Rumalad küsimused

[Külaline]

Miks mõned eestlased välismaal elades oma päritolu varjavad? Elan Skandinaavias ja mul on siin paar tuttavat, kes algul, kui me veel ei tundnud, üritasid teha nägu, et on kohalikud. Siis oli kord üks väga kummaline juhus, kui olin ühes suures kaubamajas ja minu ees järjekorras olid kaks naist, kes rääkisid omavahel eesti keeles. Ütlesin neile tere ja naeratasin, mille peale mõlemad kohmetunult ära pöördusid ning jätkasid vestlust kohalikus keeles. Kusjuures see pole esimene kord, kus eesti inimene ei taha kaasmaalasest midagi teada, kuigi ollakse näiteks samal üritusel. Minu meelest veider, aga ma ei arva sugugi, et kõik välismaa eestlased sellised on. Lihtsalt üritan sellele käitumisele selgitust leida.

Oli mingi ühiskonna teadlase artikkel, kus seletati asja umbes nii. Eestis on teiste riikidega võrreldes staatus palju tähtsam. Kui sa siin oled 25-lt poemüüjana, siis sind võetakse elu lõpuni kui madalama staatusega inimest. Kuna ühiskond on nii väike, nagu külaühiskond, siis oled sa kõikide ebaõnnestumistega seotud elu lõpuni ja need takistavad su elu. Välismaal tahetakse sellest kõigest vaba olla. Aga seda ei taha need, kel on Eestis juba kõrgem prestiiž. Artkilis toodi näide, kui keegi kohtas välismaal puudega eestlast, kel vaatamata kõigele halvale Eestis oli elus hästi läinud ja kõrgele kohale jõudnud, siis teine eestlane hakkas kohe halvustama - selline inimene Eestis küll kuhugi ei oleks jõudnud ja poleks tal ka perekonda, naist, lapsi.

[Külaline]

Miks mõned eestlased välismaal elades oma päritolu varjavad? Elan Skandinaavias ja mul on siin paar tuttavat, kes algul, kui me veel ei tundnud, üritasid teha nägu, et on kohalikud. Siis oli kord üks väga kummaline juhus, kui olin ühes suures kaubamajas ja minu ees järjekorras olid kaks naist, kes rääkisid omavahel eesti keeles. Ütlesin neile tere ja naeratasin, mille peale mõlemad kohmetunult ära pöördusid ning jätkasid vestlust kohalikus keeles. Kusjuures see pole esimene kord, kus eesti inimene ei taha kaasmaalasest midagi teada, kuigi ollakse näiteks samal üritusel. Minu meelest veider, aga ma ei arva sugugi, et kõik välismaa eestlased sellised on. Lihtsalt üritan sellele käitumisele selgitust leida.

Oli mingi ühiskonna teadlase artikkel, kus seletati asja umbes nii. Eestis on teiste riikidega võrreldes staatus palju tähtsam. Kui sa siin oled 25-lt poemüüjana, siis sind võetakse elu lõpuni kui madalama staatusega inimest. Kuna ühiskond on nii väike, nagu külaühiskond, siis oled sa kõikide ebaõnnestumistega seotud elu lõpuni ja need takistavad su elu. Välismaal tahetakse sellest kõigest vaba olla. Aga seda ei taha need, kel on Eestis juba kõrgem prestiiž. Artkilis toodi näide, kui keegi kohtas välismaal puudega eestlast, kel vaatamata kõigele halvale Eestis oli elus hästi läinud ja kõrgele kohale jõudnud, siis teine eestlane hakkas kohe halvustama - selline inimene Eestis küll kuhugi ei oleks jõudnud ja poleks tal ka perekonda, naist, lapsi.

