Paneelikas

[Külaline]

On küll vahe, ka eri ajastutel ehitatud paneelikatel on suur vahe kvaliteedis ja kestvuses ja mugavuses, hrustsovkad versus lasnamäe tüüpi majad, nn Tartu tüüpi majad jne. Rääkimata eri materjalidest ehitatud majadel- silikaat, paneel, betoon.

[Külaline]

silikaat, paneel, betoon.

Paneel ongi betoonist, täpsemalt raudbetoonist. Valmistatud majaehituskombinaadis. Silikaat on natukene teine asi.

[Külaline]

https://kodu.postimees.ee/3652129/oluli ... paneelmaju

[Külaline]

Nõukaaegses paneelikas elades jäi vist kõige eredamalt meelde küünelaki hais, mis imbus läbi seinakontakti naabrite korterist.
Aga ka see, kui naabrid norskasid ja isegi peeretused olid öösel kosta. Muidugi said naabrid osa pea igas vestlusest.

[Külaline]

silikaat, paneel, betoon.

Paneel ongi betoonist, täpsemalt raudbetoonist. Valmistatud majaehituskombinaadis. Silikaat on natukene teine asi.

Tänapäeval vorbitakse neid paneele ikka edasi.

[Külaline]

Nõukaaegses paneelikas elades jäi vist kõige eredamalt meelde küünelaki hais, mis imbus läbi seinakontakti naabrite korterist.
Aga ka see, kui naabrid norskasid ja isegi peeretused olid öösel kosta. Muidugi said naabrid osa pea igas vestlusest.

Väga huvitavad väited. Olen pikalt elanud erinevates paneelmajades ja selliseid probleeme pole küll olnud.

[Külaline]

Nõukaaegses paneelikas elades jäi vist kõige eredamalt meelde küünelaki hais, mis imbus läbi seinakontakti naabrite korterist.
Aga ka see, kui naabrid norskasid ja isegi peeretused olid öösel kosta. Muidugi said naabrid osa pea igas vestlusest.

Miks minule kordagi nii huvitavat ei ole sattunud

[Külaline]

On küll vahe, ka eri ajastutel ehitatud paneelikatel on suur vahe kvaliteedis ja kestvuses ja mugavuses, hrustsovkad versus lasnamäe tüüpi majad, nn Tartu tüüpi majad jne. Rääkimata eri materjalidest ehitatud majadel- silikaat, paneel, betoon.

Peale selle on minu jaoks ka vahe, KUS see paneelikas (või mu nõukogudeaegne kortermaja) asub - mis on seal ümber?

Näit. Tallinna Kesklinna (Ravi tänava kant jm.) või Kalamaja vaiksematel tänavatel asuvates paneelikates jm. nõukaaegsetes majades oleks täitsa nõus elama. Ümbrus on seal huvitav, palju varasemaid, eestiaegseid maju ja need nõukogudeaegsed kortermajad (mis on kenasti korda tehtud enamasti) ei tundu üldse kehvemad. Tartu Kuperjanovi-Tiigi tänava kant ka meeldib.

Samas, ainult nõukogudeaegsetest tüüpmajadest koosneva linnaosa elanik mulle ei meeldiks olla. Juba lapsena tundusid Mustamäe, Lasnamõe, Õismäe kuidagi "kombinaatlikud" . Samuti ei meeldi Pelguranna ainult 4. kordsetest nõukaaegsetest tüüpmajadest koosnev kant.

[Külaline]

On küll vahe, ka eri ajastutel ehitatud paneelikatel on suur vahe kvaliteedis ja kestvuses ja mugavuses, hrustsovkad versus lasnamäe tüüpi majad, nn Tartu tüüpi majad jne. Rääkimata eri materjalidest ehitatud majadel- silikaat, paneel, betoon.

Peale selle on minu jaoks ka vahe, KUS see paneelikas (või mu nõukogudeaegne kortermaja) asub - mis on seal ümber?

Näit. Tallinna Kesklinna (Ravi tänava kant jm.) või Kalamaja vaiksematel tänavatel asuvates paneelikates jm. nõukaaegsetes majades oleks täitsa nõus elama. Ümbrus on seal huvitav, palju varasemaid, eestiaegseid maju ja need nõukogudeaegsed kortermajad (mis on kenasti korda tehtud enamasti) ei tundu üldse kehvemad. Tartu Kuperjanovi-Tiigi tänava kant ka meeldib.

