Arutle Foorum

Juhin tähelepanu. See ei ole enesetapjate foorum. Tulge kloostri rüppe kui elu raske

Püha õde kirjutas: ↑07 Aug 2024 21:19 Juhin tähelepanu. See ei ole enesetapjate foorum. Tulge kloostri rüppe kui elu raske

Ega see Pühade Õdede kloostrifoorum ka ei ole.

Külaline kirjutas: ↑07 Aug 2024 21:11

Külaline kirjutas: ↑07 Aug 2024 21:02 Mõtlen sageli surmast kui pääsemisest. Kui eriti kehvad päevad on, siis mõtlen enesetappust, aga ma ei usu, et mul niipalju julgust oleks. Väliselt tundun hästi rahulik, mistahes jama mu elus jälle on, ohkan ja lahendan ära. Aga keegi ei tea, mis mõte mulle jõudu annab.
Ilmselt olen kohutav inimene või ongi jagatud väga halvad kaardid selles elus.

Selliseid inimesi on rohkem kui arvad. Mina mõtlen sama. Ja mõnikord see lohutab mind ka. Et kui mingi suur jama tuleb, mida ma enam lahendada ei suuda, siis see on plaan B. Mõtlen, et ma ei pea muretsema, mis vanast peast saab, kui sissetulekut pole, siis saan ju ennast ära tappa. Ja vahel mõtlen nii, et kui mul on väga halb olla, siis see annab ju ka teatud vabaduses, sest mis mul enam karta, kui tahan surra. Siis võin sama hästi teha ka ükskõik mida muud, ei pea ju enam midagi kartma. Ega nn normaalsele inimesele see vist loogiline ei tundu, aga mulle tundub küll.

Tänan, et kirjutasid!

Külaline kirjutas: ↑07 Aug 2024 14:14 Reaalsuses armastasid ja hoidsid need nn nõuka aegsed emad lapsi rohkem kui praegused moodad emmed. Nad tegid kõik mis võimalik. Arvestama peab tolle aja olusid. Palju tööd ja vaeva oli. Pesu ei pesnud pesumasin jne. Keskküte ei teinud tuba soojaks jne
Praegustel emmedel teevad masinad kõik tööd aga ometigi nad ruigavad meeleheitlikult koduste tööde rohkuse üle. Palkavad lapsehoidjaid jne. Sest muidu pole aega istud netis ja sõbrantsidega chillida. Uut suhet otsida ja laias maailmas konnata.

Jah, selles suhtes nõustun, et täna sündinud lapsed kasvavad teadmises, et nutitelefon on emmele-issile tähtsam, kui tema. See saab ikka oluliselt rohkem tähelepanu.

Külaline kirjutas: ↑07 Aug 2024 22:58

Külaline kirjutas: ↑07 Aug 2024 14:14 Reaalsuses armastasid ja hoidsid need nn nõuka aegsed emad lapsi rohkem kui praegused moodad emmed. Nad tegid kõik mis võimalik. Arvestama peab tolle aja olusid. Palju tööd ja vaeva oli. Pesu ei pesnud pesumasin jne. Keskküte ei teinud tuba soojaks jne
Praegustel emmedel teevad masinad kõik tööd aga ometigi nad ruigavad meeleheitlikult koduste tööde rohkuse üle. Palkavad lapsehoidjaid jne. Sest muidu pole aega istud netis ja sõbrantsidega chillida. Uut suhet otsida ja laias maailmas konnata.

Jah, selles suhtes nõustun, et täna sündinud lapsed kasvavad teadmises, et nutitelefon on emmele-issile tähtsam, kui tema. See saab ikka oluliselt rohkem tähelepanu.

Sama lugu ka vastupidi. Kui ikka laps on juba avastanud, kui lahe värviline maailm tempoka muusikaga nutikast avaneb, ei siis taha ta enam näha ema, kes teda tasa kiigutab ja omaenda häälega unelaulu laulab.

