Kui teie täiskasvanud lapsed ei taha lapsi?

[Külaline]

Kus sindrima kohas see haige ja õnnetu maailm teil on, kuhu lapsi ei tohi sünnitada? On mulgi muresid, aga üldiselt on elu päris hea. Mul endal praegu lapselapsi pole, survestama ma muidugi kedagi ei hakka ja ega minu soovi järgi lapsed endale lapsi muretsema ei hakka ka. Aga loodan vaikselt küll, et ehk nad ikka saavad lapsed.

Mis hea pärast peaks kedagi tahtma tuua ellu mille lõpp-punktiks on surm? Vahepeal saab veel mõnusalt rikkureid orjata ja eluaeg pangalaenu maksta mingisuguse uberiku eest, selleks ajaks kui nemad täisealised oleks on see juba kättesaamatu unistus.

Mul küll pole südant siia maailma lapsi saada, milleks, saavad kunagi vähihaigena kannatada? Ega ma sadist ei ole. Elusees ei suudaks oma hüpoteetilistele lastele sellist tulevikku.

[Tutiga Täi]

Mina olen täiskasvanu, kellel pole lapsi, pole iialgi soovinud neid saada ja nüüdseks (40+) on see rong läinud niikuinii (endiselt ei soovi, aitäh).

Kuni selle teema avamiseni polnud ma kunagi tulnud selle mõtte peale, et mu vanematel võiks olla selle kohta mingi arvamus, või et nad püüaksid hakata mind ümber veenma või pärima ja arutlema, miks küll nii... megaveider mõte üldse, kuidas sellise asja peale tullakse? Te muidu tihti mõtisklete, miks teistel inimestel lapsed on või ei ole?

Oi, mina tean küll vanemaid, kes mossitavad selle peale, et nende lapsed ise lapsi ei soovi. See on vanema generatsiooni seas küllaltki tavaline. Minu vanemad olid pettunud ka siis, kui ütlesin, et minu jaoks on üks laps täiesti piisav.

[Külaline]

Kus sindrima kohas see haige ja õnnetu maailm teil on, kuhu lapsi ei tohi sünnitada? On mulgi muresid, aga üldiselt on elu päris hea. Mul endal praegu lapselapsi pole, survestama ma muidugi kedagi ei hakka ja ega minu soovi järgi lapsed endale lapsi muretsema ei hakka ka. Aga loodan vaikselt küll, et ehk nad ikka saavad lapsed.

Mis hea pärast peaks kedagi tahtma tuua ellu mille lõpp-punktiks on surm? Vahepeal saab veel mõnusalt rikkureid orjata ja eluaeg pangalaenu maksta mingisuguse uberiku eest, selleks ajaks kui nemad täisealised oleks on see juba kättesaamatu unistus.

Mul küll pole südant siia maailma lapsi saada, milleks, saavad kunagi vähihaigena kannatada? Ega ma sadist ei ole. Elusees ei suudaks oma hüpoteetilistele lastele sellist tulevikku.

Küll sina oled kibestunud. Mina olen praegu töötu, mehest läksin lahku, depressiooni all olen kannatanud, aga isegi mina leian, et elus on ka väga palju ilusat ja toredat olnud. Isegi praegu on. Et on ka halba, ei kaalu üles seda, et elu võib ka imeilus olla. Iga päev juhtub ka palju vahvat ja naljakat halbade asjade kõrval.

[Külaline]

Kus sindrima kohas see haige ja õnnetu maailm teil on, kuhu lapsi ei tohi sünnitada? On mulgi muresid, aga üldiselt on elu päris hea. Mul endal praegu lapselapsi pole, survestama ma muidugi kedagi ei hakka ja ega minu soovi järgi lapsed endale lapsi muretsema ei hakka ka. Aga loodan vaikselt küll, et ehk nad ikka saavad lapsed.

Mis hea pärast peaks kedagi tahtma tuua ellu mille lõpp-punktiks on surm? Vahepeal saab veel mõnusalt rikkureid orjata ja eluaeg pangalaenu maksta mingisuguse uberiku eest, selleks ajaks kui nemad täisealised oleks on see juba kättesaamatu unistus.

