nii on:
Prousti efekt: Lõhn ja maitse on otseselt seotud ajuosadega (limbiline süsteem ja amügdala), mis tegelevad emotsioonide ja pikaajalise mäluga. See on põhjus, miks üks amps lapsepõlve lemmiktoitu võib tuua esile eredaid mälestusi aastakümnete tagant.
Ellujäämismehhanism: Evolutsiooniliselt on meile oluline mäletada, mis on maitsev (toitev) ja mis on halb (mürgine). See info salvestub "kõvakettale" väga sügavalt.
Emotsionaalne side: Kui maitsega kaasnes tugev emotsioon – näiteks vanaema tehtud kook sünnipäeval või eriline reis –, kinnistub see mälestus veelgi tugevamalt.
Uuringud on näidanud, et kuigi me ei pruugi suuta maitset täpselt kirjeldada, tunneme selle eksimatu täpsusega ära, kui seda uuesti kogeme, isegi pärast väga pikka pausi.
Lõhna- ja maitsemälu eripära: Erinevalt nägemis- või kuulmismälust, mis tuhmub kiiremini, on lõhna- ja maitsemälu "unustamiskõver" väga lame. See tähendab, et kui maitse on korra mällu salvestunud, püsib see seal peaaegu muutumatuna aastakümneid.
Neurobioloogiline selgitus: Maitse- ja lõhnainfo liigub otse aju osadesse, mis vastutavad emotsioonide (amügdala) ja pikaajalise mälu (hippokampus) eest. See otsetee väldib aju "filtreid" (nagu talamus), mis tegelevad muu infoga, muutes maitsed emotsionaalselt sügavaks ja püsivaks.
Tingitud maitsevastumeelsus: Teaduslikud uuringud "tingitud maitsevastumeelsuse" (Conditioned Taste Aversion) kohta näitavad, et isegi üksainus halb kogemus toiduga võib tekitada eluaegse mälestuse ja vastureaktsiooni, mis ei kao aastatega.

Täpsemaks lugemiseks saad tutvuda järgmiste allikatega:
Harvardi ülikooli artikkel lõhna ja mälu seostest
The Scientist: Miks teatud maitsed toovad tagasi mälestusi
ScienceDaily: Kuidas toidu lõhn võimaldab "ajareisi"

Seda, et maitsed aitavad säilitada mälestusi, ütlesin minagi. Maitse enda mäletamine pole aga sama, mis maitse abil kinnistatud mälestuse mäletamine. Sa mäletad, et see maitse tegi mind õnnelikuks, haigeks või uniseks, aga maitset ennast sa ei mäleta ega saa ka võrrelda. Sa enda arust vaidlesid mulle vastu, aga tegelikult mitte.

[Külaline]

Oled nagu jonniv laps.

[Külaline]

Oled nagu jonniv laps.

Sel juhul oleme seda mõlemad.

[Külaline]

Oled sama imelik tegelane, kes usub et peale on siin veel ainult üks inimene