Pidev kurtmine "õpilased õpivad faktid ära, aga ei mõista, kuidas on see seotud eluga" hämmastab mind kõige rohkem.Guest kirjutas: ↑15 Juun 2026 13:27Mis teadmiste tasemesse puutub, ma ei tea mis tasemest me varsti üldse räägime. Pidevalt kuulen, kuidas koduseid ülesandeid tehakse AI abil, kontrolltöödeks õpitakse nn selleks korraks, järgmisel päeval on kõik unustatud ja see iseseisev probleemilahendus hakkab vist üldse ära kaduma. Kuskil oli üks EU uuring, juba mitu aastat tagasi tehtud, kus tuli välja, et meie lapsed õpivad fakte, aga pärast täiskasvanuna ei oska õpitud elus kasutada. Mis ütleb, et õpitut ei seostata piisavalt tegeliku eluga. Ei teagi, kuidas seda haridussüsteemi oleks kõige õigem reformima hakata. Selge on see, et viimase 10 aasta jooksul on info hankimise ja tarbimise viisid kardinaalselt muutunud.Külaline kirjutas: ↑15 Juun 2026 08:46Töötasin kunagi e-gümnaasiumis ja ei jäänud muljet, et seal mingid maru andekad õpiksid. Mõni targem oli, aga suuremal osal olid ikka mingid probleemid, miks nad selle õppevormi valisid. Suuremal enamusel jäid seal ikka teadmised nõrgemaks, kui tavagümnaasiumi tase on. Ka koroonaaeg näitas, et e-õpe pole efektiivne, riigieksamite tulemused matemaatikas langesid väga palju pärast seda.Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 14:39
Alati on võimalus minna E-gümnaasiumisse, õppida seal edukalt ja seejärel on kõik teed valla. Muidugi nõuab see majanduslikke võimalusi ja distsipliini, aga neil andekamatel seda piisab. Minu laps ja tema sõbrad lõpetasid pandeemia ajal, ühest küljest jäid põhikooli lõpueksamid ära, aga järgnev kooli-koju solgutamine tekitas paljudel liigset stressi ja paljud läksidki üle e-gümnaasiumisse. Neil, keda tean, on väga edukas karjääriareng olnud, kes ülikoolis, kes juba sealtki edasi õppimas.
Jah, 80.-tel olid õpikud (näit. bioloogia või füüsika) sageli sellised, et peatükis oli teadlase portree, pikk mustvalge tekst, mis kirjeldas teadlase tähtsat katset ja selle tulemusi, mustvalge joonis kõrval -ja kõik. Tõsised ja täiskasvanulikud - mitte kuigi noortepärased. Õpetajad, nii ja naa - mõni entusiastlikum õpetaja tõi seoseid reaaleluga, aga küllalt oli ka neid, kes terve tunni ainult definitsioonide dikteerimisega sisustasid.
Nüüd pole enam ammu sellseid "kuivi" õpikuid - kõik on värviline, liigendatud, et oleks paremni haaratav, värvilised fotod juures jms. Õpikute autorid ja õpetajad pingutavad naba paigast, et seostada teemasid eluga. Samuti on mingi seose ununemisel (kuidas see eluga seotud oli?) võimalik väga kiiresti mälu värskendada - paar klikki. Aga õpilased juskui ikka ei oska mitte midagi eluga seostada...
Ilmselt siiski ühiskondlik taust mõjutab - et raha teenida on võimalik ka muud moodi kui palju füüsikat õppides (ja pärast näit. inseneriks hakates). Paljudest ainetest libisetakse üle ja õpitakse täpselt nii palju, et normaalse hinde peale tehtud saada. Lihtsalt ükskõiksus. Aga süüdi on justkui ikka haridussüsteem...