Suhtumine, teenindus

[Külaline]

"Miski pole rohkem võlts, kui minu isiksus, kui ma olen tööl"
Kas saate seda lauset enda kohta öelda? Eriti mind huvitab õpetajate, klienditeenindajate, meedikute, politseinike jne arvamus. St inimeste mõte, kes töötavad inimestega.

[Külaline]

"Miski pole rohkem võlts, kui minu isiksus, kui ma olen tööl"
Kas saate seda lauset enda kohta öelda? Eriti mind huvitab õpetajate, klienditeenindajate, meedikute, politseinike jne arvamus. St inimeste mõte, kes töötavad inimestega.

Aga tee ise algust, anna oma arvamus.
Korjasid mingi tsitaadi üles, aga ei ütle, kelle suust see pärineb.

[Külaline]

"Miski pole rohkem võlts, kui minu isiksus, kui ma olen tööl"
Kas saate seda lauset enda kohta öelda? Eriti mind huvitab õpetajate, klienditeenindajate, meedikute, politseinike jne arvamus. St inimeste mõte, kes töötavad inimestega.

Mõistatus - kumma kui ette koma käib?

[Külaline]

"Miski pole rohkem võlts, kui minu isiksus, kui ma olen tööl"
Kas saate seda lauset enda kohta öelda? Eriti mind huvitab õpetajate, klienditeenindajate, meedikute, politseinike jne arvamus. St inimeste mõte, kes töötavad inimestega.

Mõistatus - kumma kui ette koma käib?

Vastake kiiremini!

[Külaline]

Ei pruugi päris võlts olla, see võib olla lihtsalt üks osa inimesest, mida ta kasutab töösituatsioonis rohkem kui eraelus. Alati ei saa emotsiooni pealt reageerida ja tööl ei andestata kõiki eksimusi. Üks vale lause ja sinu peale kaevatakse kuskile ja/või riputatakse sotsiaalmeediasse üles.

Kõige vahetumad on minu meelest politseinikud ja kiirabi, sest kellelgi pole aega seal sündmuskohal igat sõna läbi mõelda. Kui ikka jaurata seal mingite purjus inimestega, kes arste solvavad või rünnata üritavad ja lollakate "mendiriik" ärplejatega, siis mõni töötaja suhtubki sellisesse kontingenti ilma professionaalse maskita.

[Külaline]

Olen õpetaja. Ei ole võlts. Olen lastega soe ja siiras. Aga lõpuni ma ennast tööl loomulikult ei ava, säilitab sõbraliku autonoomsuse.

[Külaline]

Õpetaja ei ole teenindaja.

[Külaline]

Õpetaja ei ole teenindaja.

arvad ? tänapäeva lapsevanemad arvavd küll, et on.

[Külaline]

Jah, olen nõus. Amet kohustab rääkima "õiget" juttu, mis minu seisukohtade ja meeleoluga igakord kokku ei lähe. Selle nimi on professionaalsus.

[Külaline]

Õpetaja ei ole teenindaja.

arvad ? tänapäeva lapsevanemad arvavd küll, et on.

Ma ei arva, ma tean, sest töötan ise õpetajana. Ei ole kunagi ühelegi lapsevanemale pugenud ega asjatult takka kiitnud. Probleemidest saab rääkida otsekoheselt kuid viisakalt.

[Külaline]

Õpetaja ei ole teenindaja.

Muidugi on. Nagu sinu perearstki.

[Külaline]

Vennanaine on õpetaja ja ütleb sama, et tänapäeval on lapsevanematel kuskilt tekkinud ettekujutus õpetajast kui teenindajast. Väga keeruline olevat selgeks teha, et laps vajaks eriõpet, lisaabi, diagnoosi vm. Ei saa ju otse ütelda lapsevanemale, et kuula targemaid, kui endal mõistust pole.
Üldiselt meil rahvusena vist teenindusvalmidust eriti pole, hädaga saame hakkama. Aga see on kindlasti suuresti seotud motivatsiooniga, kui tegemist oma firmaga, siis seda teeninduskvaliteeti on rohkem, kui vaja.