Külaline kirjutas: ↑08 Aug 2024 08:34

Külaline kirjutas: ↑07 Aug 2024 22:58

Külaline kirjutas: ↑07 Aug 2024 14:14 Reaalsuses armastasid ja hoidsid need nn nõuka aegsed emad lapsi rohkem kui praegused moodad emmed. Nad tegid kõik mis võimalik. Arvestama peab tolle aja olusid. Palju tööd ja vaeva oli. Pesu ei pesnud pesumasin jne. Keskküte ei teinud tuba soojaks jne
Praegustel emmedel teevad masinad kõik tööd aga ometigi nad ruigavad meeleheitlikult koduste tööde rohkuse üle. Palkavad lapsehoidjaid jne. Sest muidu pole aega istud netis ja sõbrantsidega chillida. Uut suhet otsida ja laias maailmas konnata.

Jah, selles suhtes nõustun, et täna sündinud lapsed kasvavad teadmises, et nutitelefon on emmele-issile tähtsam, kui tema. See saab ikka oluliselt rohkem tähelepanu.

Sama lugu ka vastupidi. Kui ikka laps on juba avastanud, kui lahe värviline maailm tempoka muusikaga nutikast avaneb, ei siis taha ta enam näha ema, kes teda tasa kiigutab ja omaenda häälega unelaulu laulab.

Rumal jutt. Ära anna siis kahe aastasele nutikat kätte, et see nutikas sinu last valvab. Ma ei ole nutikate vastu, aga see emmede fb, instagrammid ja muu selline on ikka kõik piirid ületanud. Iga liigutus läheb kuhugi üles. Tibulinnukese esimene naeratus kahh. Aga samal ajal valvab tema tupsukest nutiseade.

Külaline kirjutas: ↑08 Aug 2024 11:15 Rumal jutt. Ära anna siis kahe aastasele nutikat kätte, et see nutikas sinu last valvab. Ma ei ole nutikate vastu, aga see emmede fb, instagrammid ja muu selline on ikka kõik piirid ületanud. Iga liigutus läheb kuhugi üles. Tibulinnukese esimene naeratus kahh. Aga samal ajal valvab tema tupsukest nutiseade.

Ma väga loodan, et selles osas kunagi mingi muutus tuleks. Sellised asjad peaks olema seadusega keelatud, kus lapsevanem oma lapsest justkui mingi objekti või müügiartikli on teinud. Lapse huvidega see küll kuidagi kooskõlas ei ole.

Külaline kirjutas: ↑08 Aug 2024 22:46 Postitus on kustutatud

Tahad olla vaimukas, aga ei vea välja. Raiskasid ainult aega selle teksti kirjutamisega, õnneks olen mina kiire lugeja ja sain diagonaalis pilgu peale visates aru, et su jutt on bullshit.

Eks saunad ongi sellised "ohtlikud" paigad, kui naps sees, siis asjad juhtuvad. Aastate eest oli üks tore koosviibimine suures maatalus. Tehti ka sauna. Ma olin oma toonasega peikaga seal. Oli ka peika isa. Käisime kambaga saunas ja kuidagi juhtus nii, et jäin peika isaga koos pesuruumi. No ja siis see juhtus. Koerapoos nagu pesuruumis kõige mugavam. Peika oli juba sauna eesruumi läinud või sealt õue. Pärast läks pidu edasi, nagu midagi poleks juhtunud. Peika ei saanudki teada.

Maarika kirjutas: ↑09 Aug 2024 00:14 Eks saunad ongi sellised "ohtlikud" paigad, kui naps sees, siis asjad juhtuvad. Aastate eest oli üks tore koosviibimine suures maatalus. Tehti ka sauna. Ma olin oma toonasega peikaga seal. Oli ka peika isa. Käisime kambaga saunas ja kuidagi juhtus nii, et jäin peika isaga koos pesuruumi. No ja siis see juhtus. Koerapoos nagu pesuruumis kõige mugavam. Peika oli juba sauna eesruumi läinud või sealt õue. Pärast läks pidu edasi, nagu midagi poleks juhtunud. Peika ei saanudki teada.

Tean Maarika tean. Saunad ongi sellised paigad, kus inimesid alasti ning asjad vahel juhtuvad

Jah eks suvel koolivaheajal ja puhkuste ajal on foorumites vinnilised pubekad ja taadid ka fantaseerimas.