Mul küll pole südant siia maailma lapsi saada, milleks, saavad kunagi vähihaigena kannatada? Ega ma sadist ei ole. Elusees ei suudaks oma hüpoteetilistele lastele sellist tulevikku.

Küll sina oled kibestunud. Mina olen praegu töötu, mehest läksin lahku, depressiooni all olen kannatanud, aga isegi mina leian, et elus on ka väga palju ilusat ja toredat olnud. Isegi praegu on. Et on ka halba, ei kaalu üles seda, et elu võib ka imeilus olla. Iga päev juhtub ka palju vahvat ja naljakat halbade asjade kõrval.

Kindlasti juhtub. Mina jumalat mängima ei hakkaks, äkki mu laps ei tahagi elu? Elu on nagu kink, aga selline tore kink, kohe kui sünnid läheb kell käima. Tunne nagu seal kusagil lihatehase järjekorras, ei tea millal sinu kord.

Muidugi on neid kes selliste asjade peale ei mõtlegi, hakvad asjad juhtuvad kellegi teisega janiiedasi. Siis kui hakvad asjad juhtuvad, oh ei, miks mina ja mu laps kannatama peame

Mina ei taha oma hingele seda, et mu laps ükskõik mis vanuses vastiku haigusega maadlema peaks, kuna elu on natsa tore ka vahel?!?!?

[Maasikas]

Mis hea pärast peaks kedagi tahtma tuua ellu mille lõpp-punktiks on surm? Vahepeal saab veel mõnusalt rikkureid orjata ja eluaeg pangalaenu maksta mingisuguse uberiku eest, selleks ajaks kui nemad täisealised oleks on see juba kättesaamatu unistus.

Mul küll pole südant siia maailma lapsi saada, milleks, saavad kunagi vähihaigena kannatada? Ega ma sadist ei ole. Elusees ei suudaks oma hüpoteetilistele lastele sellist tulevikku.

Küll sina oled kibestunud. Mina olen praegu töötu, mehest läksin lahku, depressiooni all olen kannatanud, aga isegi mina leian, et elus on ka väga palju ilusat ja toredat olnud. Isegi praegu on. Et on ka halba, ei kaalu üles seda, et elu võib ka imeilus olla. Iga päev juhtub ka palju vahvat ja naljakat halbade asjade kõrval.

Kindlasti juhtub. Mina jumalat mängima ei hakkaks, äkki mu laps ei tahagi elu? Elu on nagu kink, aga selline tore kink, kohe kui sünnid läheb kell käima. Tunne nagu seal kusagil lihatehase järjekorras, ei tea millal sinu kord.

Muidugi on neid kes selliste asjade peale ei mõtlegi, hakvad asjad juhtuvad kellegi teisega janiiedasi. Siis kui hakvad asjad juhtuvad, oh ei, miks mina ja mu laps kannatama peame

Mina ei taha oma hingele seda, et mu laps ükskõik mis vanuses vastiku haigusega maadlema peaks, kuna elu on natsa tore ka vahel?!?!?

Kust sul selline arusaam, et kõik haiged inimesed on väga masenduses. Paljud neist elavad just intensiivsemalt ja naudivad iga päeva. Ma arvan, et teed muidugi õigesti, kui lapsi ei saa, nii kibestunud ellusuhtumisega vanem teeks lapse kindlasti õnnetuks.

[Külaline]

Kuni selle teema avamiseni polnud ma kunagi tulnud selle mõtte peale, et mu vanematel võiks olla selle kohta mingi arvamus, Te muidu tihti mõtisklete, miks teistel inimestel lapsed on või ei ole?

