Suure-Lähtru lugu, kuidas võiks lõppeda?

[Külaline]

Huvitav, miks üldse on olemas eraldi paragrahv lapse tapmise kohta (karistus kuni viis aastat). Kas laps pole täisväärtuslik inimene ja "tavaline" tapmise paragrahv ei kehti (karistus 6-15 aastat, § 113) ja teda ei saa mõrvata (karistus kuni 20 aastat või eluaegne, § 114). Kas vastsündinu pole inimene või on kuidagi teisejärguline?

See seadus kehtib ainult siis, kui tapjaks on vastsündinu ema. Priviligeeriv seadus, mis kaitseb naisi, kellel võivad sünnitusest hormoonid sassis olla.

[Külaline]

Huvitav, miks üldse on olemas eraldi paragrahv lapse tapmise kohta (karistus kuni viis aastat). Kas laps pole täisväärtuslik inimene ja "tavaline" tapmise paragrahv ei kehti (karistus 6-15 aastat, § 113) ja teda ei saa mõrvata (karistus kuni 20 aastat või eluaegne, § 114). Kas vastsündinu pole inimene või on kuidagi teisejärguline?

See seadus kehtib ainult siis, kui tapjaks on vastsündinu ema. Priviligeeriv seadus, mis kaitseb naisi, kellel võivad sünnitusest hormoonid sassis olla.

Nii kurb, et selline nõme seadus on

[Külaline]

Süüdistuses on kirjas, et naine oli teadlik rasedusest. Kui oli teadlik, siis ju varjas (eeldusel, et pere ei teadnud). Miks varjata, see saladus oleks ju ilmsiks tulnud. Aga võib olla oli 9 kuud plaanis, et see ei tule kunagi ilmsiks. Kui oli teadlik, siis sünnitus polnud talle ka midagi ootamatut ja ta varjas ka sünnitust kui sündmust, ei kutsunud abi ja koristas jäljed. Seega kui teadis, siis haiseb küll kogu lugu nagu ettekavatsetud tegevus.

Kaitse ütleb, et naine ei teadnud rasedusest. Sel juhul tuleb täitsa teine lugu kokku ja märksa pehmem versioon. Ta ei teadnud isegi, seega ka ei varjanud ega saanud midagi planeerida. Sünnitus oli ootamatu. Edasi on muidugi lood ikkagi segased. Kas tõesti jäädakse rebija koera jutu juurde. Huviga ootan, mis seletus kaitse poolt jälgede kõrvaldamisele ja üldse kogu sünnitusjärgsele tegevusele tuleb.

[Külaline]

Huvitav, miks üldse on olemas eraldi paragrahv lapse tapmise kohta (karistus kuni viis aastat). Kas laps pole täisväärtuslik inimene ja "tavaline" tapmise paragrahv ei kehti (karistus 6-15 aastat, § 113) ja teda ei saa mõrvata (karistus kuni 20 aastat või eluaegne, § 114). Kas vastsündinu pole inimene või on kuidagi teisejärguline?

See seadus kehtib ainult siis, kui tapjaks on vastsündinu ema. Priviligeeriv seadus, mis kaitseb naisi, kellel võivad sünnitusest hormoonid sassis olla.

See sõna on privilegeeriv, jätke juba ükskord meelde, korduvalt on ju parandatud. Sõnast privileeg. Ei ole ju olemas sõna priviliig?

[Külaline]

Aga võib olla oli 9 kuud plaanis, et see ei tule kunagi ilmsiks.

Kuule, rasedus kestab küll 9 kuud, aga keegi ei ole 9 kuud teadlik oma rasedusest. Ja ilmselgelt võtaks last mittesooviv naine midagi juba varem ette kui ta oma soovimatust rasedusest teadlik on.

[Külaline]

Aga võib olla oli 9 kuud plaanis, et see ei tule kunagi ilmsiks.

Kuule, rasedus kestab küll 9 kuud, aga keegi ei ole 9 kuud teadlik oma rasedusest. Ja ilmselgelt võtaks last mittesooviv naine midagi juba varem ette kui ta oma soovimatust rasedusest teadlik on.