*ühiskonnateadlase

[Külaline]

Miks mõned eestlased välismaal elades oma päritolu varjavad? Elan Skandinaavias ja mul on siin paar tuttavat, kes algul, kui me veel ei tundnud, üritasid teha nägu, et on kohalikud. Siis oli kord üks väga kummaline juhus, kui olin ühes suures kaubamajas ja minu ees järjekorras olid kaks naist, kes rääkisid omavahel eesti keeles. Ütlesin neile tere ja naeratasin, mille peale mõlemad kohmetunult ära pöördusid ning jätkasid vestlust kohalikus keeles. Kusjuures see pole esimene kord, kus eesti inimene ei taha kaasmaalasest midagi teada, kuigi ollakse näiteks samal üritusel. Minu meelest veider, aga ma ei arva sugugi, et kõik välismaa eestlased sellised on. Lihtsalt üritan sellele käitumisele selgitust leida.

Oli mingi ühiskonna teadlase artikkel, kus seletati asja umbes nii. Eestis on teiste riikidega võrreldes staatus palju tähtsam. Kui sa siin oled 25-lt poemüüjana, siis sind võetakse elu lõpuni kui madalama staatusega inimest. Kuna ühiskond on nii väike, nagu külaühiskond, siis oled sa kõikide ebaõnnestumistega seotud elu lõpuni ja need takistavad su elu. Välismaal tahetakse sellest kõigest vaba olla. Aga seda ei taha need, kel on Eestis juba kõrgem prestiiž. Artkilis toodi näide, kui keegi kohtas välismaal puudega eestlast, kel vaatamata kõigele halvale Eestis oli elus hästi läinud ja kõrgele kohale jõudnud, siis teine eestlane hakkas kohe halvustama - selline inimene Eestis küll kuhugi ei oleks jõudnud ja poleks tal ka perekonda, naist, lapsi.

*ühiskonnateadlase

Eestis ei tohi kunagi vastu võtta madala prestiižiga ametikohta (ainult lapsena koolivaheajal), sest see markeerib sind automaatselt madala staatusega inimeseks. Kui karjääri tahad teha, pead seda edaspidi varjama.

[Külaline]

Miks mõned eestlased välismaal elades oma päritolu varjavad? Elan Skandinaavias ja mul on siin paar tuttavat, kes algul, kui me veel ei tundnud, üritasid teha nägu, et on kohalikud. Siis oli kord üks väga kummaline juhus, kui olin ühes suures kaubamajas ja minu ees järjekorras olid kaks naist, kes rääkisid omavahel eesti keeles. Ütlesin neile tere ja naeratasin, mille peale mõlemad kohmetunult ära pöördusid ning jätkasid vestlust kohalikus keeles. Kusjuures see pole esimene kord, kus eesti inimene ei taha kaasmaalasest midagi teada, kuigi ollakse näiteks samal üritusel. Minu meelest veider, aga ma ei arva sugugi, et kõik välismaa eestlased sellised on. Lihtsalt üritan sellele käitumisele selgitust leida.

Oli mingi ühiskonna teadlase artikkel, kus seletati asja umbes nii. Eestis on teiste riikidega võrreldes staatus palju tähtsam. Kui sa siin oled 25-lt poemüüjana, siis sind võetakse elu lõpuni kui madalama staatusega inimest. Kuna ühiskond on nii väike, nagu külaühiskond, siis oled sa kõikide ebaõnnestumistega seotud elu lõpuni ja need takistavad su elu. Välismaal tahetakse sellest kõigest vaba olla. Aga seda ei taha need, kel on Eestis juba kõrgem prestiiž. Artkilis toodi näide, kui keegi kohtas välismaal puudega eestlast, kel vaatamata kõigele halvale Eestis oli elus hästi läinud ja kõrgele kohale jõudnud, siis teine eestlane hakkas kohe halvustama - selline inimene Eestis küll kuhugi ei oleks jõudnud ja poleks tal ka perekonda, naist, lapsi.

Milline Skandinaavia riik?
Mina näiteks elan Soomes. Eestlaste kohta on teatud eelarvamus soomlastel juba olemas. Saan aru ka miks. Aga mina küll ei häbene öelda, et eestlane olen. Sest ma elan siinsete ühiskonnanormide järgi ja olen ka kohaliku keele ära õppinud ja austan Soome riigi tavasid esmajärjekorras, mis puudutavad ühiskondlike ja sotsiaalseid asju.
Oma pereelu omas kodus jah korraldan nagu heaks arvan.