Mulle meeldks mingil hetkel saada lapselapsi. Ma oleksin kurb, kui mul lapselapsi poleks. Miks mul ei tohi olla lootusi ja arvamusi?
OK, ma pole selle tsiteeritu ema, aga mulle tundub julm ja piirav, et laps keelab oma vanematele arvamusi. Tundub kuidagi külm pere, ei jagata oma mõtteid. Või teised jagavad, aga laps on egoistlik (haiget saanud?). Kus vanemad on mingid asjad, kellel ei tohi ühtki arvamust olla (või piirab laps, mille kohta see arvamus olla tohib. Näiteks tohib valida potilille ja vaipa).
Arvamuse pealesurumine on hoopis teine teema, see ei sobiks kuidagi.
Ma mõtisklen vahel jah inimeste otsuste tagamaade üle: miks keegi kassi võttis, ära kolis, lapsi ei soovi (kui ta ütleb, et ei soovi, nagu tsiteeritu), minu jaoks mõistetamatu investeerimisotsuse tegi...no selline omaette arutlemine.

[Külaline]

Kuni selle teema avamiseni polnud ma kunagi tulnud selle mõtte peale, et mu vanematel võiks olla selle kohta mingi arvamus, Te muidu tihti mõtisklete, miks teistel inimestel lapsed on või ei ole?

Mulle meeldks mingil hetkel saada lapselapsi. Ma oleksin kurb, kui mul lapselapsi poleks. Miks mul ei tohi olla lootusi ja arvamusi?
OK, ma pole selle tsiteeritu ema, aga mulle tundub julm ja piirav, et laps keelab oma vanematele arvamusi. Tundub kuidagi külm pere, ei jagata oma mõtteid. Või teised jagavad, aga laps on egoistlik (haiget saanud?). Kus vanemad on mingid asjad, kellel ei tohi ühtki arvamust olla (või piirab laps, mille kohta see arvamus olla tohib. Näiteks tohib valida potilille ja vaipa).
Arvamuse pealesurumine on hoopis teine teema, see ei sobiks kuidagi.
Ma mõtisklen vahel jah inimeste otsuste tagamaade üle: miks keegi kassi võttis, ära kolis, lapsi ei soovi (kui ta ütleb, et ei soovi, nagu tsiteeritu), minu jaoks mõistetamatu investeerimisotsuse tegi...no selline omaette arutlemine.

Vanemad saaksid lapselapsi siis kui ise sünnitaksid ja kannaksid lapselast, oma eluga riski see lapselaps väärt pole

[Külaline]

Kuni selle teema avamiseni polnud ma kunagi tulnud selle mõtte peale, et mu vanematel võiks olla selle kohta mingi arvamus, Te muidu tihti mõtisklete, miks teistel inimestel lapsed on või ei ole?

Mulle meeldks mingil hetkel saada lapselapsi. Ma oleksin kurb, kui mul lapselapsi poleks. Miks mul ei tohi olla lootusi ja arvamusi?
OK, ma pole selle tsiteeritu ema, aga mulle tundub julm ja piirav, et laps keelab oma vanematele arvamusi. Tundub kuidagi külm pere, ei jagata oma mõtteid. Või teised jagavad, aga laps on egoistlik (haiget saanud?). Kus vanemad on mingid asjad, kellel ei tohi ühtki arvamust olla (või piirab laps, mille kohta see arvamus olla tohib. Näiteks tohib valida potilille ja vaipa).
Arvamuse pealesurumine on hoopis teine teema, see ei sobiks kuidagi.
Ma mõtisklen vahel jah inimeste otsuste tagamaade üle: miks keegi kassi võttis, ära kolis, lapsi ei soovi (kui ta ütleb, et ei soovi, nagu tsiteeritu), minu jaoks mõistetamatu investeerimisotsuse tegi...no selline omaette arutlemine.

Vanemad saaksid lapselapsi siis kui ise sünnitaksid ja kannaksid lapselast, oma eluga riski see lapselaps väärt pole

Hea siis, et sinu vanemad samal arvamusel ei olnud. Aga võib-olla hoopis halb, kes teab.

[Külaline]

Küll sina oled kibestunud. Mina olen praegu töötu, mehest läksin lahku, depressiooni all olen kannatanud, aga isegi mina leian, et elus on ka väga palju ilusat ja toredat olnud. Isegi praegu on. Et on ka halba, ei kaalu üles seda, et elu võib ka imeilus olla. Iga päev juhtub ka palju vahvat ja naljakat halbade asjade kõrval.

