Arutle Foorum

Mul tekib laktoosist selline kõhuvalu, nagu oleks naelu söönud, edasi on seesama tabavalt nimetatud sulasitt, kuni asi maha rahuneb.
See "moehaigus" võib avalikus kohas väga piinlik olla nii aromaatselt kui auditiivselt (mürin kõhus, plärin p...s), seega paluks mitte phähhitada siin, kui keegi teid (ja ennast) sellest säästab. Kuni mul arsti kinnitust ei olnud ja jätkasin jogurti ja piimaga, olid mul ka selg, käsivarred ja nägu vistrikke täis.
Kui ma saan kogu seda õudust vältida ja valin selleks laktoosivabad tooted, mis on mu elukvaliteeti ja väljanägemist tunduvalt parandanud, siis võib mind põlglikkusega üle valada? Ahsoo... mingite uuringute järgi lausa 20% inimestest ei talu laktoosi. Ma ei nimetaks seda haiguseks, organism lihtsalt ei saa piima seedimisega hakkama.
Tsöliaakia on veel hullem.

"Klaarika sõnul oleks ideaalses maailmas tema ka selline ema, kes ei karju ega keela. „Olen üsna kahe jalaga maa peal. Olgugi et vahel on halb tunne, kui olin jälle poistega nii kuri, siis ma tõesti ei näe, et ilma selleta saaks. Au ja kiitus neile, kes suudavad häält tõstmata, nurka panemata ja keelamata kasvatada oma lastest normaalsed inimesed. Mina ei ole üks neist.“
"Tegelikult teavad kõik emad, et lapsed on nii erinevad ja igaühega ei saa korda majja, kui jutustada vaikselt ja rahulikult. Olen sõbrannadelt kuulnud tohutult lugusid, kuidas nad tunnevad survet nende ideaalsete emade poolt. Minu jaoks tundub see siiani võlts,“ ütleb Klaarika, et tema ei usu ideaalsetesse vanematesse. Osa emasid ilmselt lihtsalt ei pane ennast maksma avalikes kohtades, aga vaevalt nad kodus 24/7 suudavad ja saavad olla nii rahulikud. Selliselt kasvatakse kahjuks memmekaid, kes tulevikus ise hakkama ei saa. Kurb tõsiasi,“ leiab kahe poja ema.

Olgu, ma saan aru, artikli põhiline mõte on vist: kui laps teeb midagi ebasoovitavat (näiteks jätab paberitükid põrandale vedelema) ja ema rahuliiku jutu abil teda koristama ei saa, siis parem tehku see ema natuke "kurja sookolli häält" ja saavad need paberitükid koristatud, kui et ema loobub nõudmisest ehk laseb lapsel nö. pähe istuda.

See iseensest mind ei šokeeri. Ka mina oln häält tõstnud ikka, jaa. Vältinud olen lapse häbistamist ja karistamist, sest lapsel "mitte lasta lapsel pähe istuda" saab ka ilma häbistamise ja karistamiseta, minumeelest.

Samas, ma ei sa aru, kuidas on teemaalgataja seostanud rangema kasvatuse ja selle, kui hästi laps näiteks purjus inimeste, või ütleme, ka oma eakaaslaste nalju talub?

Teemaalgataja kurvastuseks pean ütlema, et muidugi oleneb ka sünnipärasest iseloomust, aga rangemalt kasvatatud lapsed (keda on karuhäälega käske täitma pandud ja nurka pannes autoriteedi tunnistamist nõutud), ei pruugi samas olla kõige julgemad ja sotsiaalsemad. Võivad olla isegi üsnagi nohiklikku tüüpi, kes on küll distsiplineeritud, aga ei pruugi olla ise erilised naljaninad ega osata sundimatult reageerida naljadele, mis teised nende pihta lendu lasevad.

Julged ja sotsiaalsed, keda naljad rööpast välja ei löö, võivad olla hoopis vabamalt kasvatud lapsed, kelle emme näit. mingi lapse tekitatud segaduse peale karmilt möirgava häälega ärakoristamise nõudmise asemel hoopis mõne nalja viskab ja koos lapsega lõbusasti itsitab või lapse öeldud: "Sa oled loll! " peale autoriteetse ja range hoiaku võtmise asemel ("Kuidas sa räägid, sa pead mind austama!" ) asemel naljaka grimassi teeb ja midagi vaimukat vastu ütleb jne. Samas - niisugused lapsed jällegi ei pruugi olla kõige distsiplineeritumad, muidugi.