Külaline kirjutas: ↑10 Aug 2024 08:50 Jah eks suvel koolivaheajal ja puhkuste ajal on foorumites vinnilised pubekad ja taadid ka fantaseerimas.

Pubekad ei istu sellises foorumis, küll aga taadid, kes enam reaalselt seksi ei saa.

Külaline kirjutas: ↑10 Aug 2024 11:01

Külaline kirjutas: ↑10 Aug 2024 08:50 Jah eks suvel koolivaheajal ja puhkuste ajal on foorumites vinnilised pubekad ja taadid ka fantaseerimas.

Pubekad ei istu sellises foorumis, küll aga taadid, kes enam reaalselt seksi ei saa.

Oleneb taadi rahakotist. Sex on saja euro kaugusel

Külaline kirjutas: ↑07 Aug 2024 07:20 [

MIna olen see koeraleinaja. Ei ole nii, nagu sa kirjutad. Mul ei ole emaga seotud ei viha, solvumist ega pettumust, mul ei ole temaga seotud mitte ühtegi emotsiooni, kohe kindlasti mitte ühtegi tugevat emotsiooni, mille pinnalt saaks tekkida lein. Mul on (oli) temast täiesti ükskõik ja ma ei saa teda kuidagimoodi 'varjatult' leinata, sest ma reaalselt ei tunne tema suhtes midagi ei positiivset ega negatiivset, ma olen tema surma suhtes neutraalne. Olen täiskasvanud normintellektiga ja normaalselt arenenud emotsionaalse intelligentsusega inimene, kes saab suurepäraselt aru, keda armastan ja keda mitte, keda leinan ja keda mitte. Mingit sügavkülmas armastust minus pole, ka mitte kusagil tagumisel kõvakettal, ma ei mängi jaanalindu, mulle on ema elusolek või surm ükskõik. Umbes nagu oleks surnud keegi külanaine 10 talu eemal või midagi sellist.
Kui mul oleks miljon ja ma saaksin selle eest kellegi ellu äratada, siis oleks see loomulikult mu koer, mitte ema.
Tore on aga see, et sain oma väikese saladusega foorumit elavdada. Järelikult ma ei olegi nii igav inimene, kelle ülestunnistused märkamata ja teiste poolt reaktsioonita jäävad.
[/quote]
Kas sellel on mingi põhjus ka, miks sa ema suhtes nii ükskõikne oled? Kas ta oli halb inimene? Käitus sinuga halvasti? Või sa lihtsalt niisama ei tunne tema suhtes midagi?

Kui see viimane, siis on tegelikult tõesti natukene imelik.

Mina oma ema ka nii üliväga ei leinanud. Aga põhjus oli pigem selles, et ta suri vanadussurma ja enne surma piinles ikka väga mitu aastat. Nii et tema surm oli talle hoopis suureks kergenduseks. Ja nüüd, kui ma tean, et tal on kergem, on minul ka kuidagi kergem olla. Ta elas väga pika (96 aastat) ja sisuka elu.

Samas, mõtlen mina küll pidevalt kümme talu eemal elanud keskealisele naisterahvale, kes suri ootamatult. Ma üldse kipun väga kurvastama võõraste inimeste surma või õnnetuste pärast. Juhul, kui tegemist on lastega, noorte või sellises eas inimestega, kellel on veel vara surra. Tean, et paljud ei mõista seda, aga nii on. Mõne raske haiguse käes piinleva lapse pärast võin silmad peast nutta. Mis siis, et tegemist täiesti võõra lapsega.

Külaline kirjutas: ↑10 Aug 2024 11:14
Oleneb taadi rahakotist. Sex on saja euro kaugusel

On ikka mõnel (madalad) standardid!

Külaline kirjutas: ↑10 Aug 2024 13:38

Külaline kirjutas: ↑10 Aug 2024 11:14
Oleneb taadi rahakotist. Sex on saja euro kaugusel

On ikka mõnel (madalad) standardid!

Räägi parem oma saladustest. Muideks selle raha eest saab päris kobeda teenusepakkuja. Aga see ei puutu otseselt teemasse.

Ega vist ei olegi... mõnikord vahin porri, mida naisele ei maini, samas ega mind ka ei huvita, mis saitidel tema ringi kolab, kellega suhtleb jmt.