Samas, ainult nõukogudeaegsetest tüüpmajadest koosneva linnaosa elanik mulle ei meeldiks olla. Juba lapsena tundusid Mustamäe, Lasnamõe, Õismäe kuidagi "kombinaatlikud" . Samuti ei meeldi Pelguranna ainult 4. kordsetest nõukaaegsetest tüüpmajadest koosnev kant.

Mulle jälle ei meeldi kui paneelmaja on topitud kuhugi puitasumisse nagu Ravi tänaval või Kalamajas, aga vanemad Mustamäe, Õismäe või Lasnamäe elurajoonid on täitsa OK. Seal oli majade vahel ruumi ja rohelust. Need "müürid" eriti ei meeldi, sest sulgevad normaalsed läbipääsud (näiteks üleminek Kristiinest Mustamäele, aga ilmselt on ka mujal sellist). Kaheksa-ja üheksakümnendatel rajatud paneelmajad ka ei meeldi, aga see on ilmselt minu kiiks, ma siiani ei saa aru kuidas nii koledat arhitetktuuri oli võimalik luua nagu siis tehti. Võib-olla tulevased põlved oskavad midagi hinnata, minu jaoks tundub kõik kole.
Uued paneelmajad on küll välimuselt ilusamad, aga see, et võid oma aknast praktiliselt naabermaja puudutada ei meeldi. Pelgurand on täitsa tore, eriti meeldivad need stalini (või Hrustsovi) aegsete majadega tänavad. Nendes on stiili, lihtsalt putkad ja garaazilobudikud tuleks ära lammutada.
PS ma saan tegelikult aru, mida tsiteeritu neljanda kordsete all mõtles (neljakorruselist), aga imelik oli lugeda ikka.

[Külaline]

Kas sellised uued, kallid on ka paneelikad?

[Külaline]

Kõikjal maailmas olen paneelikate sugulasi näinud. Kus maailma suurlinnas kõik inimesed individuaalelamutes elavad? Ikka suurtes kortermajades. Nõukaajal kopeeritigi Lääne arhitektuuri. Ka näiteks Rootsis ja Norras näeb hruštšovkadele sarnaseid maju samast ajastust nagu meil. Norras käin külas tuttaval, kes elab Lasnamäele sarnases paneelikate rajoonis, mis ehitatud 80ndatel. Ainus vahe on vaid selles, et nad on oma majad kogu aeg korras hoidnud ja ühiselu reeglid on rangemad. Keegi ei tohi aknaraame, rõdusid, korteri ust jne oma maitse järgi paigaldada. Meil läks asi 90ndatel käest ära ja lappesse.

Aga palun pange google mapsi või pildiotsingusse aadress Ammerudhellinga 70 Oslo ja kaege oma silmaga, et ka neil leidub pruune paneelikaid.

Huvitav, et nõuka paneelikate kirutakse vanaks, aga meil on ju ka külluses enne nõukaaega ehitatud maju, tsaariaegseid ja suisa keskaegseid. Näe seisavad püsti ja pole odavad. Mingi väga halvas seisukorras Kalamaja puukuuri korteri eest ollakse valmis väga kõrget hinda maksma ja elatakse ahjuküttega ilma vannitoata pugerikus.

Minu huviks on 1-toalised ja väga palju kuulutusi läbi vaadanud ja jõudnud järeldusele, et kõige parem hinna ja kvaliteedi suhe ongi nõukaja lõpu paneelikates.

Uutes kortermajades pakutakse uskumatult kalli hinnaga üliväikesed korterid, mille aknast avaneb vaade 5 meetri kaugusel oleva maja akendesse. Uued majad ehitatakse üksteisele ülilähedale. Lasnamäe paneelikad on nendega võrreldes päris hea vahemaaga.

Nõukaaegsetes olid alati eraldi köögid, uutes majades on köök elutoa seina ääres.

Tänaval vaatan mõnda 20 aasta kortermaja suisa hirmuga.

Tänaval jalutades ma ei jõua ära imestada, miks uutele majadele sellised näkats rõdud ehitatakse ja milleks üleüldse kui maja asub mürarikka tänava äärs. Pole seal tuule, vihma ega pilguvarju. Kunagi ei näe seal kedagi istumas. Nõuka 80ndate paneelikates on väga head rõdud, kui ära lased klaasida.