[Külaline]

Vennanaine on õpetaja ja ütleb sama, et tänapäeval on lapsevanematel kuskilt tekkinud ettekujutus õpetajast kui teenindajast. Väga keeruline olevat selgeks teha, et laps vajaks eriõpet, lisaabi, diagnoosi vm.

Õpetajal puudub pädevus öelda, kas keegi vajab diagnoosi või mitte. Kui laps vajab koolis õpiabi, saab õpetaja lapse sinna määrata. Kui õpetaja leiab, et laps vajab HEV abi, siis tuleb laps suunata Rajaleidjasse. Kui õpetaja ei saa oma tööga hakkama, võiks ametit vahetada.

[Külaline]

Õpetajal puudub pädevus öelda, kas keegi vajab diagnoosi või mitte. Kui laps vajab koolis õpiabi, saab õpetaja lapse sinna määrata. Kui õpetaja leiab, et laps vajab HEV abi, siis tuleb laps suunata Rajaleidjasse. Kui õpetaja ei saa oma tööga hakkama, võiks ametit vahetada.

Sa vist ei saanud aru. Õpetaja võib vanematele seda kõike soovitada, aga vanem ütleb, et õpetaja on loll ja tema lapsel küll mingit abi vaja pole, süüdistab õpetajat ebavajalikus sekkumises ja vales arvamuses. Ja kaebab juhtkonnale ka. Tegele siis õpetajana selliste asjadega!
Kuigi kõik saavad aru, et õpetaja soovitus oli õige ja laps vajabki abi ja tuge. Ebavajalik stress õpetajale adekvaatse soovituse eest.

[Külaline]

Sa vist ei saanud aru. Õpetaja võib vanematele seda kõike soovitada, aga vanem ütleb, et õpetaja on loll ja tema lapsel küll mingit abi vaja pole, süüdistab õpetajat ebavajalikus sekkumises ja vales arvamuses. Ja kaebab juhtkonnale ka. Tegele siis õpetajana selliste asjadega!
Kuigi kõik saavad aru, et õpetaja soovitus oli õige ja laps vajabki abi ja tuge. Ebavajalik stress õpetajale adekvaatse soovituse eest.

Täpselt sama on teemaalgatuses mainitud arstidega. Ma võin ükskõik kui meeldivalt, sõbralikult, toetavalt, positiivselt ja siiralt öelda, et teie jalavalude põhjuseks on liigne kehakal. Mis te arvate, mis siis juhtub? Patsiendid ei ole peaaegu mitte kunagi valmis ega koostööaltid seda kuulma, nad lähevad koheselt kaitsesse, pingesse, hakkavad arsti ründama ja ennast kaitsma/õigustama. 'Ma ei söö mitte midagi' ja 'meie suguvõsas on kõik paksud' ja 'ma olen eluaeg olnud selline, aga jalad hakkasid valutama alles 3 aastat tagasi', 'ma püüan, aga kuidagi ei õnnestu', 'ma ei söö kommi' jne - sellised repliigid lendavad nagu kahurist lastuna. Mulle (olen sale) on ka ühe ülekaalulise patsiendi poolt öeldud, et 'Mis teiesugusel viga rääkida' - mindi koheselt isiklikuks ja rünnati, kuigi kõik, mida ma väga viisakalt ütlesin, oli meditsiiniliselt absoluutselt tõsi. Siisiki, olles otsustanud säilitada professionaalsuse, nagu ka siin eespool seda mõistet mainiti, jätkan ma sihikindlalt tõe ütlemist, sest selleks ma seal kabinetis istun, mitte selleks, et patsientidele meele järgi olla.

[Külaline]