Kindlasti juhtub. Mina jumalat mängima ei hakkaks, äkki mu laps ei tahagi elu? Elu on nagu kink, aga selline tore kink, kohe kui sünnid läheb kell käima. Tunne nagu seal kusagil lihatehase järjekorras, ei tea millal sinu kord.

Muidugi on neid kes selliste asjade peale ei mõtlegi, hakvad asjad juhtuvad kellegi teisega janiiedasi. Siis kui hakvad asjad juhtuvad, oh ei, miks mina ja mu laps kannatama peame

Mina ei taha oma hingele seda, et mu laps ükskõik mis vanuses vastiku haigusega maadlema peaks, kuna elu on natsa tore ka vahel?!?!?

Kust sul selline arusaam, et kõik haiged inimesed on väga masenduses. Paljud neist elavad just intensiivsemalt ja naudivad iga päeva. Ma arvan, et teed muidugi õigesti, kui lapsi ei saa, nii kibestunud ellusuhtumisega vanem teeks lapse kindlasti õnnetuks.

Piisavalt tean tuttavate pealt, mitmed haiglates näevad igapäev seda imelist elu. Kas keegi tahaks saada kingitust mille lahti avades saad lõpus suure lehmakoogi vastu vahtimist, see on elu analoog. Mina siia ellu last kannatama ei too. Elulõpuni kahetseks.

[Külaline]

Mulle meeldks mingil hetkel saada lapselapsi. Ma oleksin kurb, kui mul lapselapsi poleks. Miks mul ei tohi olla lootusi ja arvamusi?
OK, ma pole selle tsiteeritu ema, aga mulle tundub julm ja piirav, et laps keelab oma vanematele arvamusi. Tundub kuidagi külm pere, ei jagata oma mõtteid. Või teised jagavad, aga laps on egoistlik (haiget saanud?). Kus vanemad on mingid asjad, kellel ei tohi ühtki arvamust olla (või piirab laps, mille kohta see arvamus olla tohib. Näiteks tohib valida potilille ja vaipa).
Arvamuse pealesurumine on hoopis teine teema, see ei sobiks kuidagi.
Ma mõtisklen vahel jah inimeste otsuste tagamaade üle: miks keegi kassi võttis, ära kolis, lapsi ei soovi (kui ta ütleb, et ei soovi, nagu tsiteeritu), minu jaoks mõistetamatu investeerimisotsuse tegi...no selline omaette arutlemine.

Vanemad saaksid lapselapsi siis kui ise sünnitaksid ja kannaksid lapselast, oma eluga riski see lapselaps väärt pole

Hea siis, et sinu vanemad samal arvamusel ei olnud. Aga võib-olla hoopis halb, kes teab.

Väga hea, üks kuulekas maksumaksja juures kes töötab ja arveid maksab. Imeline kogemus.

[Elupuu]

Mina olen täiskasvanu, kellel pole lapsi, pole iialgi soovinud neid saada ja nüüdseks (40+) on see rong läinud niikuinii (endiselt ei soovi, aitäh).

Kuni selle teema avamiseni polnud ma kunagi tulnud selle mõtte peale, et mu vanematel võiks olla selle kohta mingi arvamus, või et nad püüaksid hakata mind ümber veenma või pärima ja arutlema, miks küll nii... megaveider mõte üldse, kuidas sellise asja peale tullakse? Te muidu tihti mõtisklete, miks teistel inimestel lapsed on või ei ole?

Sa pole oma vanematega sellest kunagi rääkinud? Mnjah, on ikka võõraid peresid ilma peal. Vanemad ei huvitu lastest ja sama liini ajab lapski.

[Muta]

Kus sindrima kohas see haige ja õnnetu maailm teil on, kuhu lapsi ei tohi sünnitada? On mulgi muresid, aga üldiselt on elu päris hea. Mul endal praegu lapselapsi pole, survestama ma muidugi kedagi ei hakka ja ega minu soovi järgi lapsed endale lapsi muretsema ei hakka ka. Aga loodan vaikselt küll, et ehk nad ikka saavad lapsed.