Mul on palju saladusi, millest ma kellelegi, sh oma mees, rääkida ei taha. Üldjuhul otseselt ei valeta (v.a paar erandit), aga ma lihtsalt ei räägi sellest.

Olen pidevalt hädas rahalise toimetulekuga. Elan palgast palgani, mul puuduvad igasugused säästud. Võtsin aasta tagasi suurema summa ühe lapse arvelt (tasusin selle eelnevaid laene ja ühe perereisi eest) ja nüüd maksan seda tagasi, loodan, et saan makstud enne lapse 18-aastaseks saamist.

Kardan paaniliselt arste. Ma ei ole käinud ühelgi sõeluuringul, muudest arstivisiitidest rääkimata. Hambaarsti juures käisin viimati umbes 10 aastat tagasi ja siis oli tegemist tõesti hädavajadusega. Töö juurest saadetud töötervishoiu kontrollidest olen keeldunud.

Olen salaõgard. Kohati käivad mul peal n.ö söömasööstud, st et kui keegi ei näe, söön nagu loom ja suurtes kogustes.

Ma ei tunne juba ammu enam lähedust oma mehega. Ootan pikisilmi neid nädalalõppe, kui ta maale oma ema juurde sõidab ja leiutan vabandusi, miks ma kaasa minna ei saa.

Töökaaslased ei tea, kui üksik ma tegelikult olen. Et mul ei ole sugulasi ega sõpruskonda, kellega kuskil käia ja et ka oma mehega me koos reeglina midagi ette ei võta (selle põhjuseks on tegelikult küll mees, kes kuskil peale oma vanematekodu käia ei taha).

Külaline kirjutas: ↑10 Aug 2024 15:45 Mul on palju saladusi, millest ma kellelegi, sh oma mees, rääkida ei taha. Üldjuhul otseselt ei valeta (v.a paar erandit), aga ma lihtsalt ei räägi sellest.

Olen pidevalt hädas rahalise toimetulekuga. Elan palgast palgani, mul puuduvad igasugused säästud. Võtsin aasta tagasi suurema summa ühe lapse arvelt (tasusin selle eelnevaid laene ja ühe perereisi eest) ja nüüd maksan seda tagasi, loodan, et saan makstud enne lapse 18-aastaseks saamist.

Õudne! Ma ei saa aru, miks üks täie mõistusega inimene nii teeb? Pole kunagi mõistnud üle oma võimete elavaid inimesi. Ja siis veel laste tagant võtta...?!

Külaline kirjutas: ↑10 Aug 2024 19:44

Külaline kirjutas: ↑10 Aug 2024 15:45 Mul on palju saladusi, millest ma kellelegi, sh oma mees, rääkida ei taha. Üldjuhul otseselt ei valeta (v.a paar erandit), aga ma lihtsalt ei räägi sellest.

Olen pidevalt hädas rahalise toimetulekuga. Elan palgast palgani, mul puuduvad igasugused säästud. Võtsin aasta tagasi suurema summa ühe lapse arvelt (tasusin selle eelnevaid laene ja ühe perereisi eest) ja nüüd maksan seda tagasi, loodan, et saan makstud enne lapse 18-aastaseks saamist.

Õudne! Ma ei saa aru, miks üks täie mõistusega inimene nii teeb? Pole kunagi mõistnud üle oma võimete elavaid inimesi. Ja siis veel laste tagant võtta...?!

On jah õudne. Mulle tundub vahel endale ka, et ma ei olegi täie mõistusega. Umbes aasta-poolteist on kõik OK, kuid siis võin 2-3 kuu jooksul kõik vahepeal kogutu ära kulutada ja jääb puudu ka. Tekib mingi kummaline ostu- ja tarbimishullus, mida ma tol ajal ohjata ja hiljem endalegi seletada ei oska.
Noorema lapse arvelt raha võtmise pärast tunnen tohutut süüd. Olen selle raha küll ise sinna pannud ja loodan selle taas tagasi koguda, aga no ikka. Mul on hea meel, et vanemad lapsed hiljuti 18-aastasteks said ja nende kontod enam minuga seotud ei ole. Üks kiusatus jälle vähem.