Guest kirjutas: ↑04 Juun 2025 11:54
Guest kirjutas: ↑04 Juun 2025 10:02
Guest kirjutas: ↑02 Juun 2025 13:38
Sa ju jälle üldistad oma ühte kogemust kõigile ametnikele? Kas sa tõesti ei saa aru, mida tähendavad need sõnad, mida sa kasutad? Ei, ei ole selline erinevus tavainimese ja KOV ametniku vahel - selline erinevus oli üldise töökultuuri ja selle konkreetse KOVi konkreetse ametniku vahel (eeldusel, et sa täpselt olukorda kirjeldasid, mitte ei jätnud mingeid nüansse enda teada). Sinu üks kogemus ei ole alus, et järeldada, et kõik ametnikud toodavad praaki ning ei pea selle eest vastutama. Samuti ei ole muidugi mingit alust väita, et "tavainimeste" hulgas sama ei esine. Heades ettevõtetes, kus on korralik, motiveeritud töötaja, ning sisemised kontrolliprotsessid paigas, ei esine. Aga kõik ei ole head ettevõtte. Piisavalt on ettevõtteid, kus kaebustele ei reageerita, praaki ei hüvitata jne jne.
Sulle üks näide paljudest, mis jälle juhtus:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... ragoodiaks
Aga noh, muidugi on seal "jäetud kindlasti midagi rääkimata" ja kindlasti kõik ametnikud ainult kiusavad vaest seniilset vanamutti, kes oma suures rumaluses ise ei saa ju aru, mis temale hea on!
Oi, sellised artiklid on ju nagu mesi su hingele, eksju. Jälle näide! Kõigepealt ütlen seda, et siiski ei ole mõistlik ühe poole jutustuse alusel teha järeldusi. No ei ole need ametnikud napakad, et pahast tahtest, isegi mingit kasu saamata, halbu otsuseid teevad, inimeste kiusamiseks. Me ei saa kunagi teada KOVi nägemust, sest nemad rääkida ega selgitada ei tohi - isikuandmed. Mida vanaproua ja tema tütar tajuvad ühtmoodi, võib KOVi vaatest olla hoopis teisiti. Summaline piir pannakse siiski eestkostetavale ette põhjusega - kui inimene ei suuda oma rahalisi väljaminekuid kontrollida. Meie ei tea, mis oli see põhjus, sina eelistad uskuda, et põhjust polnud, mina jääksin neutraalseks - küllap ikka oli põhjus, aga võimalikud on ka arusaamatused, kui inimene ise pole piisavalt pädev, et anda oma kulutuste kohta selgitusi. See, et iga eestkostetav kordab, kuidas tema eestkostet ei vaja, nagu see prouagi tegi, on ju ometi tavaline. Et sa nüüd ei arvaks, et ma jälle ametnik kindlasti olen, siis ütlen üle - ei ole. Aga ma olen palju puutunud kokku erivajadustega inimestega, kellel on tihti eestkoste. Ei ole ma kohanud veel sellist juhtumit, kus eestkoste ilmaasjata pandud oleks - pigem on ikka teistpidi, et kohus ei määra eestkostet, kuigi lähedased arvavad, et oleks vaja. Miks ei pandud tütart eestkostjaks - ei tea. Põhjus, et see ajaks pere tülli ... on imelik, aga jällegi, me ei saa küsida lisainfot, me ei tea täpselt. Olen ikka päris kindel, et meile ei räägitud sugugi kõike. Ei, võimalik, et mitte pahatahtlikult, aga lihtsalt proua tema tütar ei pidanud mõnda tegurit oluliseks, mis tegelikult seda on.
Jäin heietama. Tegelikult aga ma ei mõista, mida see näide näitaks isegi juhul, kui see oleks läbinisti vanaproua suhtes valesti otsustatud? Kas toome kõrvale need tuhanded juhtumid Eestis, kus eestkostetava elu on läinud paremaks tänu ametnikele? Neist ju ei kirjutata ... igav on, raisakotkad ei loe neid ega tee teemasid foorumitesse ... Endiselt ei näita need üksikud näited, et meie ametnikkond oleks roiskuv ja rikkis, nagu sina arvad.
