Noorusaja sõprade otsimine 53 aastaselt

[Külaline]

Ei see ei tee sõda normaalseks vaid näitab, et inimene saab hakkama ka halval ajal. Ja nõukaaja ja sõja võrdlemine on natuke kohatu.
Mina lihtsalt kirjutasin oma mälestustest ja kogemustest.

Kangelane oled. Nõukaajal oleksid märgi rinda saanud.

[Külaline]

Ei see ei tee sõda normaalseks vaid näitab, et inimene saab hakkama ka halval ajal. Ja nõukaaja ja sõja võrdlemine on natuke kohatu.
Mina lihtsalt kirjutasin oma mälestustest ja kogemustest.

Kangelane oled. Nõukaajal oleksid märgi rinda saanud.

Tänan. Ma olen tõesti elus alati hakkama saanud. Märkidest ja aurahadest pole väga lugu, need võid endale jätta.

[Külaline]

Mina olen 53. Sellised kaardid jäid nii sügavale minevikku, et need karbid on meil 80+ vanemate kodus. Mina ei tunne nende järele mingit vajadust. See on ikkagi sellise aja teema, kus suhtluskanaleid oli tunduvalt vähem kui praegu.

Arusaadav! Ega kõikidele inimestele ei peagi ühed-samad asjad meeldima. Minu jaoks, kes ma olen sinuvanune, tekitavad need näärikaardid väga suurt nostalgiat.

Meil nääre ei peetud, seega näärikaarte ei saadetud. Jõulukaarte jälle ilmselt ei julgenud keegi pärast sõda saata. Aga meil on alles fotod oma kodu jõulupuudest, nii enne sõda, sõja ajal kui pärast sõda. Tore on vaadata, kuidas eesti traditsioone hoiti.

Aga ei usu, et te nääre täiesti ignoreerisite. Kui kodus ei peetud ja kaarte ei saadetud, siis laste- ja töökollektiivides tähistasite kindlasti nii sina kui ka su vanemad.

Lisaks tasub teada, et nääride pidamise komme ei tekkinud nõukogude liidu tekkimise ajal, vaid juba varem.

Seega, ei tasuks väga viltu ka nääride pidamise peale vaadata. Eriti, kui see on 70-80ndatel sündinud inimeste jaoks lapsepõlve nostalgia.

[Külaline]

Aastavahetust tähistasid küll kõik. Kas seda näärideks nimetati, on iseasi.
Vanadel eestlastel oli palju kummalisi kombeid selleks õhtuks.

[Külaline]

Tänan. Ma olen tõesti elus alati hakkama saanud. Märkidest ja aurahadest pole väga lugu, need võid endale jätta.

Ubli ioneer.

[Külaline]

Aastavahetust tähistasid küll kõik. Kas seda näärideks nimetati, on iseasi.
Vanadel eestlastel oli palju kummalisi kombeid selleks õhtuks.

Lastel käis ju Näärivana. Väga kurb, kui on peresid, kus ei käinud.

[Külaline]

Aastavahetust tähistasid küll kõik. Kas seda näärideks nimetati, on iseasi.
Vanadel eestlastel oli palju kummalisi kombeid selleks õhtuks.

Lastel käis ju Näärivana. Väga kurb, kui on peresid, kus ei käinud.

Ma arvan, mõned inimesed lihtsalt ei taha tunnistada, et näärid ja näärivanad olid ka nende elus olemas. See ju sümboliseerib kuidagi nõukaaega ja -võimu.

[Külaline]

Aastavahetust tähistasid küll kõik. Kas seda näärideks nimetati, on iseasi.
Vanadel eestlastel oli palju kummalisi kombeid selleks õhtuks.

Lastel käis ju Näärivana. Väga kurb, kui on peresid, kus ei käinud.

Ma arvan, mõned inimesed lihtsalt ei taha tunnistada, et näärid ja näärivanad olid ka nende elus olemas. See ju sümboliseerib kuidagi nõukaaega ja -võimu.

Mis on iseenesest jabur, et ei taha tunnistada. Olid sellised ajad ja tavainimesena pole ju palju muud teha, kui asjaga kaasa minna.
Meie peres tähistati nääre just seetõttu, et see on ka vana eesti püha, mitte sisse toodud nagu mõned väidavad. Jõule me otseselt vene ajal veel ei pidanud, aga teadsime, mis see endast kujutab. Isa ikka tavatses jõulude paiku rääkida, kuidas tema lapsepõlves jõule tähistati.

