Kodu vahetus kui lapsed juba suured

[Külaline]

Praktiline teema, kuidas olete käitunud, kui olete seisnud sama "probleemi" ees.
Oleme klassikaline pealinna perekond kahe lapsega. Alguses elasime koos (ilma lasteta) väikeses korteris, siis suuremas ja nüüd elame toredas neljatoalises korteris väikeses kortermajas Kadriorus. Lapsed käivad veel koolis ja praegu on see paras elamine, aga kümne aasta pärast on nad kodust läinud ja ehk omale elukaaslasegi leidnud ja me jääksime siia korterisse kahekesi. Kuidas edasi. Elada seni, kuni mõlemad oleme surnud ja las lapsed siis jagavad selle kinnisvara ära? Müüa kinnisvara maha (nii suurt elamist pole ju vaja enam), kolida väiksemasse ja saadud vaheraha eest aidata lastel oma kinnisvara sissemakse teha, mingi osa jääks pensionilisaks (sinna on minna veel ca 10-15 aastat) ja see võimaldaks ehk vabamat elu? Või on mingi kolmas, neljas variant? Mingid ülirikkad me ei ole, tavalised kaks tööl käivat täiskasvanud inimest.

Kes selle läbi teinud võiks oma kogemustest rääkida.

[Külaline]

Müüa kinnisvara maha (nii suurt elamist pole ju vaja enam), kolida väiksemasse ja saadud vaheraha eest aidata lastel oma kinnisvara sissemakse teha, mingi osa jääks pensionilisaks (sinna on minna veel ca 10-15 aastat) ja see võimaldaks ehk vabamat elu

Ma teeks nii. Mõttetu on maksta nii suure korteri eest, kui pooli tube ei kasutatagi. Kui tubadele leiaks kasutust, siis elaks seal neljatoalises edasi.

[Külaline]

Ma jätaks olemasoleva kodu alles ja üüriks välja. Paneks uue laenu tagatiseks, et sissemakse võimalikult väike oleks ja ostaks uue, väiksema korteri. Maha müüa jõuab vajadusel alati. Saadud üürist aga saaks uue korteri laenu katta ja võib-olla jääks pisut ka laste õpingute toetamiseks.

[Külaline]

Mina elan kahekesi mehega majas ja minu arust see liiga suur ei ole. Kahetoalises küll elada ei tahaks.

[Külaline]

Ma jätaks olemasoleva kodu alles ja üüriks välja. Paneks uue laenu tagatiseks, et sissemakse võimalikult väike oleks ja ostaks uue, väiksema korteri. Maha müüa jõuab vajadusel alati. Saadud üürist aga saaks uue korteri laenu katta ja võib-olla jääks pisut ka laste õpingute toetamiseks.

Kui nad on siis pensionieelikud, ei saa nad enam mingit eluasemelaenu. Ja kõigil pole laste kasvatamise ja olemasoleva laenu maksmise kõrvalt võimalik veel sisemaksuraha koguda.

[Külaline]

Lapsed käivad veel koolis ja praegu on see paras elamine, aga kümne aasta pärast on nad kodust läinud ja ehk omale elukaaslasegi leidnud ja me jääksime siia korterisse kahekesi. Kuidas edasi.

Üsna narr on sellist asja 10 aastat ette planeerida. Võib-olla jääb üks lastest koju. Võib-olla lähete vahepeal mehega lahku. Võib-olla tuleb sõda. Võib-olla oled selleks ajaks surnud. Tegele selle probleemiga siis, kui aeg käes on.

[Külaline]

Lapsed käivad veel koolis ja praegu on see paras elamine, aga kümne aasta pärast on nad kodust läinud ja ehk omale elukaaslasegi leidnud ja me jääksime siia korterisse kahekesi. Kuidas edasi.

Üsna narr on sellist asja 10 aastat ette planeerida. Võib-olla jääb üks lastest koju. Võib-olla lähete vahepeal mehega lahku. Võib-olla tuleb sõda. Võib-olla oled selleks ajaks surnud. Tegele selle probleemiga siis, kui aeg käes on.

No just. Praegu sa ei tea ju midagi, mis ja kuidas juhtuma hakkab.
Nt meie lapsed kolisid välja. Ja siis kus hakkas lapselapsi tulema! Ja kõik laste pered soovisid päris sageli meie juures olla.
Noh, meil polnud korter vaid majake maal, aga pidime selle suuremaks ehitama, et kõik ära mahuks ja piisavalt ruumi jaguks. Nii et praegu on 120 rm asemel 200, mitu magamistuba juures ja kõik on pidevalt kasutuses.
Ei tea, mis juhtub 10 aasta pärast, eks siis näha ole.

[Külaline]

mulle isiklikult ei meeldi kolida. meie korter on kometoaline ja noorem poeg elab oma toas edasi. kunagi jääb korter talle. ise oleme suurema aja osast maal. seega - mina ei teinud midagi, kui lapsed suureks said.