No olgu või 5 kuud teadlikkust ja varjamist ja plaani. See ei muuda ju postituse sisu, issand jumal. Point oli rasedusest teadmisest (süüdistaja) või mitte teadmisest (kaitse) lähtuvalt ja kuidas sellest saavad tulla kergendavad või raskendavad asjaolud karistuse määramisel.

[Külaline]

Süüdistuses on kirjas, et naine oli teadlik rasedusest. Kui oli teadlik, siis ju varjas (eeldusel, et pere ei teadnud). Miks varjata, see saladus oleks ju ilmsiks tulnud. Aga võib olla oli 9 kuud plaanis, et see ei tule kunagi ilmsiks. Kui oli teadlik, siis sünnitus polnud talle ka midagi ootamatut ja ta varjas ka sünnitust kui sündmust, ei kutsunud abi ja koristas jäljed. Seega kui teadis, siis haiseb küll kogu lugu nagu ettekavatsetud tegevus.

Kaitse ütleb, et naine ei teadnud rasedusest. Sel juhul tuleb täitsa teine lugu kokku ja märksa pehmem versioon. Ta ei teadnud isegi, seega ka ei varjanud ega saanud midagi planeerida. Sünnitus oli ootamatu. Edasi on muidugi lood ikkagi segased. Kas tõesti jäädakse rebija koera jutu juurde. Huviga ootan, mis seletus kaitse poolt jälgede kõrvaldamisele ja üldse kogu sünnitusjärgsele tegevusele tuleb.

Mitte teadmise puhul tuleb seda ju ka natuke rohkem põhjendada. Nii palju kui ma olen vaadanud neid mitte teadmisi lugusid, siis on alati ka konkreetsed põhjused välja toodud. Häire, mille tõttu näiteks on väga ebaregulaarne tsükkel ja toimub paar korda aastas. Arst on aastaid last ihkavalale naisele teatanud, et rasestumine on võimatu. Naine on vanuses, kus ta ei uskunud, et võib rasestuda. Kõik nad siiski sümptomeid märkasid. Kõikidel neil oli ka üks sarnane tegur - suur ülekaal või nö suur kont, mistõttu kõht ei olnud nii silmatorkavalt suur.

Kui oli rasedusest teadlik, siis tõenäoliselt tegi ka mingeid ettevalmistusi sünnitusjärgseks taastumiseks. Päris nii ju ei ole, et tõmbad püksid jalga tagasi.

[Külaline]

Miks üldse on oluline, kas teadis rasedusest või ei teadnud? Kuidas see, kui sünnitus oligi ootamatu, puutub edasisse - et jättis lapse hooletusse ja varjas lapse sündi?

[Külaline]

Miks üldse on oluline, kas teadis rasedusest või ei teadnud? Kuidas see, kui sünnitus oligi ootamatu, puutub edasisse - et jättis lapse hooletusse ja varjas lapse sündi?

Sellepärast, et kui ta teadis, siis see võib kvalifitseeruda ettekavatsetud tapmiseks, sest siis ei saa öelda, see juhtus šokiseisundis, sest laps tuli nagu välk selgest taevast.

[Külaline]

Miks üldse on oluline, kas teadis rasedusest või ei teadnud? Kuidas see, kui sünnitus oligi ootamatu, puutub edasisse - et jättis lapse hooletusse ja varjas lapse sündi?

Kuidas seda mitteteadmist kohtus tõestatakse?

[Külaline]

Kuidas seda mitteteadmist kohtus tõestatakse?

Võib-olla sellega, kui naine pole ennast rasedusega arvele võtnud? (Ma muidugi ei tea, kuidas antud juhtumi puhul toimiti.)

[Külaline]

Kuu aega veel kohtuni. Kaitse üritab leida materjale, mis seaksid süüdistuse kahtluse alla. Kas emaduse DNA test on ikka õige? Et imiku ema on hoopis noorem õde?

[Külaline]

Kuidas aru saada

Sulge
Eesnimi
Kairi
Perekonnanimi
Kuusemaa
Isikukood / sünniaeg
16.08.1993
Erakond
Eesti Reformierakond
Liikmeks astumise aeg
08.04.2013
Liikmelisuse lõppemise aeg
20.01.2021

[Külaline]

Kuidas aru saada

Sulge
Eesnimi
Kairi
Perekonnanimi
Kuusemaa
Isikukood / sünniaeg
16.08.1993
Erakond
Eesti Reformierakond
Liikmeks astumise aeg
08.04.2013
Liikmelisuse lõppemise aeg
20.01.2021

Millest?