[Külaline]

Tööle minnes ja tulles möödun ma ühest uuema ajastu majast ja see näeb juba nii väsinud välja. Seal on kasutatud rõdude juures puitu ja mulle tundub, et need kukuvad 10 aasta pärast alla. Sadamasse ja mere äärde on ehitatud tohutu hulk maju ja need on praktiliselt üksteise otsas. Ojaa mõnedel õnnelikel on merevaade, aga ülejäänud vahivad aknast naabermaja seina, mis on praktiliselt käega katsutav. Uuemad majad asuvad mürarikastes piirkondades või siis kuskil linna pärapõrgus, kuhu ühistransport käib kaks korda tunnis.

[Külaline]

Kas sellised uued, kallid on ka paneelikad?

Loomulikult

[Külaline]

Kõikjal maailmas olen paneelikate sugulasi näinud. Kus maailma suurlinnas kõik inimesed individuaalelamutes elavad? Ikka suurtes kortermajades. Nõukaajal kopeeritigi Lääne arhitektuuri. Ka näiteks Rootsis ja Norras näeb hruštšovkadele sarnaseid maju samast ajastust nagu meil. Norras käin külas tuttaval, kes elab Lasnamäele sarnases paneelikate rajoonis, mis ehitatud 80ndatel. Ainus vahe on vaid selles, et nad on oma majad kogu aeg korras hoidnud ja ühiselu reeglid on rangemad. Keegi ei tohi aknaraame, rõdusid, korteri ust jne oma maitse järgi paigaldada. Meil läks asi 90ndatel käest ära ja lappesse.

Aga palun pange google mapsi või pildiotsingusse aadress Ammerudhellinga 70 Oslo ja kaege oma silmaga, et ka neil leidub pruune paneelikaid.

Huvitav, et nõuka paneelikate kirutakse vanaks, aga meil on ju ka külluses enne nõukaaega ehitatud maju, tsaariaegseid ja suisa keskaegseid. Näe seisavad püsti ja pole odavad. Mingi väga halvas seisukorras Kalamaja puukuuri korteri eest ollakse valmis väga kõrget hinda maksma ja elatakse ahjuküttega ilma vannitoata pugerikus.

Minu huviks on 1-toalised ja väga palju kuulutusi läbi vaadanud ja jõudnud järeldusele, et kõige parem hinna ja kvaliteedi suhe ongi nõukaja lõpu paneelikates.

Uutes kortermajades pakutakse uskumatult kalli hinnaga üliväikesed korterid, mille aknast avaneb vaade 5 meetri kaugusel oleva maja akendesse. Uued majad ehitatakse üksteisele ülilähedale. Lasnamäe paneelikad on nendega võrreldes päris hea vahemaaga.

Nõukaaegsetes olid alati eraldi köögid, uutes majades on köök elutoa seina ääres.

Tänaval vaatan mõnda 20 aasta kortermaja suisa hirmuga.

Tänaval jalutades ma ei jõua ära imestada, miks uutele majadele sellised näkats rõdud ehitatakse ja milleks üleüldse kui maja asub mürarikka tänava äärs. Pole seal tuule, vihma ega pilguvarju. Kunagi ei näe seal kedagi istumas. Nõuka 80ndate paneelikates on väga head rõdud, kui ära lased klaasida.

Londonis ja Pariisis on ka neid suht koledaid paneelikad, aga need on kõik migrantide getod.

[Külaline]

Mulle meeldivad paneelikate rõdud. Täpselt minu vajaduste järgi. Alumine osa ei paista läbi, külgedelt ei paista läbi, pealt kaetud ja ees klaasid. No ma ei mõtle neid aknaklaase, vaid lükandsüsteem. Saab seal pesu kuivatada, saab taimi kasvatada, saab sahvrina kasutada jne. Väga praktiline.

Minu läheduses on uued kortermajad. Neil on küll klaasitud ja üpris suured rõdud, aga näha on, kuidas elanikud üritavad sinna rohkem privaatsust tekitada küll kardinate, küll mingite pilliroomattidega, kappidega jne. Sest rõdu alumine osa on ka läbipaistev klaas. Kokkuvõttes näeb see kilakola ja pesurestid väljast vaadates nii jubedad välja.

Arhitektidele tahaks öelda, et kui teil ei lubata normaalseid rõdusid planeerida mingi kokkuhoiu printsiibi pärast, siis parem ärge tehkegi neid. Need rõdulaadsed kuubikud seal maja küljes on naeruväärsed. Kellele ja milleks?