[Külaline]

Eestis ei tohi kunagi vastu võtta madala prestiižiga ametikohta (ainult lapsena koolivaheajal), sest see markeerib sind automaatselt madala staatusega inimeseks. Kui karjääri tahad teha, pead seda edaspidi varjama.

Hmm, mis saaks olla madalama prestiižiga, kui töötu olemine - mina olin ühe aasta töötu, varjanud pole seda kunagi ja iial pole tundnud, et keegi minust seepärast halvasti arvaks. Ise samuti ei kujuta ette, et kellestiki halvemini arvaksin, kui ta on millalgi töötanud või töötab praegu koristajana??? Miks ma peaksin, kui inimene ise on mulle sobiv.

[Külaline]

Eestis ei tohi kunagi vastu võtta madala prestiižiga ametikohta (ainult lapsena koolivaheajal), sest see markeerib sind automaatselt madala staatusega inimeseks. Kui karjääri tahad teha, pead seda edaspidi varjama.

Hmm, mis saaks olla madalama prestiižiga, kui töötu olemine - mina olin ühe aasta töötu, varjanud pole seda kunagi ja iial pole tundnud, et keegi minust seepärast halvasti arvaks. Ise samuti ei kujuta ette, et kellestiki halvemini arvaksin, kui ta on millalgi töötanud või töötab praegu koristajana??? Miks ma peaksin, kui inimene ise on mulle sobiv.

See on vale, töötu olemine ei kahjusta kunagi. Paljud kõrgel kohal töötavad inimesed võtavad kahe töökoha vahele pika pausi, ja ei lähe madalale töökohale, vaid otsivad kõrge prestiižiga töökohta. Kui sinna vahele võtta midagi madalat, siis ei pruugi talle enam üldse häid töökohti pakkuda. Karjäär lõppeks. Keegi ei vali Eesti Energia juhi kohale endist poemüüjat.

[Külaline]

Miks mõned eestlased välismaal elades oma päritolu varjavad? Elan Skandinaavias ja mul on siin paar tuttavat, kes algul, kui me veel ei tundnud, üritasid teha nägu, et on kohalikud. Siis oli kord üks väga kummaline juhus, kui olin ühes suures kaubamajas ja minu ees järjekorras olid kaks naist, kes rääkisid omavahel eesti keeles. Ütlesin neile tere ja naeratasin, mille peale mõlemad kohmetunult ära pöördusid ning jätkasid vestlust kohalikus keeles. Kusjuures see pole esimene kord, kus eesti inimene ei taha kaasmaalasest midagi teada, kuigi ollakse näiteks samal üritusel. Minu meelest veider, aga ma ei arva sugugi, et kõik välismaa eestlased sellised on. Lihtsalt üritan sellele käitumisele selgitust leida.

Oli mingi ühiskonna teadlase artikkel, kus seletati asja umbes nii. Eestis on teiste riikidega võrreldes staatus palju tähtsam. Kui sa siin oled 25-lt poemüüjana, siis sind võetakse elu lõpuni kui madalama staatusega inimest. Kuna ühiskond on nii väike, nagu külaühiskond, siis oled sa kõikide ebaõnnestumistega seotud elu lõpuni ja need takistavad su elu. Välismaal tahetakse sellest kõigest vaba olla. Aga seda ei taha need, kel on Eestis juba kõrgem prestiiž. Artkilis toodi näide, kui keegi kohtas välismaal puudega eestlast, kel vaatamata kõigele halvale Eestis oli elus hästi läinud ja kõrgele kohale jõudnud, siis teine eestlane hakkas kohe halvustama - selline inimene Eestis küll kuhugi ei oleks jõudnud ja poleks tal ka perekonda, naist, lapsi.