[Külaline]

Lastel käis ju Näärivana. Väga kurb, kui on peresid, kus ei käinud.

Ma arvan, mõned inimesed lihtsalt ei taha tunnistada, et näärid ja näärivanad olid ka nende elus olemas. See ju sümboliseerib kuidagi nõukaaega ja -võimu.

Mis on iseenesest jabur, et ei taha tunnistada. Olid sellised ajad ja tavainimesena pole ju palju muud teha, kui asjaga kaasa minna.
Meie peres tähistati nääre just seetõttu, et see on ka vana eesti püha, mitte sisse toodud nagu mõned väidavad. Jõule me otseselt vene ajal veel ei pidanud, aga teadsime, mis see endast kujutab. Isa ikka tavatses jõulude paiku rääkida, kuidas tema lapsepõlves jõule tähistati.

Selles asi ongi, et mõni tahab takkajärgi tõestada, et nemad olid teistest teistsugusemad, ja ei läinud asjaga kaasa. Et nemad teadsid juba siis, mis on hea ja väärtuslik.

Eks me tähistasime kõik nääre. Erandiks ehk mõned tõsiusklikud, keda tol ajal oli pigem ikka väga vähe. Mul oli klassis kaks baptisti ja nemad vist tõesti ei läinud kunagi nende üldiste asjadega kaasa nagu pioneeriks saamine jmt. Nende puhul isegi usun, et ka nääre neil ei olnud ja vanaaasta-uusaastaöö oli täpselt samasugune öö nagu iga teinegi.

[Külaline]

Kuidas teemaalgatajal vanade suhete üles soojendamine läheb?

[Külaline]

Kuidas teemaalgatajal vanade suhete üles soojendamine läheb?

Mis sa rikud teemat siin oma suhete soojendamisega, näed ju, et teema on postkaartidest ja nääridest

[Külaline]

Arusaadav! Ega kõikidele inimestele ei peagi ühed-samad asjad meeldima. Minu jaoks, kes ma olen sinuvanune, tekitavad need näärikaardid väga suurt nostalgiat.

Meil nääre ei peetud, seega näärikaarte ei saadetud. Jõulukaarte jälle ilmselt ei julgenud keegi pärast sõda saata. Aga meil on alles fotod oma kodu jõulupuudest, nii enne sõda, sõja ajal kui pärast sõda. Tore on vaadata, kuidas eesti traditsioone hoiti.

Aga ei usu, et te nääre täiesti ignoreerisite. Kui kodus ei peetud ja kaarte ei saadetud, siis laste- ja töökollektiivides tähistasite kindlasti nii sina kui ka su vanemad.

Lisaks tasub teada, et nääride pidamise komme ei tekkinud nõukogude liidu tekkimise ajal, vaid juba varem.

Seega, ei tasuks väga viltu ka nääride pidamise peale vaadata. Eriti, kui see on 70-80ndatel sündinud inimeste jaoks lapsepõlve nostalgia.

Loomulikult peeti nääre koolides ja töökohtades - see oligi ju ametlik retoorika. Kodus peeti meil jõule ja võeti vastu uut aastat - nii nagu praegu. Ja kodus ka räägiti, miks nii on ja loomulikult loeti sõnad peale, et "kodustest asjadest me väljaspool kodu ei räägi". Käisime ka jõuluõhtul alati kirikus. Mind võeti esimest korda kaasa 1980, kui ma olin 7-aastane. Ka meie peretuttavatel oli samamoodi. Meie tutvusringkonnas ei teadnud ma lapsena kedagi, kes oleks jõulude asemel nääre pidanud. See tundus sama nagu keegi väidaks, et nende pere tähistas päriselt oktoobripühi. Jah, sa võid muidugi vastu väita, et sinul oli täpselt vastupidi ja ju siis oli. Aga minu kogemus on selline ja ma ei saa seda kuidagi teiseks teha.

