Eesti asub noorte netovara tabelis Euroopas esimeste hulgas

[Külaline]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12059 ... ste-hulgas
Tuleb välja, et Eesti noorte rahalise olukorra taga on perekonna tugi.

[Külaline]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12059 ... ste-hulgas
Tuleb välja, et Eesti noorte rahalise olukorra taga on perekonna tugi.

Meil on ka noortekultus. Alla 35 aastased saavad paremad töökohad kui üle selle vanad. Vanas Euroopas on vastupidi.

[Külaline]

Loomulikult on pere tugi taga.
Mitte küll päris otsene (suur taskuraha), vaid kaudne: kui vanemad tegelevad lapsega, panevad ta katsetega kooli, saab ta suurema tõenäosusega sisse ülikooli ning edasi kõrgema palgaga tööle.
Paljud tudengid elavad ülikoolis õppimise ajal vanematekodus, seega nad ei pea maksma mõttetult mingi suvalise üürika eest, saavad käia ülikooli kõrvalt osakoormusega erialasel tööl (erialane töökogemus annab peale lõpetamist tööle kandideerimisel suure eelise võrreldes nendega, kes ülikooli kõrvalt täiskohaga poemüüja, ettekandja või ehitajana elamisraha teenisid). Kõrgem palk aga annab võimaluse pangalaenu saamiseks, et endale parem elukoht saada.
Lisaks on praegu meil 20-30-ndates eluaastates juba see põlvkond, kelle vanavanemad omal ajal kollaste kaartide eest maid ja kortereid erastada said ja mis nüüd peale nende surma järgmistele põlvkondadele päranduvad.

[Külaline]

Meil on üleüldiselt suur enda eluaseme ja kinnisvara omanike osakaal. https://ec.europa.eu/eurostat/web/produ ... 20260205-1 Ka noored üritavad ju niipea kui võimalik oma kodu soetada. Saksamaal aga elatakse pensionini ja edasigi rahulikult üürikated ja leitakse, et see on normaalne. Selline kultuuriline vahe. Eks sealt see meie kõrge netovara osakaal tuleb. Loomulikult ongi enda kinnisvara omamine üks majandusliku toimetuleku ja kindlustunde alustalasid. Nii et sellest vaatenurgast pole meil siin elul häda midagi.

[Külaline]

See on huvitav jah välismaal kõrged palgad, aga elavad üürikates.

[Külaline]

Loomulikult on pere tugi taga.
Mitte küll päris otsene (suur taskuraha), vaid kaudne: kui vanemad tegelevad lapsega, panevad ta katsetega kooli, saab ta suurema tõenäosusega sisse ülikooli ning edasi kõrgema palgaga tööle.
Paljud tudengid elavad ülikoolis õppimise ajal vanematekodus, seega nad ei pea maksma mõttetult mingi suvalise üürika eest, saavad käia ülikooli kõrvalt osakoormusega erialasel tööl (erialane töökogemus annab peale lõpetamist tööle kandideerimisel suure eelise võrreldes nendega, kes ülikooli kõrvalt täiskohaga poemüüja, ettekandja või ehitajana elamisraha teenisid). Kõrgem palk aga annab võimaluse pangalaenu saamiseks, et endale parem elukoht saada.
Lisaks on praegu meil 20-30-ndates eluaastates juba see põlvkond, kelle vanavanemad omal ajal kollaste kaartide eest maid ja kortereid erastada said ja mis nüüd peale nende surma järgmistele põlvkondadele päranduvad.

Sa vist ei lugenud artiklit. Seal just kirjutab, et selle taga ei ole enda hea palk või säästud vaid pigem vanemate rahaline tugi:
Pfeffer märgib, et noorte täiskasvanute puhul on säästjast tõeliseks varaomanikuks saamise murdepunktiks tihti isikliku kodu ostmine. Kinnisvaraturule sisenemine nõuab aga enamat kui lihtsalt isiklikku distsipliini ja head finantsplaani.

„See nõuab juurdepääsu krediidile, stabiilset sissetulekut, taskukohaseid hindu ja väga tihti vanemaid, kes saavad aidata sissemaksega või kanda kinnisvara otse üle. Siin muutub perekonna rikkus vaikseks, kuid võimsaks abistavaks mehhanismiks,“ lisab ta.