Sa võid siin oma jumalatest ametnikke õigustada palju tahad, aga su heietustest pole kasu nende inimeste aitamisel, kes on süsteemi hammasrataste vahele jäänud. Ja täpselt samamoodi ei ole ka kõik inimesed napakad, et ise ka ei tea, mis neile või nende lähedastele hea on. Usu mind - ajakirjanikud teevad oma tööd kümme korda korralikumalt kui ametnikud. Seda põhjusel, et ajakirjanike töö üle toimub tohutu kontroll ja nad on juba nii ära hirmutatud, et julgevad vaid kindla peale välja minna. Ehk et, nõustuvad tegema artikli vaid siis, kui on olemas raudkindlad tõendid (fotod, salvestised, pangakonto väljavõtted jne-jne-jne). Ajakirjanikud suhtlevad kõikide osapooltega, kuulavad nad ära, annavad kõigile võimaluse oma nägemus esitada ja kontrollivad kõik üle enne, kui artikkel trükki läheb. Ning veel sulle teadmiseks - institutsiooni vaikimiskohustus langeb niipea, kui juhtumi on juba avalikustanud inimene ise.
Kogu probleem algas sellest, et ema soovis enda korteris parasiteeriva poja tolle naisega välja visata, ja palus selleks LOV ametnike abi. Mustamäe LOV ametnik aga miskipärast seadis selle mure lahendamise eeltingimuseks, et naine peab laskma vormistada endale eestkoste. Algul oli jutt tütrest eestkostjana, siis aga lõppes "abistamine" hoopis eestkoste seadmise ja naiselt pensioniraha äravõtmisega.
Kohtuniku sõnutsi lubas naise vaimne seisund tal otsustada ise, keda ta oma eestkostjaks soovib, ja naine soovis selleks oma tütart. Ametnikud keeldusid sellest, tuues otsitud põhjuseid, mis on mitte faktid, vaid pelgalt oletused. Tsitaat artiklist:
„Argumendid, et senimaani on tütar tema eest hästi hoolitsenud, ei ole põhjendatud ega asjakohased, kuivõrd puudub igasugune kahtlus, et ka kohalik omavalitsus oskab ja suudab eestkostet vajava isiku eest hoolitseda ning kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramine ei võta kuidagi tütrelt ära võimalusi ema eest jätkuvalt hoolitseda,“ seisab määruses. Eestkoste määrati viieks aastaks. Määruse järgi saab Linda, kelle tööga väljateenitud pension on kuus 872 eurot, igas kuus 50 eurot taskuraha. Linda ei saa aru, kuidas saab tema asjade üle paremini otsustada võõras ametnik, kui tal on olemas tütar, ainus inimene maailmas, keda ta usaldab."
See meenutab tugevasti Kristiina Heinmetsa lapsega juhtunut. Sealgi teatas nõrgem pool (selles juhtumis siis laps) selgesõnaliselt, et ta usaldab ema ja soovib elada emaga. Ent teda ei kuulatud ja tema arvamusega keelduti arvestamast. Nüüd teatab eakas otsustamiseks piisavalt selge mõistusega proua, et ta tahab, et tütar oleks tema eestkostja, kuid see keelatakse talle ära kummaliste otsitud ettekäänetega. Lisaks keelati naisel käia isegi sõpradel külas ja kui Mustamäe LOV ametnik avastas, et naine on külas Lätis peretuttavatel, siis kuulutas ta naise lausa rahvusvaheliselt tagaositavaks ja käskis ta sealt kohe ära tuua. Kas selline inimese pantvangi võtmine ja lähedastest ning isegi peretuttavatest tahtevastaselt lahtilõikamine on tõesti põhjendatud? Samuti tühistas ametnik inimese ID-kaardi PIN-koodid, et naine ei pääseks ise ligi enda pensionile, pangakontole ega tohiks vaadata omaenese terviseandmeid.
Kui naine tundis huvi, et kuhu kadus tema pensionist üle 600 euro, siis vastas ametnik, et tema olevat selle raha naisele andnud. Ent naine esitas ajakirjanikule oma pangakonto väljavõtted, kust selgub, et ametnik valetas ja naise enda raha naisele antud siiski ei ole. Kuhu LOV ametnik pani üle 600 euro, jääbki müstikaks. Samuti jäeti maksmata isegi mobiiliarve, mistõttu ta mobiil suleti.
Seaduse järgi määratakse eestkostjaks kohalik omavalitsus ainult väga erandlikel juhtudel - nt kui inimesel ei ole ühtegi lähedast. Sel naisel aga on väga tubli ja emast hooliv tütar olemas! Säherdusi lugusid, kus seadust eiratakse, on sadu, võib-olla isegi tuhandeid. Ajakirjandusse jõuab vaid jäämäe veepealne osa, ehk umbes 5%. Inimesed on ära hirmutatud, nad kardavad, neile on tehtud ajupesu ja sunnitud uskuma, et nemad ise on kõiges süüdi, neid on ähvardatud küll laste, küll kodu ära võtmisega, kui nad suud paotavad. Seetõttu enamik kannatab seda jama vaikides, kartes kättemaksu. Aga see olukord on täiesti kontrolli alt väljas ja üha hullemaks läheb.