Mis elu see on, kui oled üksi ja keegi ei aita..

seks, suhted ja pereteemad
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 03 Mai 2026 18:11
Tolmukübe kirjutas: 03 Mai 2026 14:19 Kui sul selg pidevalt valutab ja jalad on kehvad, siis vbl oleks mõttekas proovida invaliidsust taotleda. Antakse siis puuduv töövõime või osaliselt puuduv töövõime, või ei anta kumbagi, aga proovima peab, kaotada ei ole midagi. Ja kui laps on ikkagi 18+ ja käib üüriraha küsimas, see on küll paha. Tema sinu peale ei mõtle, et sul toiduraha ei jätku ja elektriarved maksmata, tema käib ainult saama peal. Seal tuleb süda kõvaks teha. On ju osalise tööajaga õhtul paar tundi ehk mõni koristajakoht saadaval, saab sealt kasvõi osa omast üürist. Sina mõtled teise peale, aga teine peaks mõtlema ka sinu peale, see on õiglane. Ei ole nii, et ema peab nüüd igavesti oma täiskasvanud võsukest orjama hakkama. Sest võib juhtuda, et selline jääbki kaela peale. Vaatab, et ema käest saab, ja...
Miks sellel on all tekst:
Viimati muutis Tolmukübe, 03 Mai 2026 14:21, muudetud 1 kord kokku.
Sest Tolmukübe muutis oma vastust. Mis siin segast on?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kirjutasin ka nimelisena ja muutsin, aga minu postituse alla seda ei ilmunud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 03 Mai 2026 18:38 Kirjutasin ka nimelisena ja muutsin, aga minu postituse alla seda ei ilmunud.
Ma arvan, et see ilmub siis, kui muudad postitust, mis pole viimane, st kui keegi on peale seda juba vastanud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Mai 2026 15:14 Ma saan aru, et see teemaalgatus ja teemaalgataja teised kommentaarid ei ole AI-ga tehtud. Pigem on siin tegemist sarkasmiga ja elu kõverpeegli kirjeldusega, aga natukene liiga üle võlli.

TA väljendumislaad on väga kummaline - vanainimeselik. Suhtumine endasse ja hoiak nagu mingil nõukogude naisel - kõik on alati halvasti, aga see tuleb ära kannatada.
Mina mõtlesin sama. Eriti see häbi koht. Selle aja inimestel onhi häbi, isegi kui joodik maha jätab, sest siia pole isegi "mehe lõhna" majas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 03 Mai 2026 17:47
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 17:36 Probleem on hariduse puudumises. Peaaegu 50-aastasel pole sellest teadmisest ilmselt eriti enam midagi kasu.
Kõva haridusega inimestel ei teki iialgi 50+ vanuses seda probleemi, et pole tööd või sissetulekut.
TA peab vaatama peeglisse ja lihtsalt järeldused tegema ja mingi lihttöö peal edasi vegeteerima.
Mina läksin 50 aastaselt eripedadgoogikat õppima ja sain kohe kooli tööle, 55 aastaselt sain magistrikraadi kätte ja nüüd on 2500 palk. Rikkaks ei saa, aga minu arust ikkagi palju parem kui mingi tehasetöö.
Jah, see on tõsi, eriti Tartust/Tallinnast kaugemal asuvates koolides on eripedagoogidest suur põud, kool on väga rõõmus, kui kellegi leiab. Aga see eeldab, et inimesel on võimekus sellist õppekava läbida.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 03 Mai 2026 20:00
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 17:47
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 17:36 Probleem on hariduse puudumises. Peaaegu 50-aastasel pole sellest teadmisest ilmselt eriti enam midagi kasu.
Kõva haridusega inimestel ei teki iialgi 50+ vanuses seda probleemi, et pole tööd või sissetulekut.
TA peab vaatama peeglisse ja lihtsalt järeldused tegema ja mingi lihttöö peal edasi vegeteerima.
Mina läksin 50 aastaselt eripedadgoogikat õppima ja sain kohe kooli tööle, 55 aastaselt sain magistrikraadi kätte ja nüüd on 2500 palk. Rikkaks ei saa, aga minu arust ikkagi palju parem kui mingi tehasetöö.
Jah, see on tõsi, eriti Tartust/Tallinnast kaugemal asuvates koolides on eripedagoogidest suur põud, kool on väga rõõmus, kui kellegi leiab. Aga see eeldab, et inimesel on võimekus sellist õppekava läbida.
Vaatasin praegu, et on mitu pakkumist eripedagoogile, kus on palk alates 3000 eurot. See on küll Tallinnas, aga selle palgaga elaks ikka paremini ära kui alla tuhande eurose palgaga maal.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 03 Mai 2026 20:09
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 20:00
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 17:47