Teadlane toob välja, et noorte vara sõltub suures osas vanemate rahalistest võimalustest. Kuigi noored saavad ka palgast säästa, on 30. eluaastaks kogutaval rahal selged piirid, eriti kallite eluasemete puhul. Perekonna tugi aitab iseseisvat elu kergemini alustada. See abi võib seisneda kodulaenu sissemakses, päritud korteris või lihtsalt teadmises, et pere on vajadusel toeks.

Eriti huvitav on veel see, et kui eestlstel läheb nii hästi, siis Malta noored elavad eestlastest lausa 5 korda jõukamalt.

[Külaline]

See on huvitav jah välismaal kõrged palgad, aga elavad üürikates.

Pole midagi huvitavat, varsti on meil sama aeg käes. Et kinnisvara on nii kallis, et palgatööline seda osta ei saa

[Külaline]

See on huvitav jah välismaal kõrged palgad, aga elavad üürikates.

Pole midagi huvitavat, varsti on meil sama aeg käes. Et kinnisvara on nii kallis, et palgatööline seda osta ei saa

Küsimus ei ole kõrgetes maksudes vaid odavates üürihindades. Skandinaavias on see süsteem olnud aastaid väga hästi toimiv. Paljud ei soovigi siin omale eluaset osta vaid üürivad riigi käest. See on palju mõttekam, sest tihti on üür väga odav. Eraisikult üürides on muidugi kallis.

[Külaline]

See on huvitav jah välismaal kõrged palgad, aga elavad üürikates.

Pole midagi huvitavat, varsti on meil sama aeg käes. Et kinnisvara on nii kallis, et palgatööline seda osta ei saa

Küsimus ei ole kõrgetes maksudes vaid odavates üürihindades. Skandinaavias on see süsteem olnud aastaid väga hästi toimiv. Paljud ei soovigi siin omale eluaset osta vaid üürivad riigi käest. See on palju mõttekam, sest tihti on üür väga odav. Eraisikult üürides on muidugi kallis.

Tõsi ta on. Mul on tuttav soomlane, kes on tegelikult väga jõukas, aga elab üürikorteris. See on odav ja kindel. Kui midagi katki läheb, tehakse kõik korda, külmkapid ja muu tehnika vahetatakse teatud regulaarsusega välja. Üür nagu väga odav polegi, aga mingit toetust veel saab jne. Pole võrreldav selle olukorraga, mis meil siin on. Minu tuttav ukrainlane, kes siin elab, on nelja aasta jooksul viis korda juba kolinud, sest jälle omanik mõtleb ringi, müüb korteri maha, mida iganes. Soomlane elab juba aastakümneid samas korteris.

[Külaline]

Tasulisi linke lisades võiks ka kokkuvõte juures olla. Või ongi eesmärk lihtsalt artiklile klikke saada?

[Külaline]

Tasulisi linke lisades võiks ka kokkuvõte juures olla. Või ongi eesmärk lihtsalt artiklile klikke saada?

Sul ei ole lugemisõigust? Ma arvasin, et inimesed selle mõne euro kuus ikka leiavad. Kuidas te muidu teate, mis maailmas toimub?

[Külaline]

Pole midagi huvitavat, varsti on meil sama aeg käes. Et kinnisvara on nii kallis, et palgatööline seda osta ei saa

Küsimus ei ole kõrgetes maksudes vaid odavates üürihindades. Skandinaavias on see süsteem olnud aastaid väga hästi toimiv. Paljud ei soovigi siin omale eluaset osta vaid üürivad riigi käest. See on palju mõttekam, sest tihti on üür väga odav. Eraisikult üürides on muidugi kallis.

Tõsi ta on. Mul on tuttav soomlane, kes on tegelikult väga jõukas, aga elab üürikorteris. See on odav ja kindel. Kui midagi katki läheb, tehakse kõik korda, külmkapid ja muu tehnika vahetatakse teatud regulaarsusega välja. Üür nagu väga odav polegi, aga mingit toetust veel saab jne. Pole võrreldav selle olukorraga, mis meil siin on. Minu tuttav ukrainlane, kes siin elab, on nelja aasta jooksul viis korda juba kolinud, sest jälle omanik mõtleb ringi, müüb korteri maha, mida iganes. Soomlane elab juba aastakümneid samas korteris.

Ju on sinu näite puhul asi toetustes. Mul on Soomes viis lähedast tuttavat, kõik on ostnud endale oma elamise, sest üüri pole mõtet maksta ei seal ega siin.

[Külaline]

Tasulisi linke lisades võiks ka kokkuvõte juures olla. Või ongi eesmärk lihtsalt artiklile klikke saada?