Täpselt sama on teemaalgatuses mainitud arstidega. Ma võin ükskõik kui meeldivalt, sõbralikult, toetavalt, positiivselt ja siiralt öelda, et teie jalavalude põhjuseks on liigne kehakal. Mis te arvate, mis siis juhtub? Patsiendid ei ole peaaegu mitte kunagi valmis ega koostööaltid seda kuulma, nad lähevad koheselt kaitsesse, pingesse, hakkavad arsti ründama ja ennast kaitsma/õigustama. 'Ma ei söö mitte midagi' ja 'meie suguvõsas on kõik paksud' ja 'ma olen eluaeg olnud selline, aga jalad hakkasid valutama alles 3 aastat tagasi', 'ma püüan, aga kuidagi ei õnnestu', 'ma ei söö kommi' jne - sellised repliigid lendavad nagu kahurist lastuna. Mulle (olen sale) on ka ühe ülekaalulise patsiendi poolt öeldud, et 'Mis teiesugusel viga rääkida' - mindi koheselt isiklikuks ja rünnati, kuigi kõik, mida ma väga viisakalt ütlesin, oli meditsiiniliselt absoluutselt tõsi. Siisiki, olles otsustanud säilitada professionaalsuse, nagu ka siin eespool seda mõistet mainiti, jätkan ma sihikindlalt tõe ütlemist, sest selleks ma seal kabinetis istun, mitte selleks, et patsientidele meele järgi olla.

Kujutlusvõime on sul kül vägev. Aga muidugi mugav on niimoodi "meditsiinilist tõde" kuulutades ja leiba luusse aega õhtusse lasta. Peasi, et ei peaks mõtlema ega uurima, mis patsiendil viga on.

[Külaline]

Kes selle ütles, küsiti. Ütleme nii, et selle ütles " üks vana, tark naine".
Ja ma mõtlengi selle ütluse puhul professionaalsust. Kui võlts on professionaalsus? Kui palju te oma ametis peate mängima rahulikku, sõbralikku, mõistvat, toetavat inimest? Nii et professionaalsus võrdub rollimäng töökoha säilimise nimel.

[Külaline]

"Miski pole rohkem võlts, kui minu isiksus, kui ma olen tööl"
Kas saate seda lauset enda kohta öelda? Eriti mind huvitab õpetajate, klienditeenindajate, meedikute, politseinike jne arvamus. St inimeste mõte, kes töötavad inimestega.

Mina olen õpetaja - tööl mina ise. Mulle päriselt meeldib mu töö.

[Külaline]

Täpselt sama on teemaalgatuses mainitud arstidega. Ma võin ükskõik kui meeldivalt, sõbralikult, toetavalt, positiivselt ja siiralt öelda, et teie jalavalude põhjuseks on liigne kehakal. Mis te arvate, mis siis juhtub? ... Siisiki, olles otsustanud säilitada professionaalsuse, nagu ka siin eespool seda mõistet mainiti, jätkan ma sihikindlalt tõe ütlemist, sest selleks ma seal kabinetis istun, mitte selleks, et patsientidele meele järgi olla.

Ei, sa ei istu seal kabinetis selleks, et tõde kuulutada, vaid selleks, et lahendusi pakkuda. Kas sa arvad, et inimene ise ei tea, et ta on paks? Kas sa arvad, et ta tahab paks olla või? Mis lahenduse sa arstina pakud sellele inimesele, kes ilmselgelt ei suuda oma kehakaalu langetada?

[Külaline]

Siisiki, olles otsustanud säilitada professionaalsuse, nagu ka siin eespool seda mõistet mainiti, jätkan ma sihikindlalt tõe ütlemist, sest selleks ma seal kabinetis istun, mitte selleks, et patsientidele meele järgi olla.

Päriselt või? Äkki võtad mõne psühholoogiakursuse siis, kui sul on nii väärad arusaamad patsientidega käitumisest. Kas sa tõesti arvad, et su "tõe kuulutamine" kuskile viib. Kas arvad, et ükski nõustaja saavutaks mingi tulemuse, kui ta hakkaks "tõde kuulutama". Sinu ülesanne pole mingit tõde kuulutada, vaid serveerida seda nii, et inimene hakkab ise mõtlema, et ta võiks midagi muuta. Kui sa ajad inimese kohe pingesse ja kaitsepositsiooni, oled ilmselgelt lähenenud valesti ja ta on sinu juurde tulekuga oma aega raisanud. Ta ei ole enam valmis mingisuguseks koostööks ja see mõjutab otseselt ravitulemust. Oled väga vilets arst. See on elementaarne asi, mida kõikidele inimestega töötavatele professionaalidele esimese asjana õpetatakse. Motiveeriva intervjuu tehnikast oled midagi kuulnud? Sul oleks hädasti tarvis mõnda täienduskoolitust suhtlemise alal.