Edulugusid kõnehäire teemal

[AnnJk]

Mul peagi viieseks saav laps kellega siiamaani ei saa eakohaselt dialoogi pidada, pigem meenutab sellise 2,5a kanti kõnetaset mis ülimalt aeglaselt edeneb.
Oleme 3-aastasest saati temaga väsimatult käinud logopeedil, tegevusteraapias, ka tasandusrühmas. Neuroloogid jm spetsialistid mitu korda läbi käidud juba, kerged autismile omased jooned, aga mitte midagi piisavalt pinda kandvat et ametlikku diagnoosi kaaluda.
Kas on kellelgi mingeid edulugusid sel teemal jagada, kas läheb millalgi lõpuks paremaks? Muidu olen igapäevaselt tugev aga mõni hetk tuleb suur meelehärm peale, et pingutused vaevu vilja paistavad kandvat.
Muidu keskendumine, peenmotooriga ja teiste lastega mängimise huvi on lahenenud tänu tasandusrühmale, mis olid ka varasemalt murekohad. Aga just see kõne...

[Külaline]

Mul päris täpseid detaile pole aga mul sugulase lapsel oli kõne hilistumine. Rääkis vähe ja segaselt. Minu mäletamist mööda diagnoosi sai umbes 4-5selt. Lasteaias käis tasandusrühmas ja oli tugiisik. Ema võitles lapsele välja puude, et saada palju teraapiad. Muideks ta kõndis ka varvastel. Aegajalt siiamaani aga sellega tegeletakse ja jääb järjest vähemaks. Nüüd on laps teises klassis. Kõne said nad esimeseks klassiks korda. Nüüd on eakohane ja õppimisega ka probleeme pole. Küll aga käib väiksemas klassis aga õppekava on teistega sama. Toetavates teraapiates(mingi käeline, ujumine ja midagi oli veel) käib laps siiamaani, hetkel on puue osaline.
Nüüd on ta oma eakohases arengus. Käib isegi pilli õppimas omast vabast huvist.

[Külaline]

Kõnehäire osas sõltub hästi palju võimalikest põhjustest, st selle probleemi raskusest, mille üks väljendusi kõnehäire olla võib. Samuti tuleb vaadelda üldist tausta. Kuidas lapse areng muidu on? Öeldust saab aru? Või on areng tervikuna häiritud?

Leidub lapsi, kellele ei meeldi rääkida. Mõni on seetõttu omandanud isegi viipekeele ja suhtlebki selles keeles. Aga kui mingit suurt üldist puuet ei ole, siis on teil prognoos hea. Tähtis on arendada eeskätt lapse vaimu, see on kõige tähtsam. Püüdke tekitada suhtlusviis, ükskõik milline, peaasi, et laps saab suhelda ja ennast väljendada. Nii ei teki arengu pidurdumist. Ja kui kord kõne tuleb, siis on super.

[AnnJk]

Aitäh, kusjuures postitamise ajast on meil hakanud asjad liikuma, mõistmine paraneb ja juba tekib mingisugune lihtsakoeline dialoog. Tegutseme visalt edasi ja sihimegi kooliks enam-vähem korda saada. Lasteaias õpetajad ja logopeed peavad seda realistlikuks väljavaateks.

[Külaline]

Lisaksin, et paljudes asjades aitab motivatsioon. Meie laps oli väga püsimatu, (kergekujuline ADHD, millest hiljem jäi keskendumishäire). Hakkas ka räägima hilja, aga siis juba paari sõna kaupa. Loomulikult oli väga raske teda ka lugema õpetada, sest ei püsinud paigal. Hakkasin siis häälimist harjutama õhtul voodis ja pimedas toas. Edasi andsin silpidega lipikud lugeda (ei, ai, ui) jne, kolmetähelised, neljatähelised jne. Kui hakkama sai, sai preemiaks nädala lõpus väikese lego. Seejärel kirjutasin lühilugusid st muinasjutte ja kõige lõpuks hakkasime Monopoli mängima. Neil kaartidel rasked sõnad, talle meeldis mängujuht olla ja õppis neid veerima. Kui kooli läks, luges soravalt juba kirjatähtedega. Ega edaspidigi kerge polnud, kui oli kontrolltöödeks vaja õppida, tuli leidlikke lahendusi käigu pealt välja mõelda. Tänaseks edukalt ülikoolis.