[Külaline]

Migrantide geto on uuema aja nähtus. Kunagi elasid neis paneelikates täitsa tavalised pärismaalased. Eks sama trend ole ka meil, et nendesse linnaosadesse koonduvad nüüd muust rahvusest inimesed.

[Külaline]

Migrantide geto on uuema aja nähtus. Kunagi elasid neis paneelikates täitsa tavalised pärismaalased. Eks sama trend ole ka meil, et nendesse linnaosadesse koonduvad nüüd muust rahvusest inimesed.

Peale suitsutaret või savist onni tundub jah suht ok.

[Külaline]

Paneelikas on minu jaoks esiteks hruštsjovkad, ja siis need 70-80ndatel ehitatud “kõigi mugavustega” paneelmajad, mis on näiteks Tartus Annelinnas ja Tallinnas erinevatel mägedel.
Põhiline probleem - nad on esiteks väga jubeda välimusega, nii seest kui väljast. Teiseks on neid tavaliselt koos kümneid ja see võimendab seda vaimuvaest välimust veelgi. Selline nüri ja monotoonne keskkond, mida keegi tegelikult vaadata ei taha. Maja, või veel terve parem kvartal, võiks ise ka ikka esteetiline ja isikupärane objekt olla, mitte mingi anonüümne betoonist kast korrutatud sajaga. Ega koleda maja ehitamine nüüd nii palju odavam ka pole, viimustlus ja sisustamine on ikka sama kallis. Ja see keskkond mõjutab alateadlikkult nonstop ka selle elanikku. Vaevalt, et positiivses suunas.
Ehituskvaliteeti neil ei hakka kommenteerima, sellega on vist paljud tuttavad ja muidugi eriline “pluss” on lifti puudumine neljakordsetes hrjuštsovkades ja universaalselt imelised parkimisvõimalused korrusmajade ümber. Ja need koledad betoontrepid - rauast käsipuud, mingi krobeline koridoriviimistlus … pole üldse minu maitse.

[Külaline]

Mind eelkõige huvitab ikka see, kuidas minu kodu on seest poolt. Mõni siin on pikalt kirjeldanud, kuidas talle väljas see ja too ei meeldi ja trepikoda ei meeldi jne. Kõik on selline väline pool ja minu arvates nii tühised nüansid. Ma ei maga maja ees pingil ega trepikojas. Mind huvitab, kui hea on selle piirkonna ühendus kesklinnaga, kas on lähedal kaubanduskeskused, lasteaiad, koolid, jõusaalid jne.

Renoveeritud paneelikas on igati viisaka välimusega. 80ndate paneelikad on seest avarad ja väga hea planeeringuga. Pärast renoveerimist iga kell parem variant kui on valikus kas osta uude majja tikutups või selle sama raha eest täielikult renoveeritud ja tunduvalt suurem paneelika korter. Paneelikate piirkonnas pole enamasti mingit vajadust üldse autoga liigelda, sest kõik on lähedal ja ühistransport tihe.

[Külaline]

Mulle meeldivad paneelikate rõdud. Täpselt minu vajaduste järgi. Alumine osa ei paista läbi, külgedelt ei paista läbi, pealt kaetud ja ees klaasid. No ma ei mõtle neid aknaklaase, vaid lükandsüsteem. Saab seal pesu kuivatada, saab taimi kasvatada, saab sahvrina kasutada jne. Väga praktiline.

Minu läheduses on uued kortermajad. Neil on küll klaasitud ja üpris suured rõdud, aga näha on, kuidas elanikud üritavad sinna rohkem privaatsust tekitada küll kardinate, küll mingite pilliroomattidega, kappidega jne. Sest rõdu alumine osa on ka läbipaistev klaas. Kokkuvõttes näeb see kilakola ja pesurestid väljast vaadates nii jubedad välja.

Arhitektidele tahaks öelda, et kui teil ei lubata normaalseid rõdusid planeerida mingi kokkuhoiu printsiibi pärast, siis parem ärge tehkegi neid. Need rõdulaadsed kuubikud seal maja küljes on naeruväärsed. Kellele ja milleks?

Nõus. Lisaks kass/koer/laps saab ka turvaliselt rõdul olla, ilma et 5.ndalt alla kukuks, kui need lükandsüsteemiga klaasid on.