[Külaline]

Ma jätaks olemasoleva kodu alles ja üüriks välja. Paneks uue laenu tagatiseks, et sissemakse võimalikult väike oleks ja ostaks uue, väiksema korteri. Maha müüa jõuab vajadusel alati. Saadud üürist aga saaks uue korteri laenu katta ja võib-olla jääks pisut ka laste õpingute toetamiseks.

Kui nad on siis pensionieelikud, ei saa nad enam mingit eluasemelaenu. Ja kõigil pole laste kasvatamise ja olemasoleva laenu maksmise kõrvalt võimalik veel sisemaksuraha koguda.

Nad ütlesid, et pensionini on siis (kui lapsed välja kolivad, sain mina aru) minna veel 10-15 aastat. Ja saab ikka laenu veel 10-15 aastat enne pensionit. Loomulikult lühemaks ajaks. Mina just võtsin korteri ostmiseks laenu 12-ks aastaks. 12 aasta pärast olen 65 ja loodan, et sinnani suudan tööl käia ning laenu maksta. kui ei suuda ja miskit juhtub, siis on alati võimalus müüa see maja, mis mul nüüdseks juba laenuvabana käes on ja mille ka alles jätsin. Ühelt poolt on laneumkase muidugi suur, kui nii lühikese ajaga selle ära maksta tahan. Teiselt poolt.. lapsed on iseseisvad ja saavad enda ülalpidamisega ise hakkama, nii et mul oli seda rahavaru, mida saan laenumakseks pannaa. Seda oli kogunenud niipalju, et sain ilusti sissemaksega hakkama. Nii et on võimalik küll ka 50-55-aastasena veel laenu saada, kui ülalpeetavaid ei ole ja palk on korralik.

[Külaline]

See nii pikk aeg, et raske ette planeerida. Mina ise muide jäin elama oma lapsepõlvekoju, abiellusin ja meil on lapsed. See oli ühine otsus. Küll aga tegime üheskoos maja pisut ringi, nii et see sobib kahepereelamuks - ülakorrusel elavad eakad ja allkorrusel noored, omaette on köök ja vannituba.
Praegu on meie lapsed teismelised ja oleme üheskoos arutanud, et üks lastest võiks samuti siia elama jääda. Päris kindlasti ei kavatse me abikaasaga majast kahetoalisse korterisse kolida. Eakad viibivad tihti ikka rohkem kodus ja siis on suurem elamine just mõnus. Mul endal on mitmeid aastatepikkuseid unistusi, mida teha paari vaba toaga (kui neid vaid oleks!): ühte tuppa teeksin töötoa-raamatukogu, kus oleksid meie kirjutuslauad ja arvutid ning raamaturiiulid, teise vabasse tuppa aga võiks tulla näiteks majapidamisruum, kus oleks mugav seljale ergonoomiliselt kõrge triikimislaud ja korvriiulid ning kuhu saaks ära panna hooajalised asjad. Ning kui meile peaks tulema lapselapsed, kes aeg-ajalt on meil hoida, siis saab viimasest kujundada ümber lastetoa. Ehk siis - ideid ja plaane ülejääva ruumiga oleks palju!

[Külaline]

mulle isiklikult ei meeldi kolida. meie korter on kometoaline ja noorem poeg elab oma toas edasi. kunagi jääb korter talle. ise oleme suurema aja osast maal. seega - mina ei teinud midagi, kui lapsed suureks said.

Ühe lapsega on ilmselt lihtsam. Kas elab vanematega koos mingi ajani, kolib üürikasse ja kui vanemad siit ilmast läinud, siis jääb korter talle. Ei pea õdede vendadega pärandust jagama. Müüb korteri maha või kolib ise sisse.

[Külaline]

Nad ütlesid, et pensionini on siis (kui lapsed välja kolivad, sain mina aru) minna veel 10-15 aastat. Ja saab ikka laenu veel 10-15 aastat enne pensionit. Loomulikult lühemaks ajaks. Mina just võtsin korteri ostmiseks laenu 12-ks aastaks.

Ütlen ausalt, ma nende laenudega enam mässata ei soovi. Laste pärast tegelikult, mul seda ju vaja pole, korter olemas. Maksin eluaemelaenu 18 aastat, nüüd on kodu laenuvaba. Põhimõtteliselt võiks ju lastele öelda, et korteri saate siis päranduseks, kui meid enam pole abikaasaga, seni vaadake kuidas ise hakkama saate. Teisalt olen mitme inimese käest kuulnud sellist varianti, et aitasime lapsi esimese korteri sissemaksega, laenu maksavad lapsed ise. Minu näite puhul võiks siis olla nii, et mingi hetk müüks suure korteri maha ja ostaks näiteks 100 000 odavama väiksema korteri. Selle raha jagaks kolmeks, kumbki laps sissemaksuks näiteks 33 000 ja meile jääks lisaraha enne pensionit 33 000. Ühesõnaga midagi sellist näiteks.