Sul ei ole lugemisõigust? Ma arvasin, et inimesed selle mõne euro kuus ikka leiavad. Kuidas te muidu teate, mis maailmas toimub?

Tasulisi uudisteportaale on maailmas mustmiljon, sa ometi ei arva, et iga inimene maailmas peab need kõik omale tellima?

Mina nt loen tasulisena netist vaid Äripäeva ja tasuta ERRi uudiseid,
koju on paberlehena tellitud Postimees ja Ekspress, + lisaks hulk ajakirju
Miks ma peaksin veel Delfi eest maksma ainult sellepärast, et sina seda eelistad?

[Külaline]

Tasulisi linke lisades võiks ka kokkuvõte juures olla. Või ongi eesmärk lihtsalt artiklile klikke saada?

Sul ei ole lugemisõigust? Ma arvasin, et inimesed selle mõne euro kuus ikka leiavad. Kuidas te muidu teate, mis maailmas toimub?

Tasulisi uudisteportaale on maailmas mustmiljon, sa ometi ei arva, et iga inimene maailmas peab need kõik omale tellima?

Mina nt loen tasulisena netist vaid Äripäeva ja tasuta ERRi uudiseid,
koju on paberlehena tellitud Postimees ja Ekspress, + lisaks hulk ajakirju
Miks ma peaksin veel Delfi eest maksma ainult sellepärast, et sina seda eelistad?

Oled lihtsalt vanamoodne. Kes neid paberlehti enam loeb, pealekauba tuuakse need kohale jumal teab milall, selleks ajaks on uudised ammu vanaks läinud. Elektrooniliselt saad Eesti Ekspressile delfi lisaks koos oma paljude ajakirjadega.

[Külaline]

Tasulisi linke lisades võiks ka kokkuvõte juures olla. Või ongi eesmärk lihtsalt artiklile klikke saada?

Sul ei ole lugemisõigust? Ma arvasin, et inimesed selle mõne euro kuus ikka leiavad. Kuidas te muidu teate, mis maailmas toimub?

Ei ole tõesti, ei maksa mitte ühelegi väljaandele. Saan oma info ERR-ist, uudistesaadetest telest, raadiost jne. Aga hea tava võiks olla, et maksumüüri taga olevat linki postitades on lisatud ikkagi artikliga seotud infot, mille üle on võimalik arutleda ning kes tahab, saab siis lisa juurde lugeda.

[Külaline]

Tasulisi linke lisades võiks ka kokkuvõte juures olla. Või ongi eesmärk lihtsalt artiklile klikke saada?

Sul ei ole lugemisõigust? Ma arvasin, et inimesed selle mõne euro kuus ikka leiavad. Kuidas te muidu teate, mis maailmas toimub?

Ei ole tõesti, ei maksa mitte ühelegi väljaandele. Saan oma info ERR-ist, uudistesaadetest telest, raadiost jne. Aga hea tava võiks olla, et maksumüüri taga olevat linki postitades on lisatud ikkagi artikliga seotud infot, mille üle on võimalik arutleda ning kes tahab, saab siis lisa juurde lugeda.

Pool artiklit on ka ilma maksmiseta näha. Pealkiri ütlesb juba kõik, mida siin enam seletada? Kokkuvõte on samuti ära toodud.

[Külaline]

Sul ei ole lugemisõigust? Ma arvasin, et inimesed selle mõne euro kuus ikka leiavad. Kuidas te muidu teate, mis maailmas toimub?

Ei ole tõesti, ei maksa mitte ühelegi väljaandele. Saan oma info ERR-ist, uudistesaadetest telest, raadiost jne. Aga hea tava võiks olla, et maksumüüri taga olevat linki postitades on lisatud ikkagi artikliga seotud infot, mille üle on võimalik arutleda ning kes tahab, saab siis lisa juurde lugeda.

Pool artiklit on ka ilma maksmiseta näha. Pealkiri ütlesb juba kõik, mida siin enam seletada? Kokkuvõte on samuti ära toodud.

Näha on väike jupp ja pealkiri võib olla pandud täiesti vastupidine, kui on artikli sisu. Sealt need valesti teadjad tulevad, kes loevad ainult pealkirju, sest artikli eest maksta ei raatsi.

[Külaline]

Ei ole tõesti, ei maksa mitte ühelegi väljaandele. Saan oma info ERR-ist, uudistesaadetest telest, raadiost jne. Aga hea tava võiks olla, et maksumüüri taga olevat linki postitades on lisatud ikkagi artikliga seotud infot, mille üle on võimalik arutleda ning kes tahab, saab siis lisa juurde lugeda.