Mina läksin 50 aastaselt eripedadgoogikat õppima ja sain kohe kooli tööle, 55 aastaselt sain magistrikraadi kätte ja nüüd on 2500 palk. Rikkaks ei saa, aga minu arust ikkagi palju parem kui mingi tehasetöö.
Jah, see on tõsi, eriti Tartust/Tallinnast kaugemal asuvates koolides on eripedagoogidest suur põud, kool on väga rõõmus, kui kellegi leiab. Aga see eeldab, et inimesel on võimekus sellist õppekava läbida.
Vaatasin praegu, et on mitu pakkumist eripedagoogile, kus on palk alates 3000 eurot. See on küll Tallinnas, aga selle palgaga elaks ikka paremini ära kui alla tuhande eurose palgaga maal.
Eripedagoogid rebitakse abipedagoogina tööle juba 1. kursusel, tean mitut, kes esimesest semestrist alates tööl.
Kerge pole ka see töö.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 03 Mai 2026 20:19
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 20:09
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 20:00

Jah, see on tõsi, eriti Tartust/Tallinnast kaugemal asuvates koolides on eripedagoogidest suur põud, kool on väga rõõmus, kui kellegi leiab. Aga see eeldab, et inimesel on võimekus sellist õppekava läbida.
Vaatasin praegu, et on mitu pakkumist eripedagoogile, kus on palk alates 3000 eurot. See on küll Tallinnas, aga selle palgaga elaks ikka paremini ära kui alla tuhande eurose palgaga maal.
Eripedagoogid rebitakse abipedagoogina tööle juba 1. kursusel, tean mitut, kes esimesest semestrist alates tööl.
Kerge pole ka see töö.
Mina sain ka kohe tööle, mina see 50 aastane, kes läks õppima. Enne olin projektijuht, kontoris töötasin, aga vanemast peast enam ei saanud neid häid sooje kohti. Enne seda õppima asumist koondati ja üldse tööd ei leidnud. Siis läksin õppima ja sain kohe tööle ka.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Mai 2026 20:19Eripedagoogid rebitakse abipedagoogina tööle juba 1. kursusel, tean mitut, kes esimesest semestrist alates tööl.
Kerge pole ka see töö.
See peab siis ikka eriti õudne töö olema.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 03 Mai 2026 21:06
Külaline kirjutas: 03 Mai 2026 20:19Eripedagoogid rebitakse abipedagoogina tööle juba 1. kursusel, tean mitut, kes esimesest semestrist alates tööl.
Kerge pole ka see töö.
See peab siis ikka eriti õudne töö olema.
Ei ütleks. Õpetaja töö on hullem. Kui magistrikraad käes, siis pigem rohkem nõustad, ise tunde peab vähem andma. Ja individuaaltöö või väiksed grupid on ikka kergem kui suured klassid. Mingi vana ja haige memm nõrga iseloomuga muidugi ei saa olla, siis söövad su elusalt ära.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 02 Mai 2026 22:16 Eks neid noori ole tegelikult ka, kes mõtlematult kohe suhtesse tormavad ja lapsed hangivad. Meil oli selline müüja tööl, kaks last, aga võttis kätte ja läks õhtukooli, lõpetas selle ja siis läks veel edasi õppima. Seda kõike oma töö kõrvalt, aitasime tal tööaega valida, et saaks ikka koolis käidud. Nii et tegelikult on õppida alati võimalik, peab tahtmist olema. Väga rumal on elada koos mehega, kellest tegelikult abi ei ole, samahästi või see teler seal nurgas mõriseda, vähemalt ei nõua midagi ehk siis oma elu võib ümber korraldama hakata ka siis, kui lapsed veidi suuremad.
Mis siis edasi sai? Lõpetas Õhtukooli ära ja sai keskhariduse, edasi? Kohe sai kelleks, milleks? Maxima vanemmüüjaks? Miks alati mees süüdi on kui naisel pole isegi keskharidust? Mees isegi siis ju toetas põhiharidusega naist kui temaga koos elas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 03 Mai 2026 14:19 Ei ole nii, et ema peab nüüd igavesti oma täiskasvanud võsukest orjama hakkama. Sest võib juhtuda, et selline jääbki kaela peale. Vaatab, et ema käest saab, ja...
Üks selline lõi ema hiljuti maha, kui ema interneti ära võttis. Igasugu asju juhtub.
Tolmukübe
Postitusi: 1914
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Siis juhtub, kui emad oma võsukesi ahviarmastusega kohtlevad. Nood on harjunud saama, kui kraanid kinni keeratakse, siis silm siniseks, vüi muud meetodid, küll siis hüvesid edasi tuleb.. Kui on vaja parasiiti üleval pidada, pole vahet, on see oma laps, või võõras, käitub ikka ühtepidi, parasiidi moodi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Keda see noor inimene oleks kuulanud? Kui ta ema oleks teda hoiatanud, et enne lõpeta kool kui hakkad pereelu elama... kas ta oleks kuulanud ema?
Nt praegugi kui oleks selline noor. Kui ema teda õpetaks elama.?.. õppida saab alati. Ükski amet ei ole enam igavene,nagu vanasti oli. Õpitakse. Õpitakse ümber. Vahetataks eriala. Õpiakse ka vanas eas.
Ega vist ole kedagi süüdistada peale enda. Aga lihtsam on süüdistada teisi, et kõiges valitud lihtsam läbi saamise viis, mis nüüd on sellise tulemusena.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 03 Mai 2026 20:09
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 20:00
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 17:47