Mis hea pärast peaks kedagi tahtma tuua ellu mille lõpp-punktiks on surm? Vahepeal saab veel mõnusalt rikkureid orjata ja eluaeg pangalaenu maksta mingisuguse uberiku eest, selleks ajaks kui nemad täisealised oleks on see juba kättesaamatu unistus.

Mul küll pole südant siia maailma lapsi saada, milleks, saavad kunagi vähihaigena kannatada? Ega ma sadist ei ole. Elusees ei suudaks oma hüpoteetilistele lastele sellist tulevikku.

Päris õudne, kui vildakas suhtumine, negatiivne inimene ja kibestunud olek. Mis elul viga on? Eestis on väga hea elada. Oledki sellline negatiivne, sest ise kiirgad seda täiega välja, saad sama vastu kah!

[Külaline]

Kus sindrima kohas see haige ja õnnetu maailm teil on, kuhu lapsi ei tohi sünnitada? On mulgi muresid, aga üldiselt on elu päris hea. Mul endal praegu lapselapsi pole, survestama ma muidugi kedagi ei hakka ja ega minu soovi järgi lapsed endale lapsi muretsema ei hakka ka. Aga loodan vaikselt küll, et ehk nad ikka saavad lapsed.

Mis hea pärast peaks kedagi tahtma tuua ellu mille lõpp-punktiks on surm? Vahepeal saab veel mõnusalt rikkureid orjata ja eluaeg pangalaenu maksta mingisuguse uberiku eest, selleks ajaks kui nemad täisealised oleks on see juba kättesaamatu unistus.

Mul küll pole südant siia maailma lapsi saada, milleks, saavad kunagi vähihaigena kannatada? Ega ma sadist ei ole. Elusees ei suudaks oma hüpoteetilistele lastele sellist tulevikku.

Päris õudne, kui vildakas suhtumine, negatiivne inimene ja kibestunud olek. Mis elul viga on? Eestis on väga hea elada. Oledki sellline negatiivne, sest ise kiirgad seda täiega välja, saad sama vastu kah!

See on ülimalt hea tunne teada, et mu olematut last ei röövita, vigastata, kiusata, ahistata mitte kunagi ja ta ei pea mitte kunagi elu lõpus, keskel, alguses piinlema mõne vastiku haiguse, näiteks vähi käes kus kõoge suuremad valuvaigistidoosid rahustust valule ei too. Mina ei ole ühegi inimese maailmas piinlemise eest vastutav ja see on väga hea tunne. Mitte üht mure mitteeksisteeriva lapse pärast
Teised saagu edasi, oma südametunnistuse ja maailmapildi küsimus

[Külaline]

Mina olen täiskasvanu, kellel pole lapsi, pole iialgi soovinud neid saada ja nüüdseks (40+) on see rong läinud niikuinii (endiselt ei soovi, aitäh).

Kuni selle teema avamiseni polnud ma kunagi tulnud selle mõtte peale, et mu vanematel võiks olla selle kohta mingi arvamus, või et nad püüaksid hakata mind ümber veenma või pärima ja arutlema, miks küll nii... megaveider mõte üldse, kuidas sellise asja peale tullakse? Te muidu tihti mõtisklete, miks teistel inimestel lapsed on või ei ole?

Sa pole oma vanematega sellest kunagi rääkinud? Mnjah, on ikka võõraid peresid ilma peal. Vanemad ei huvitu lastest ja sama liini ajab lapski.

Laste saamise üle arutlemine näitab siis lähedust ja huvi?
Minu ema pole üheltki lapselt küsinud, kas ja palju nood lapsi soovivad. Alkohoolikust isa, kes mõni kord aastas täis peaga helistab, räägib sellest iga kord. Tema ei saa aru, miks ma ikka veel õpin (sellele järgneb jutt, kuidas ta teab üht inimest, kes ennast lolliks õppis elik suurest tarkusest ära keeras) ja miks mul juba tittede rada järel sibamas pole. Kõige rohkem muretseb selle pärast ikka inimene, kelle ainuke rõõm oli hunnik lapsi valmis treida ja kes pole neist mitte ühtegi ise suureks kasvatanud.