Pool artiklit on ka ilma maksmiseta näha. Pealkiri ütlesb juba kõik, mida siin enam seletada? Kokkuvõte on samuti ära toodud.

Näha on väike jupp ja pealkiri võib olla pandud täiesti vastupidine, kui on artikli sisu. Sealt need valesti teadjad tulevad, kes loevad ainult pealkirju, sest artikli eest maksta ei raatsi.

Eesti noored on märkimisväärselt jõukamad kui nende eakaaslased Soomes või Saksamaal. Eksperdi sõnul pole üllatava edetabeli taga aga ainult isiklik töökus, vaid hoopis teised tegurid, vahendab Euronews.
Kuigi Eesti keskmine palgatase ja sissetulekud jäävad paljudele Lääne-Euroopa riikidele alla, ulatub Eesti noorte netovara mediaan 62 200 euroni. Noorte varaline seis sõltub juurdepääsust eluasemele ja kodulaenudele, perekonna toetusest, kingitustest ja pärandustest. „Selles vanuses ei ole suur isiklik vara sageli vaid individuaalse saavutuse lugu. See on ka perekonna ja institutsioonide lugu,“ rõhutas ekspert.

Pfeffer märgib, et noorte täiskasvanute puhul on säästjast tõeliseks varaomanikuks saamise murdepunktiks tihti isikliku kodu ostmine. Kinnisvaraturule sisenemine nõuab aga enamat kui lihtsalt isiklikku distsipliini ja head finantsplaani.

„See nõuab juurdepääsu krediidile, stabiilset sissetulekut, taskukohaseid hindu ja väga tihti vanemaid, kes saavad aidata sissemaksega või kanda kinnisvara otse üle. Siin muutub perekonna rikkus vaikseks, kuid võimsaks abistavaks mehhanismiks,“ lisab ta.

Teadlane toob välja, et noorte vara sõltub suures osas vanemate rahalistest võimalustest. Kuigi noored saavad ka palgast säästa, on 30. eluaastaks kogutaval rahal selged piirid, eriti kallite eluasemete puhul. Perekonna tugi aitab iseseisvat elu kergemini alustada. See abi võib seisneda kodulaenu sissemakses, päritud korteris või lihtsalt teadmises, et pere on vajadusel toeks.

Skaala teises otsas on aga meie põhjanaabrid. Kõige väiksem on noorte netovara Soomes, mis on 5700 eurot. Pingerea lõpust leiab ka Kreeka (9900 eurot), Austria (13 400 eurot) ja Läti (16 900 eurot). Ülejäänud riikidest on Iirimaa noorte vara 23 900 eurot, Portugalis 36 200 eurot, Ungaris 36 300 eurot ja Hollandis 40 900 eurot.

Euroopa Liidu nelja suurima majanduse seas on noorte vara kõrgeim Itaalias (53 500 eurot), mis on märgatavalt suurem kui Prantsusmaal (27 700 eurot) ja Hispaanias (23 700 eurot). Saksamaal on alla 35-aastaste vara aga 17 600 eurot ehk noored itaallased on ligi kolm korda rikkamad kui nende eakaaslased Saksamaal.

[Külaline]

Võib-olla on mingi loogika siin, et vanemaealiste põlvkond on suur ja noorte oma väike, seega raha jaotatakse ja kinnisvara pärandatakse väiksemale rühmale. Ehk siis vara jaguneb vähema hulga laste vahel. Meil näiteks ka ainult üks lapse, ühel päeval jääb talle üsna palju vara, nii rahas kui kinnisvaras ja seda pole vaja kellegagi jagada.

[Külaline]

Võib-olla on mingi loogika siin, et vanemaealiste põlvkond on suur ja noorte oma väike, seega raha jaotatakse ja kinnisvara pärandatakse väiksemale rühmale. Ehk siis vara jaguneb vähema hulga laste vahel. Meil näiteks ka ainult üks lapse, ühel päeval jääb talle üsna palju vara, nii rahas kui kinnisvaras ja seda pole vaja kellegagi jagada.

See on tõsi. Lapsi on vähe ja kinnisvara kallis. Seega kui laps saab mingi vanaema maja, ongi ta muu maailma mõttes rikkur valmis. Kunagi pidi seda ühte maja ehk nelja või viie vahel jagama, aga nüüüd ühe või kahe.