[Külaline]

Siinsed vist arvavad, et näärid on nõukaaja leiutis, ei ole
https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid

[Külaline]

Loomulikult peeti nääre koolides ja töökohtades - see oligi ju ametlik retoorika. Kodus peeti meil jõule ja võeti vastu uut aastat - nii nagu praegu. Ja kodus ka räägiti, miks nii on ja loomulikult loeti sõnad peale, et "kodustest asjadest me väljaspool kodu ei räägi". Käisime ka jõuluõhtul alati kirikus. Mind võeti esimest korda kaasa 1980, kui ma olin 7-aastane. Ka meie peretuttavatel oli samamoodi. Meie tutvusringkonnas ei teadnud ma lapsena kedagi, kes oleks jõulude asemel nääre pidanud. See tundus sama nagu keegi väidaks, et nende pere tähistas päriselt oktoobripühi. Jah, sa võid muidugi vastu väita, et sinul oli täpselt vastupidi ja ju siis oli. Aga minu kogemus on selline ja ma ei saa seda kuidagi teiseks teha.

Ma pole see, kellele vastad, aga näiteks meie peres peeti nääre. Ma ei tea sellest ajast kedagi, kes oleks jõule pidanud. Seda kommet hakati tasapisi taastama 80ndate teises pooles. Kirikus käidi küll, aga jõule avalikult ei peetud. Sellised on minu mälestused.

[Külaline]

Ma pole see, kellele vastad, aga näiteks meie peres peeti nääre. Ma ei tea sellest ajast kedagi, kes oleks jõule pidanud. Seda kommet hakati tasapisi taastama 80ndate teises pooles. Kirikus käidi küll, aga jõule avalikult ei peetud. Sellised on minu mälestused.

Minul samad mälestused. Jõuludest sain teada alles millalgi 80ndate lõpus. Ja ausalt öeldes ei arva neist senini suurt midagi ega saa aru, miks nii suur "auasi" on just jõulude tähistamine.

[Külaline]

Siinsed vist arvavad, et näärid on nõukaaja leiutis, ei ole
https://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid

Sõna "näär" tuleb alamsaksakeelsest sõnast niejār - uus aasta. Samamoodi on see tänapäeval saksa keeles neujahr ja rootsi keeles nytt år.

Küsimus ei ole selles, et uut aastat poleks enne nõukogude okupatsiooni vastu võetud. Ikka võeti. Lihtsalt nõukogude ühiskonnas oli ametlikult jõulude kui religioosse igandi tähistamine põlu all ja selle asemel kanti jõulukombestik üle uue aasta tähistamisele: kuuske ei toodud enam jõuludeks, vaid vana-aastaõhtuks, jõuluvana nimetati ümber näärivanaks ja hakkas käima aastvahetuse eelsel ajal, kinke ei antud enam jõuluõhtul, vaid aastavahetusel jne. Oli inimesi, kes läksid sellega kaasa ja oli neid, kes ei läinud. Ilmselt mõjutas siin ka see, kas perekonnas või lähituttavate hulgas oli küüditamise kogemus või mitte - nemad kindlasti läksid juba inimlikust hirmust sellega kaasa. Keda aga ümbritsesid sarnase mõtteviisiga inimesed (ilmselt suuremates linnades oli kergem leida neid n-ö minu inimesi), neil oli kindlasti lihtsam endale ja oma traditsioonidele truuks jääda.

[Külaline]

Kirikus käimine oli nõukaajal julguse number, oli ju keelatud! Minagi käisin tudengina esimest ja viimast korda sõbrannaga, nii põnev keelatud asja teha! Ok, üle ukse olen nüüd ka vaadanud, eriti reisidel, jutlusi ei ole kuulanud.

[Külaline]

Kirikus käimine oli nõukaajal julguse number, oli ju keelatud!

Tallinnas ei huvitanud see minu arust küll eriti kedagi. Mina olin see, kes 1980. aastal 1. klassis esmakordselt jõulude ajal perega kirikus käis. Pidin end koolist viimasest tunnist ära küsima selle jaoks. Õpetaja lubas kohe ja ütles sosinal, et muidugi võid minna. Käisime Jaani kirikus ja see oli paksult rahvast täis, lausa nii täis, et istumagi ei mahtunud.

[Külaline]

Ju koolis teati, et sa usklite perest.

[Külaline]

Ju koolis teati, et sa usklite perest.

Meil ei olnud mingi usklike pere. Lihtsalt jõuluõhtul käidi kirikus, see oli traditsioon.