Arutle Foorum

See laul on armastusest kodumaa vastu, ideest, mis on tugevam kui raskused ja surmaoht. Kui isegi on väga raske, siis see idee, igatsus kodumaa järele annab jõudu edasi minna. Isegi kui midagi muud enam pole.

Mitte keegi ei tea, kuidas tema reageeriks tegeliku ohu korral. Vabalt võib olla, et need, kes on kõik plaanid teinud lahkumiseks, jäävad, ja vastupidi. Siiani on Eesti ju püsima jäänud, kõige kiuste. Mulle ei meeldi praegune valitsus, üldse praegused parteid, aga nemad ei ole Eesti.

Mina armastan elada Eestis. Kuigi ilm on nagu ta on ja maksud on ka nagu nad on, ei tahaks ma siit kuhugi mujale elama minna. Kui see värdjas putkin peaks mind siit välja pommitama, siis mul oleks ülikahju lahkuda. Ja eriti hull oleks teadmine, kui ma ei peaks siia enam kunagi tagasi saama, nagu juhtus paljude põgenenud eestlastega peale Teist maailmasõda.
Vot, Mesipuu laulu kuuldes ma mõtlen sellistele asjadele ja nutt tuleb peale, sest on hirm, et äkki mõne aja pärast on kõik see ainult üks ilus mälestus, mida pean kuskil välismaal konutades meenutama. Väga väga loodan, et mitte.

Ja eelmise jutu jätkuks mainin, et ma pole sugugi rikas. Minu palk on 900€ kätte ja mul on alaealine laps kasvatada. Et te ei arvaks, et mis viga rikkuril Eesti elu kiita. Me saame hakkama ja vabatahtlikult siit meie ilusalt maalt lahkuda ei kavatse.