Milline Skandinaavia riik?
Mina näiteks elan Soomes. Eestlaste kohta on teatud eelarvamus soomlastel juba olemas. Saan aru ka miks. Aga mina küll ei häbene öelda, et eestlane olen. Sest ma elan siinsete ühiskonnanormide järgi ja olen ka kohaliku keele ära õppinud ja austan Soome riigi tavasid esmajärjekorras, mis puudutavad ühiskondlike ja sotsiaalseid asju.
Oma pereelu omas kodus jah korraldan nagu heaks arvan.

Soome on halb näide, sest Soome on välisriik, kus on kõige rohkem eestlasi. Eestlaste tihedus on väga kõrge

[Külaline]

mina küll ei häbene öelda, et eestlane olen. Sest ma elan siinsete ühiskonnanormide järgi ja olen ka kohaliku keele ära õppinud ja austan Soome riigi tavasid esmajärjekorras, mis puudutavad ühiskondlike ja sotsiaalseid asju.

Jutuks ei olnud välismaalaste suhtumine eestlastesse välismaal, vaid teiste eestlaste suhtumine eestlastesse välismaal.

[Külaline]

Eestis ei tohi kunagi vastu võtta madala prestiižiga ametikohta (ainult lapsena koolivaheajal), sest see markeerib sind automaatselt madala staatusega inimeseks. Kui karjääri tahad teha, pead seda edaspidi varjama.

Hmm, mis saaks olla madalama prestiižiga, kui töötu olemine - mina olin ühe aasta töötu, varjanud pole seda kunagi ja iial pole tundnud, et keegi minust seepärast halvasti arvaks. Ise samuti ei kujuta ette, et kellestiki halvemini arvaksin, kui ta on millalgi töötanud või töötab praegu koristajana??? Miks ma peaksin, kui inimene ise on mulle sobiv.

See on vale, töötu olemine ei kahjusta kunagi. Paljud kõrgel kohal töötavad inimesed võtavad kahe töökoha vahele pika pausi, ja ei lähe madalale töökohale, vaid otsivad kõrge prestiižiga töökohta. Kui sinna vahele võtta midagi madalat, siis ei pruugi talle enam üldse häid töökohti pakkuda. Karjäär lõppeks. Keegi ei vali Eesti Energia juhi kohale endist poemüüjat.

Töökoha valikut ei määra sugugi alati prestiiž ja karjäär. See siiski rohkem madalamal staatusel oleva isiku või aastakümnete taguse aja teema. Tänapäeval võtavad inimesed hoopis teistmoodi väljakutseid ning oma isikliku elu nn karjäär ja isiksuslik areng omavad palju suuremat väärtust ja valikud tulenevad sellest lähtuvalt. Rohkem on horisontaalset karjääri, eriti inimestel, kel tipud igati võimalikud.

[Külaline]

Ma just teen pannkooke(et jogurtijääk ära kasutada) ja jäin mõtlema, et miks alati esimesed 1-3 pannkooki nö "aia taha" läheb? Kas teil ka?

Olenemata panni kuumusest olen üle 20 aasta neid küpsetanud ja no iga jumala kord on nii. On küll muidugi söödavad, et mitte päris see õige.

[Külaline]

Oli mingi ühiskonna teadlase artikkel, kus seletati asja umbes nii. Eestis on teiste riikidega võrreldes staatus palju tähtsam. Kui sa siin oled 25-lt poemüüjana, siis sind võetakse elu lõpuni kui madalama staatusega inimest. Kuna ühiskond on nii väike, nagu külaühiskond, siis oled sa kõikide ebaõnnestumistega seotud elu lõpuni ja need takistavad su elu. Välismaal tahetakse sellest kõigest vaba olla. Aga seda ei taha need, kel on Eestis juba kõrgem prestiiž. Artkilis toodi näide, kui keegi kohtas välismaal puudega eestlast, kel vaatamata kõigele halvale Eestis oli elus hästi läinud ja kõrgele kohale jõudnud, siis teine eestlane hakkas kohe halvustama - selline inimene Eestis küll kuhugi ei oleks jõudnud ja poleks tal ka perekonda, naist, lapsi.