[Külaline]

mulle isiklikult ei meeldi kolida. meie korter on kometoaline ja noorem poeg elab oma toas edasi. kunagi jääb korter talle. ise oleme suurema aja osast maal. seega - mina ei teinud midagi, kui lapsed suureks said.

Ühe lapsega on ilmselt lihtsam. Kas elab vanematega koos mingi ajani, kolib üürikasse ja kui vanemad siit ilmast läinud, siis jääb korter talle. Ei pea õdede vendadega pärandust jagama. Müüb korteri maha või kolib ise sisse.

mul tegelikult on kolm last, aga kahel vanemal on oma majad ja elud.

[Külaline]

mul tegelikult on kolm last, aga kahel vanemal on oma majad ja elud.

Siis oleks mul küsimus. Korter jääb nooremale lapsele, mis on ju kena kingitus tegelikult. Mida vanemad lapsed (kel on juba majad) sellest arvavad?

[Külaline]

mulle isiklikult ei meeldi kolida. meie korter on kometoaline ja noorem poeg elab oma toas edasi. kunagi jääb korter talle. ise oleme suurema aja osast maal. seega - mina ei teinud midagi, kui lapsed suureks said.

Ühe lapsega on ilmselt lihtsam. Kas elab vanematega koos mingi ajani, kolib üürikasse ja kui vanemad siit ilmast läinud, siis jääb korter talle. Ei pea õdede vendadega pärandust jagama. Müüb korteri maha või kolib ise sisse.

Mis rõõm see 60-70 a. vanuselt korter saada ja terve ülejäänud elu üürikas vegeteerida? Kui üldse vanemate korter peaks kellelegi jääma, siis on see lapselaps, mitte laps-

[Külaline]

mul tegelikult on kolm last, aga kahel vanemal on oma majad ja elud.

Siis oleks mul küsimus. Korter jääb nooremale lapsele, mis on ju kena kingitus tegelikult. Mida vanemad lapsed (kel on juba majad) sellest arvavad?

Meie perekonnas läksid teised lapsed oma elu peale, ise otsustasid lahkuda. Üks lastest aga jäi vanematega koos elama ning hooldas neid kuni surmani. Samuti kandis ta üksinda kõik remondikulud, pani uue katuse, ehitas aia, rajas kasvuhoone ja tegi kõik muugi selle maja juures. Nii oli loogiline pärandada maja sellele lapsele - oli see ju igas mõttes tema kodu.

Teine ema talitas mingi ülla võrdsuspõhimõtte järgi - luges selle lapse, kes teda pidevalt hooldas ja elamist üksi remontis, võrdseks õdede-vendadega, kes käisid külas heal juhul korra aastas. Ehk siis jagas maja kolmeks võrdseks osaks. Ja see, kes soovis oma koju edasi jääda, pidi selle nüüdteiste käest välja ostma. Et tal aga nii palju raha polnud, otsustas temagi välja kolida ja maja läks võõrastele. Ehkki ema ise oli eluaeg soovinud, et maja jääks lastele edasi.

[Külaline]

Meie perekonnas läksid teised lapsed oma elu peale, ise otsustasid lahkuda. Üks lastest aga jäi vanematega koos elama ning hooldas neid kuni surmani. Samuti kandis ta üksinda kõik remondikulud, pani uue katuse, ehitas aia, rajas kasvuhoone ja tegi kõik muugi selle maja juures. Nii oli loogiline pärandada maja sellele lapsele - oli see ju igas mõttes tema kodu.

Minu isa peres oli nii. Tegu oli eramajaga väikeses külas. Kaks vanemat last läksid oma elu peale, nooremale jäi maja nö päranduseks, aga seal elas sees ema (minu jaoks siis vanaema)kuni surmani. Kah aus lahendus tegelikult.

[Külaline]

mul tegelikult on kolm last, aga kahel vanemal on oma majad ja elud.

Siis oleks mul küsimus. Korter jääb nooremale lapsele, mis on ju kena kingitus tegelikult. Mida vanemad lapsed (kel on juba majad) sellest arvavad?

millest? et nende noorem vend saab oma lapsepõlvekoju elama jääda? kui seda mõtled, siis nad on rõõmsad. meie peres ei ole pärandinoolimine kombeks. minu ema näiteks jätab oma maja oma lemmiklapselapsele. meie õega oleme rõõmsad, et asi õigele inimesele saab.

[Külaline]

millest? et nende noorem vend saab oma lapsepõlvekoju elama jääda? kui seda mõtled, siis nad on rõõmsad. meie peres ei ole pärandinoolimine kombeks.

Eks ma olen igasugu lugusid meediast lugenud ja telekast näinud. Kuidas päranduse saanud õed ja vennad kaklevad ja kohtus vara jagavad. Kui vanemad lapsed sellega nõus niisama on, siis on hästi. Võimalik on ka variant, et kinnisvara väärtus ei ole väga suur kuhu see noorem elama jääb.

[Külaline]

4-toaline ei ole ju eriti suur korter, ma saaks aru, kui jutt oleks mingist lahmakast majast, mille koristamine, kütmine ja remont üle jõu käima hakkab.