[Külaline]

Alguses oli liitumise kuupäevaks 2023 aasta. AI muutis kiiresti 2013a.

[Külaline]

Selles äriregistris on palju imelikku. Mõned on parteide nimekirjas ammu enne partei asutamist. Mingid kuupäevad pole loogilised. Olen leidnud EKRE liikmeid eelmisest sajandist.

[Külaline]

Selles äriregistris on palju imelikku. Mõned on parteide nimekirjas ammu enne partei asutamist. Mingid kuupäevad pole loogilised. Olen leidnud EKRE liikmeid eelmisest sajandist.

EKRE on maapartei õigusjärglane

[Külaline]

«Pärnu maakohus ei oleks tohtinud prokuratuurile sellist luba üldse andagi,» kommenteeris Suure-Lähtru lapsetapmises süüdistatava õe esindaja Tallinna ringkonnakohtu määrust, milles leiti, et Kairi Kuusemaa õe telefoni pealtkuulamine tänavu kevadel ei olnud seaduslik.

EBASEADUSLIK PEALTKUULAMINE ⟩ Prokuratuur sai Suure-Lähtru juhtumi uurimisel kohtult sugeda
«Pärnu Maakohus andis Kairi Kuusemaa kriminaalasjas prokuratuurile loa kuulata salaja pealt ning salvestada süüdistatava õe telefoni kaudu edastatavat teavet, sealhulgas kõnesid. Esitasime nimetatud lahendi peale Tallinna ringkonnakohtule kaebuse ning ringkonnakohus leidis, et loa andmine kliendi jälitamiseks ei olnud seaduslik,» rääkis süüdistatava õe esindaja, vandeadvokaat Severinas Jakubauskas.

Ta selgitas, et õiguslikult tähendab see seda, et kliendi osas läbiviidud jälitustegevus hinnati ebaseaduslikuks ning jälitustegevuse käigus kogutud teabe kasutamine on ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane, mistõttu prokuratuur sellele infole tugineda ei saa.

[Külaline]

Eesti ekspressis on lugu, kus Sarv ei soovi, et telefoni pealtkuulamisel saadud tõendeid saaks kohtus kasutada. Järelikult võib seal olla midagi sellist, mida Sarv kardab.

[Külaline]

«Pärnu maakohus ei oleks tohtinud prokuratuurile sellist luba üldse andagi,» kommenteeris Suure-Lähtru lapsetapmises süüdistatava õe esindaja Tallinna ringkonnakohtu määrust, milles leiti, et Kairi Kuusemaa õe telefoni pealtkuulamine tänavu kevadel ei olnud seaduslik.

EBASEADUSLIK PEALTKUULAMINE ⟩ Prokuratuur sai Suure-Lähtru juhtumi uurimisel kohtult sugeda
«Pärnu Maakohus andis Kairi Kuusemaa kriminaalasjas prokuratuurile loa kuulata salaja pealt ning salvestada süüdistatava õe telefoni kaudu edastatavat teavet, sealhulgas kõnesid. Esitasime nimetatud lahendi peale Tallinna ringkonnakohtule kaebuse ning ringkonnakohus leidis, et loa andmine kliendi jälitamiseks ei olnud seaduslik,» rääkis süüdistatava õe esindaja, vandeadvokaat Severinas Jakubauskas.

Ta selgitas, et õiguslikult tähendab see seda, et kliendi osas läbiviidud jälitustegevus hinnati ebaseaduslikuks ning jälitustegevuse käigus kogutud teabe kasutamine on ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane, mistõttu prokuratuur sellele infole tugineda ei saa.

Loomulikult, õde pole kahtlusalune, tema kõnede pealtkuulamine on ebaseaduslik, sest põhineb ilma tõenditeta eeldustel.

Hirm ei ole kriminaalasjas oluline faktor, loevad tõendid, mis on seaduslikult hangitud.