[Muta]

Mis hea pärast peaks kedagi tahtma tuua ellu mille lõpp-punktiks on surm? Vahepeal saab veel mõnusalt rikkureid orjata ja eluaeg pangalaenu maksta mingisuguse uberiku eest, selleks ajaks kui nemad täisealised oleks on see juba kättesaamatu unistus.

Mul küll pole südant siia maailma lapsi saada, milleks, saavad kunagi vähihaigena kannatada? Ega ma sadist ei ole. Elusees ei suudaks oma hüpoteetilistele lastele sellist tulevikku.

Päris õudne, kui vildakas suhtumine, negatiivne inimene ja kibestunud olek. Mis elul viga on? Eestis on väga hea elada. Oledki sellline negatiivne, sest ise kiirgad seda täiega välja, saad sama vastu kah!

See on ülimalt hea tunne teada, et mu olematut last ei röövita, vigastata, kiusata, ahistata mitte kunagi ja ta ei pea mitte kunagi elu lõpus, keskel, alguses piinlema mõne vastiku haiguse, näiteks vähi käes kus kõoge suuremad valuvaigistidoosid rahustust valule ei too. Mina ei ole ühegi inimese maailmas piinlemise eest vastutav ja see on väga hea tunne. Mitte üht mure mitteeksisteeriva lapse pärast
Teised saagu edasi, oma südametunnistuse ja maailmapildi küsimus

Enamike lastega midagi sellist ei juhtu. Kuidas sa üldse elada viitsid, kui ainult keskendud negatiivsusele? Tegelikult jääb sul kogemata õnn, rõõm ja armastus. Lapsed ja lapselapsed on kõige lähedasemad inimesed üldse!

[Külaline]

Päris õudne, kui vildakas suhtumine, negatiivne inimene ja kibestunud olek. Mis elul viga on? Eestis on väga hea elada. Oledki sellline negatiivne, sest ise kiirgad seda täiega välja, saad sama vastu kah!

See on ülimalt hea tunne teada, et mu olematut last ei röövita, vigastata, kiusata, ahistata mitte kunagi ja ta ei pea mitte kunagi elu lõpus, keskel, alguses piinlema mõne vastiku haiguse, näiteks vähi käes kus kõoge suuremad valuvaigistidoosid rahustust valule ei too. Mina ei ole ühegi inimese maailmas piinlemise eest vastutav ja see on väga hea tunne. Mitte üht mure mitteeksisteeriva lapse pärast
Teised saagu edasi, oma südametunnistuse ja maailmapildi küsimus

Enamike lastega midagi sellist ei juhtu. Kuidas sa üldse elada viitsid, kui ainult keskendud negatiivsusele? Tegelikult jääb sul kogemata õnn, rõõm ja armastus. Lapsed ja lapselapsed on kõige lähedasemad inimesed üldse!

Vale, iga inimese elus juhtub vähemal, rohkemal määral tta. Ei tunne kaasa sellistele. Nautige elu ja kõike mida see pakub.

Mis inimene ma olen kui saan lapse teadmisega, et ta 60-70 aasta pärast röögib omal vähist hääle ära? Elusees ei tee sellist asja teisele inimolendile, laps ei saa valida sündimist. Peaksin kohutavalt õel inimene olema lapse saamiseks.

[Külaline]

Mina pole élus kunagi tundnud nii suurt õnne, kui siis, kui mu beebi sündis. Ja hiljem ka pidevalt mõtlen, et küll mul ikka vedas, et nii toreda lapse sain. Kuigi on ka probleeme olnud, siis nii palju rõõmu kui mu laps pole mulle miski maailmas toonud. Lapse kasvatamisega olen arenenud ise inimesena väga palju. Kui ma vaatan mõnda tuttavat, kes pole lapsevanemaks saanud, siis nende puhul mul on tunne, et nad ei olegi nagu küpseks inimeseks saanud. Mõni on ajaga päris imelikuks keeranud. Küll oleks kahju olnud, kui ma oleks ka aina kartnud, et mis kõik juhtuda võib ja oleks lapse seamisest sellepärast loobunud. Aga nii jäävadki kõik asjad elus tegemata, kui aina kardad ja mõtled, mis kõik viltu sellega võib minna.