Mina läksin 50 aastaselt eripedadgoogikat õppima ja sain kohe kooli tööle, 55 aastaselt sain magistrikraadi kätte ja nüüd on 2500 palk. Rikkaks ei saa, aga minu arust ikkagi palju parem kui mingi tehasetöö.
Jah, see on tõsi, eriti Tartust/Tallinnast kaugemal asuvates koolides on eripedagoogidest suur põud, kool on väga rõõmus, kui kellegi leiab. Aga see eeldab, et inimesel on võimekus sellist õppekava läbida.
Vaatasin praegu, et on mitu pakkumist eripedagoogile, kus on palk alates 3000 eurot. See on küll Tallinnas, aga selle palgaga elaks ikka paremini ära kui alla tuhande eurose palgaga maal.
Seda on rõõm lugeda, et 50+ vanuses naine saab teha nii eduka karjääripöörde. Aga kõik ametid ei sobi kõigile. Kui ikka igasugune kutsumus puudub, siis see töö ka ei sobi. Ma saan aru, et see eripedagoog on vaid näitena toodud - ameteid, mida õppida ja mille vahel valida on palju.

Aga, kui TA jutt iseenda kohta tõesti tõele vastab (jätkuvalt arvan, et see on mingi nipiga teema ning TA varsti astub kapist välja ütleb, et lihtsalt eksperimenteeris meiega natukene), siis nii tohutult pessimistliku ja elujõuetu hoiakuga inimene ilmselt ei ole võimeline ka õppima ega oma elu nii radikaalselt muutma. Tegelikult on ta ju suhteliselt noor veel ja võiks ju proovida. Lugemust paistab ka olevat ja ilmselt muidu oleks võimekust enamaks kui liinitöö, aga inimene, kes end ise aidata ei suuda, ilmselgelt ei suudaks ka teisi aidata, mida eripedagoogika kahtlemata eeldab.
Huviline
Teerajaja
Postitusi: 53
Liitunud: 30 Mai 2024 08:48
Kontakt:

Postitus Postitas Huviline »

Külaline kirjutas: 04 Mai 2026 23:17
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 20:09
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 20:00

Jah, see on tõsi, eriti Tartust/Tallinnast kaugemal asuvates koolides on eripedagoogidest suur põud, kool on väga rõõmus, kui kellegi leiab. Aga see eeldab, et inimesel on võimekus sellist õppekava läbida.
Vaatasin praegu, et on mitu pakkumist eripedagoogile, kus on palk alates 3000 eurot. See on küll Tallinnas, aga selle palgaga elaks ikka paremini ära kui alla tuhande eurose palgaga maal.
Seda on rõõm lugeda, et 50+ vanuses naine saab teha nii eduka karjääripöörde. Aga kõik ametid ei sobi kõigile. Kui ikka igasugune kutsumus puudub, siis see töö ka ei sobi. Ma saan aru, et see eripedagoog on vaid näitena toodud - ameteid, mida õppida ja mille vahel valida on palju.