Milline Skandinaavia riik?
Mina näiteks elan Soomes. Eestlaste kohta on teatud eelarvamus soomlastel juba olemas. Saan aru ka miks. Aga mina küll ei häbene öelda, et eestlane olen. Sest ma elan siinsete ühiskonnanormide järgi ja olen ka kohaliku keele ära õppinud ja austan Soome riigi tavasid esmajärjekorras, mis puudutavad ühiskondlike ja sotsiaalseid asju.
Oma pereelu omas kodus jah korraldan nagu heaks arvan.

Soome on halb näide, sest Soome on välisriik, kus on kõige rohkem eestlasi. Eestlaste tihedus on väga kõrge

5,6 miljoni peale 50 tuhat pole palju,

[Külaline]

Ma just teen pannkooke(et jogurtijääk ära kasutada) ja jäin mõtlema, et miks alati esimesed 1-3 pannkooki nö "aia taha" läheb? Kas teil ka?

Olenemata panni kuumusest olen üle 20 aasta neid küpsetanud ja no iga jumala kord on nii. On küll muidugi söödavad, et mitte päris see õige.

Jahu pole veel piisavalt paisunud? Õhukeste ülepannikookide tegemisel ju ka soovitatakse lasta taignal mingi pool tundi seista enne küpsetamist, et jahu saavutaks õige konsistentsi vmt.

[Külaline]

Ma just teen pannkooke(et jogurtijääk ära kasutada) ja jäin mõtlema, et miks alati esimesed 1-3 pannkooki nö "aia taha" läheb? Kas teil ka?

Olenemata panni kuumusest olen üle 20 aasta neid küpsetanud ja no iga jumala kord on nii. On küll muidugi söödavad, et mitte päris see õige.

Jahu pole veel piisavalt paisunud? Õhukeste ülepannikookide tegemisel ju ka soovitatakse lasta taignal mingi pool tundi seista enne küpsetamist, et jahu saavutaks õige konsistentsi vmt.

Panni kuumuses ikka on asi. Esimene pannkook on hautatud pannkook, edasi on pann juba tuline ja särisev.

[Külaline]

Ma just teen pannkooke(et jogurtijääk ära kasutada) ja jäin mõtlema, et miks alati esimesed 1-3 pannkooki nö "aia taha" läheb? Kas teil ka?

Olenemata panni kuumusest olen üle 20 aasta neid küpsetanud ja no iga jumala kord on nii. On küll muidugi söödavad, et mitte päris see õige.

Jahu pole veel piisavalt paisunud? Õhukeste ülepannikookide tegemisel ju ka soovitatakse lasta taignal mingi pool tundi seista enne küpsetamist, et jahu saavutaks õige konsistentsi vmt.

Ei tea jah. Igasuguses astmes, aastate jooksul, seda taigent kasutanud.
Mõnikord on tõesti nii, et pann pole veel piisavalt kuum. Aga olen siis proovinud ülikuuma panni. Ikka sama
Ega tegelt probleemi polegi, aga täna lihtsalt jäin sellele rumala küsimusena mõtlema täitsa.

[Külaline]

Mõnikord on tõesti nii, et pann pole veel piisavalt kuum. Aga olen siis proovinud ülikuuma panni. Ikka sama

Kas oled oodanud panni kuumutamisega sama kaua kui küpseb esimene pannitäis pannkooki? Vaevalt. Pann pole ühtlaselt kuum ja rasv pole ühtlaselt laiali mööda panni.

[Külaline]

Igasuguses astmes, aastate jooksul, seda taigent kasutanud.
Mõnikord on tõesti nii, et pann pole veel piisavalt kuum. Aga olen siis proovinud ülikuuma panni. Ikka sama

Mul sama. Esimese, näraka koogi söön ise ära, järgmised lähevad perele. Mulle endale see esimene närakas väga maitseb. Äkki sellepärast, et kõht tühi Parem on ju küpsetada, kui endal juba midagi sees.