[Külaline]

See on ülimalt hea tunne teada, et mu olematut last ei röövita, vigastata, kiusata, ahistata mitte kunagi ja ta ei pea mitte kunagi elu lõpus, keskel, alguses piinlema mõne vastiku haiguse, näiteks vähi käes kus kõoge suuremad valuvaigistidoosid rahustust valule ei too. Mina ei ole ühegi inimese maailmas piinlemise eest vastutav ja see on väga hea tunne. Mitte üht mure mitteeksisteeriva lapse pärast
Teised saagu edasi, oma südametunnistuse ja maailmapildi küsimus

Enamike lastega midagi sellist ei juhtu. Kuidas sa üldse elada viitsid, kui ainult keskendud negatiivsusele? Tegelikult jääb sul kogemata õnn, rõõm ja armastus. Lapsed ja lapselapsed on kõige lähedasemad inimesed üldse!

Vale, iga inimese elus juhtub vähemal, rohkemal määral tta. Ei tunne kaasa sellistele. Nautige elu ja kõike mida see pakub.

Mis inimene ma olen kui saan lapse teadmisega, et ta 60-70 aasta pärast röögib omal vähist hääle ära? Elusees ei tee sellist asja teisele inimolendile, laps ei saa valida sündimist. Peaksin kohutavalt õel inimene olema lapse saamiseks.

Jaa, miks nautida suveilma, kui tead, et varsti on jälle hirmus porine aeg platsis. Ei tea, kuidas sa sellise negatiivse suhtumisega üldse elatud saad, ega midagi pole ju mõtet teha, garantiisid pole. Miks abielluda, nagunii lahutad ja mees võtab armukese, milleks lemmikloom, nagunii ta sureb varsti ära, milleks sõbrad, nagunii kolivad varsti välismaale või surevad maha, milleks üldse elada.

[Tubli]

Mina ei oleks kurb. Mul on väga tore ja intelligentne poeg. Kahjuks on ta aga pärinud minult kalduvuse ärevusele ja depressioonile. Ise olen nendega kogu elu vähemal või rohkemal määral rinda pistnud ja mu pojalegi on need kahjuks juba alates teismeeast tuttavad teemad. Suure tõenäosusega pärandab ta need ka oma lastele edasi. Nii et mina ei põeks, kui ta leiaks endale kaaslaseks naise, kes lapsi ei soovi. Ümber veendma kedagi ei hakkaks. Mul ei ole mingit suurt tungi vanaemaks saada. Lisaks veel fakt, et maailm ei ole enam sugugi nii tore koht ja tundub, et üha hullemaks läheb.

[Külaline]

Mina pole élus kunagi tundnud nii suurt õnne, kui siis, kui mu beebi sündis. Ja hiljem ka pidevalt mõtlen, et küll mul ikka vedas, et nii toreda lapse sain. Kuigi on ka probleeme olnud, siis nii palju rõõmu kui mu laps pole mulle miski maailmas toonud. Lapse kasvatamisega olen arenenud ise inimesena väga palju. Kui ma vaatan mõnda tuttavat, kes pole lapsevanemaks saanud, siis nende puhul mul on tunne, et nad ei olegi nagu küpseks inimeseks saanud. Mõni on ajaga päris imelikuks keeranud. Küll oleks kahju olnud, kui ma oleks ka aina kartnud, et mis kõik juhtuda võib ja oleks lapse seamisest sellepärast loobunud. Aga nii jäävadki kõik asjad elus tegemata, kui aina kardad ja mõtled, mis kõik viltu sellega võib minna.

Vaatan lapsevanemaid alati kurbusega, nende puhul mul on tunne, et nende oma elu lõppes laste saades. Elavad laste elu, ajavad laste asju. Oma elu keerleb laste ümber. Kurb vaadata. Mina emasid hea pilguga ei vaata, elu andmisega kaasneb paratamatult teise asja andmine. Kas selline on hea inimene? Mina arva,, ei.