Aga, kui TA jutt iseenda kohta tõesti tõele vastab (jätkuvalt arvan, et see on mingi nipiga teema ning TA varsti astub kapist välja ütleb, et lihtsalt eksperimenteeris meiega natukene), siis nii tohutult pessimistliku ja elujõuetu hoiakuga inimene ilmselt ei ole võimeline ka õppima ega oma elu nii radikaalselt muutma. Tegelikult on ta ju suhteliselt noor veel ja võiks ju proovida. Lugemust paistab ka olevat ja ilmselt muidu oleks võimekust enamaks kui liinitöö, aga inimene, kes end ise aidata ei suuda, ilmselgelt ei suudaks ka teisi aidata, mida eripedagoogika kahtlemata eeldab.
TA on vaid põhiharidusega, vaevalt ta ülikooli iialgi saab.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 03 Mai 2026 13:41
Guest kirjutas: 03 Mai 2026 13:36 No näed siis... nüüd tuli see 'päris tark' välja, kes kõik ribadeks tõmbab. Sa lahkad mu juttu nagu mingit koolikirjandit, aga sa unustad ära ühe asja – elu ei käi alati reeglite järgi, isegi kui sa oled väga tähelepanelik.Esiteks, need punased templid. Võib-olla sul on õigus, et ametlikult on nad mustad. Aga minu jaoks on nad punased. See on see hirm, mis värvib asjad üle. Kui su postkastis on kiri, mis ütleb, et su elekter pannakse kinni, siis su silme ees lööb kõik punaseks. See on emotsioon, mitte trükivärv. Aga noh, kirjuta see siis minu 'kirjandusliku vabaduse' arvele, kui sul nii parem on.Ja prillid... Sulatamine? Jootmine? Kas sa tead, kui palju maksab prillide parandus? Ma ütlesin sulle – mul on teip. See on see, mis mul kodus sahtlis oli. See ei pea olema 'õige' viis, see on 'vaese inimese' viis. See, et sa arvad, et ma pole prillikandja, näitab ainult seda, et sa oled harjunud asju 'õigesti' tegema. Mina teen nii, kuidas saan.Mis minu vanusesse puutub... Ma olen 48. Aga ma olen elanud elu, mis on mind seestpoolt vanemaks teinud. Ma räägin arvutitest nii, nagu ma räägin, sest need on minu jaoks võõrad asjad. Need on need 'kastid', mis võtavad inimestelt tööd ära või kus noored istuvad ja ei näe päris elu. See, et ma seostasin AI-d arvutiga – no kuulge, isegi tehase sööklas räägitakse sellest, et 'varsti tulevad robotid ja AI ja võtavad meilt viimasegi leiva'. See pole tarkus, see on hirm, mis on õhus.Aga tead, mis on kõige naljakam? See, et sa kulutad nii palju energiat, et tõestada, et ma pole 'päris'. Et ma olen 'haritlane'. Aitäh komplimendi eest! See on vist esimene kord elus, kui keegi mind haritlaseks peab. Aga see näitabki seda, millest ma alguses rääkisin – inimesed ei taha uskuda, et keegi võibki olla nii augus. Teie jaoks peab see olema 'test' või 'romaan', sest muidu oleks see liiga valus reaalsus, millega silmitsi seista.Oli see siis 'ilukirjandus' või minu päris elu – mis vahet seal on? Need tunded, see häbi ja see väsimus, millest ma kirjutasin... need on päris. Isegi kui mu templid on vales värvis või mu prillid 'valesti' parandatud.Kas sa nüüd tunned ennast paremini, et sa 'paljastasid' mu vead? Kas mu valu muutus sellest sinu jaoks olematuks?
Päris kindlasti ei ole sa kodust abiellu läinud ilma koolita ja ilma hariduseta. Või on sul erakordselt suur lugemus. Mõlemad reedavad, et selline inimene ei nühi terve elu joodiku kõrval tehasetööd. Loomulikult on paljud inimesed sellises augus ja hullemaski, aga sinu puhul kahtlane. Aga teema ja arutlused on head. Muide, mida sa teeksid, kui kohe praegu laekuks su kontole 50 000.-?
Miks arvatakse, et tehasetööl olev inimesel on vilets lugemus? Ka paljud kõrgharidusega inimesed ei saa elus hakkama ja teevad tööd, mille jaoks tegelikult piisanuks ka põhiharidusest.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

taivopalm kirjutas: 02 Mai 2026 21:47
Külaline kirjutas: 02 Mai 2026 18:46Vahel mõtlen, et oleks pidanud koolis rohkem pingutama. Ehk siis istuks praegu kuskil soojas kontoris ja joos peent kohvi. Aga kes mind siis õpetas? Ema oli ka meil üksi ja rügas, polnud tal aega mu hindeid vaadata. Nüüd ma kordan tema elu.
See on õpetlik lugu, hea et selle siia kirja panid. Äkki mõni noorem neiu loeb ja saab aru, et kooliharidus on tähtis. Sind see otseselt ei aita, aga äkki mõnda inimest aitab.
See ei ole õpetlik. Igas ühiskonnas peavad olema orjad, kes kõige rängema töö ära teevad. Teatud hulk inimesi jääb alati keskmisest madalamale tasemele. Keegi peab alati viimaste seas olema.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 03 Mai 2026 12:40Te küsite toimetulekutoetuse kohta... Ma käisin seal sotsiaalosakonnas. See noor tüdruk, huuled pruntis ja küüned nii pikad, et ei saagi vist trükkida, vaatas mind nagu mingit prussakat. Ütles, et mu auto – see vana 2005. aasta ront, mis käivitub ainult palve peale – on "luksusese". Et müü maha, siis saad abi. Aga kuidas ma tehasesse saan, mis on 15 kilomeetri kaugusel? Jalgsi või?
Külaline kirjutas: 03 Mai 2026 12:04Käisin küsimas. Öeldi, et "oi, teil on ju majaosa nimel, see on vara". Või et "palk on 10 eurot üle piiri". Ja sinna see jäi. Paberil olen ma "toimetulev",
See on tõsi. Kui inimesel on vara (maja, auto), siis on toimetulekutoetuse taotlemine tunduvalt raskem. Mistahes vara olemasolu on alati takistus, ise kogetud. Vald sel juhul ei pea andma, aga vahel teeb ka positiivse otsuse. Kõige kergem on toime tulla linnas. Kui inimene töötab täiskohaga ja elab ühetoalises üürikorteris, siis kindlasti antakse, kui pärast eluasemekulude maksmist jääb kätte vähem kui 200 eurot. See on vähe, aga tuba on seevastu alati soe. Teiseks, kuulub 18-aastane poeg veel samasse leibkonda, ehk siis tema üürikulud ja sinu üürikulud mõlemad lähevad arvesse. Raha peab pärast üüride ja kommude maksmist alles jääma 200+250 eurot.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Guest kirjutas: 14 Juun 2026 18:02
Külaline kirjutas: 03 Mai 2026 12:40Te küsite toimetulekutoetuse kohta... Ma käisin seal sotsiaalosakonnas. See noor tüdruk, huuled pruntis ja küüned nii pikad, et ei saagi vist trükkida, vaatas mind nagu mingit prussakat. Ütles, et mu auto – see vana 2005. aasta ront, mis käivitub ainult palve peale – on "luksusese". Et müü maha, siis saad abi. Aga kuidas ma tehasesse saan, mis on 15 kilomeetri kaugusel? Jalgsi või?
Külaline kirjutas: 03 Mai 2026 12:04Käisin küsimas. Öeldi, et "oi, teil on ju majaosa nimel, see on vara". Või et "palk on 10 eurot üle piiri". Ja sinna see jäi. Paberil olen ma "toimetulev",
See on tõsi. Kui inimesel on vara (maja, auto), siis on toimetulekutoetuse taotlemine tunduvalt raskem. Mistahes vara olemasolu on alati takistus, ise kogetud. Vald sel juhul ei pea andma, aga vahel teeb ka positiivse otsuse. Kõige kergem on toime tulla linnas. Kui inimene töötab täiskohaga ja elab ühetoalises üürikorteris, siis kindlasti antakse, kui pärast eluasemekulude maksmist jääb kätte vähem kui 200 eurot. See on vähe, aga tuba on seevastu alati soe. Teiseks, kuulub 18-aastane poeg veel samasse leibkonda, ehk siis tema üürikulud ja sinu üürikulud mõlemad lähevad arvesse. Raha peab pärast üüride ja kommude maksmist alles jääma 200+250 eurot.
Aga kirjuta see vana auto oma lapse nimele. Kõige parem, kui see on sellise lapse nimel, kes on vanem kui 24 - ei kuulu ametlikult enam sinu leibkonda.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline