Palun soovitusi koeratõu valiku osas

[Külaline]

Esitatud nõudmiste põhjal peab teema autor sellise koera aretama.

[Külaline]

Meil ei ole lugemisega raskusi ja bullikas EI vasta kõigile kriteeriumitele-ta haiseb ikkagi märja koera järgi ja ajab karva ja tahab siiski palju suuremat füüsilist koormust kui korteris elamine. Samuti on ta energilisem ja ülimalt jõuline, samas pole tal aretatud kaasa inimesega koostöötamise geeni nagu lambakoertele jms. Amstaffid ja staffordhire bullterjerid ilastavad ikka vägagi. Ei, ma ei arva, et kõik on murdjad, need, keda mina tean, on ülekasvanud neljajalgsed klounid ja pole elus kedagi murdnud (ja tean paari tuttava pisemat koera, kes on magama pandud peale võõra bullika rünnakut, sest lappida polnud enam midagi). Aga väita, et vot see sobiks teemaalgatajale (kes, kogu austuse juures, ei tea vist koertest ülipalju nagunii ja igal pool on kirjas, et bullterjet&co EI SOBI ALGAJALE koeraomanikule) - paistab ikka veider soovitus.

Mul staffidega kokkupuudet pole, aga mina võtsin esimeseks koeraks standard Inglise bullterjeri ja armusin sellesse tõugu kohe. Mulle nende iseloom meeldib väga. Lisaks mõnusa suurusega, jaksab ka minusugune õbluke tõsta teda autosse ja maha. Nad ei haugu üldse, kui just päriselt ohtu ei tunneta või ei hoiata. Nõuded omanikule on samad, nagu iga teise tõu puhulgi: reeglid peavad olema paigas, koera tuleb järjepidevalt distsiplineerida ning olla seejuures ise hobusekannatusega.

Inglise bullterjer ei ilastagi ja tal puudub tugev koerahais. Pesen teda ainult siis, kui valge osa konkreetselt määrdunud on. Külmal ajal ei pese üldse e vahepeal möödub viimasest korrast rohkem kui pool aastat. Elamine on ainult kasside karvu täis, koera omad pole torkinud. Tal on neid ka nii vähe seljas, et palju neid sealt siis tulla saabki.

See koeratõug on küll energiline, kui miski teda erutab (nt kui külalised tulevad), aga samas väga laisk. Jalutamisest tüdineb kiiresti ja vajab põnevust, et tähelepanu üleval hoida. Otsimine on nii ja naa, toas võtab vedu, õues mitte. Seda tüüpi koerale meeldivad närimis- ja tirimismängud, mitte liikumismängud (nt püüa-too). Lemmikud mänguasjad on oksad või puuhalud, mida purustada, ja köis, mida sikutada. Parim mäng on see, mis on teise koeraga, siis saab lõpuks ka need kanged puujalad jooksma. Koertega müramine on tema jaoks kõige ägedam. See tõug on ülimalt sotsiaalne ja kui see nii ei ole, siis on ilmselt närvikava või sotsialiseerimisega midagi viltu läinud.

[Külaline]

Sellist koera ei ole olemas. Kõik ajavad karva ja haisevad rohkem või vähem. Kui sa ei ole valmis, et järgmised 15 aastat ei ole su kodu mitte iialgi puhas, siis ära võta koera.

Tere!

Olen teemaalgataja. Tegelikult on kõik koeratõud erinevad ja täiesti on olemas kõeratõud kes ilastavad palju ja kes ei ilasta (erinevad lömmis näoga koeratõud ja tavapärase pika koonuga koeratõud), kes ei aja väga palju karvu (paksu karvkattega koerad vs lühema karvkattega koerad), erineva energiatasemega koerad (sõbralikud ja rahuliku temperamendiga koeratõud vs sportlikud ja energilised koeratõud). Nn koerahaisu osas ma ei oska kommenteerida. Lugenud igatahes olen, et on selliseid tõugusid kes haisevad minimaalselt või ei haisegi. Sellest lähtuvalt mulle sellist tüüpi lajatavas stiilis vastused ei meeldi ka. Lootsin, et ehk keegi kes teab, oskab mõne põhjalikuma tagasiside mulle siia jätta.

Kena päeva foorumikasutajatele!

[Külaline]

jaa, arusaadav, et sa oled lugenud, aga maailmas ei ole inimest, kes oskaks kõikide tõugude kohta anda 100% adekvaatse hinnangu. Ja kui sa ka loed ja valid, siis iga elusolendiga võib juhtuda, et see konkreetne isend ei olegi täpselt nii nagu manualis kirjas oli. Ja mis siis saab? Minu praegune koer on krants. Ei haise, ei ilasta, aga karvu ajavad KÕIK loomad. Ses suhtes olid eelnevad kommentaarid õiged - sa ei saa omada looma ilma, et sul oleksid lisakohustused. Selle fakti esitamise peale ei peaks pahandama.

[Külaline]

(paksu karvkattega koerad vs lühema karvkattega koerad)

Tegelikult see ei vasta üldse tõele. Näiteks chow on väga karvane, aga tal pole aluskarva ja ajab väga vähe karva. Karvaajamise aeg on, kui õues elab, aga see karv seisab tal seljas, kammid ära, kogu elamine karvu täis ei ole. Samas mõni lühema karvaga tõu puhul on terve elamine karvu täis. Seega see, et pikakarvalised ajavad palju karva ja lühikarvalised vähe, ei ole üldse tõsi. Chow ka ei ilasta ja spetsiifilist koerahaisu ka tal pole. Aga ta jälle pole kuigi sõbralik. Oma pere vastu on küll, aga mitte võõraste vastu. Minul oli chow, kes oli kõigi kasvatajate sõnul väga leebe iseloomuga, aga kõigiga sõber ta küll ei olnud. Lisaks chow norskab. Pisikesed koerad on sõbralikumad, aga nemad jälle hauguvad palju, seega igal koeral oma plussid ja miinused. Westie on väga vahva, ka karva palju ei aja, sõbralik, tõeline nunnupall, ei ilasta, aga jälle ülipalju tervisehädasid.

[Külaline]

Mul on šoti terjerid. Karva nad ei aja, kuna neid trimmitakse pidevalt. Must koer haiseb mõnusalt, kui märjaks saab, aga nisukarva üldse mitte. Mu omad on väga rahumeelsed ja lastesõbralikud, lasevad endaga kõike teha, kui üldse miski ei sobi, siis nihkuvad natuke eemale, aga päris ära ka ei lähe. Ei vaja pikki jalutuskäike ega jooksutamist, 2-3 km päevas on piisav, seda ka mitte korraga.

[Külaline]

Mõni trimmitav tõug. Kui käia järjepidevalt hoolduses või ise teha seda, siis praktiliselt karvu pole kodus. Üldiselt toas elav koer, kellel terviseprobleeme pole ja keda regulaarselt pestakse, ei haisegi. Iseloomult rahulikumad on West highland, Skye, Yorkshire, Crain terjer.

[Külaline]

Mis teema spanjeliga on, et teda siin ei soovitata? Kas kehalise või vaimse poole pärast ja miks?

[Külaline]

Mis teema spanjeliga on, et teda siin ei soovitata? Kas kehalise või vaimse poole pärast ja miks?

Spanjel on jahikoer/linnukoer ja jahtija instiktid on tugevad. Üsnagi energilised. Kui ikka mingi jälje kätte saavad, panevad ajama.
Karva ajab ka parajalt.

[Barbara]

Tõuomased haigused on levinud KC spanjelil, haigeks aretatud tõug, mõnedes riikides keelatud. Ostad armsa ja toreda loomakese (sest armsad, toredad, südamilkud ja ilusad nad loomulikult on), ja siis elab ta ainult mõne aasta südamehaiguse pärast või kannatab eluaeg hingamispuudulikkuse (nina), silmahädade (punnis silmad ja liiga väike kolju), kõrvahädade (pikad lontkõrvad), liigesehädade jms käes.
Peaaegu igal koerasoovijale on tõuge, mis sobiksid, niiet see on mõttetu plärtsumine, et "sellist koera ei olegi veel tehtud" jms

[Külaline]

Meil on Inglise kokkerspanjel. Ta on praegu 12 aastat vana ja suhteliselt hea tervise juures. Jah, ta on kurdiks jäänud, sest pikad lontkõrvad ei lasknud kõrvadel tuulduda, mistõttu tekkis palju kõrvapõletikke. Sidusime tal kõrvu vahel isegi üles või kandis sukast tehtud mütsi, aga lõpuks tegid kõrvapõletikud ikkagi oma töö.

Jahiinstinkti kohta ei oska miskit öelda. Küll aga torkab tema osas silma äärmine inimesepoolse lõbustamise ootamine. Ta ei oska endale üldse ise tegevust leida, kogu aeg ainult ootab, et inimene tema igavust leevendaks. Kusjuures meie peres on olnud koerad alati, tihti isegi mitmekaupa, üksvahe oleme olnud koerakasvatajadki. Seega kogemusi ja oskusi peaks nagu olema. Aga mitte ühegi teise tõu osas pole see inimeselt hingamisruumi äravõtmine olnud nii teravalt tajutav kui tolle spanjeli puhul. Kõik teised meie koerad jooksevad rõõmuga talupõldude vahel, põikavad metsa, ujuvad kodutiigis ja ajavad jäneseid taga, ainult spanjel ei tee midagi sellist, vaid ainult istub inimese kõrval ja vaatab talle kurvalt otsa, et noh, millal sa mind lõbustama hakkad? Ja kui olen temaga kolm tundi jalutanud, jooksnud ja mänginud, siis 10 minutit magab ja tuleb jälle ärevil otsa vahtima. Võib-olla on tegu üksikjuhtumiga, sattuski selline isend.

[IHLVBXF]

sul ei ole ainuke selline koer.
osad väikesed tõukoerad on aretatud, et nad jälgivad ja nende tegevus sõltub täielikult loomaomanikust. praktikas ongi nii, et kogu aeg vahib otsa ja ootab käske.
minul selliseks lemmikuks pinšer.

[Barbara]

See on seltsikoeraks aretatud koertele omane (kuna jahikoeraks enam ju puudlit või taksi väga ei kasutata, siis aretatakse vähem jahiinstinkte ja rohkem seltsi vajava/armastava koera omadusi). Ei kannata need pisi-süle-seltsikoerad pikalt üksi olla, tekivad käitumishäired ja ärevus (mis on üks põhjus, miks neid kaasas tassitakse, peale näitamise), paljudel on juba tõukirjelduses, et suht klammerduv ja vajab inimese lähedust. Eks iga koer hoiab peremehe ja pere ligi, see on loomulik, aga mõni tõug ja ka mõni "teistmoodi" tõust mõni isend võib olla eriti kleepekas talla all, et käib sammu kaasas pidevalt, oleneb koera loomust ja kasvatusest ka palju.

[Külaline]

Inglise bullikas oli meil teise koerana ning kui ta u 2 aastasena rahulikumaks muutus, oli ideaalne koer. Enne seda närimispahandusi ikka juhtus ning üksi olles oli puuris. Minu inglane oli kõigi sõber, ei rünnanud ühtegi väikest ega suurt koera, aktsepteeris enda eest seisvaid kasse, aga karva ajas meeletult ja karvad olid nagu nõelad - kui paljajalu kõndides mõni varbasse läks, oli ikka päris valus. Õnneks oli neid lihtne välja tõmmata. Samas metsas ma ei lasknud teda kunagi lahti, sest kui sellele oleks miskit pähe läinud, nt tekkinud soov mõne lõhna järgi tormata, ei oleks ma teda enam kätte saanud.
Koera arst oli temast vaimustuses - kiitis head iseloomu ja kasvatust. Kõik, kes teda paitada tahtsid, said seda teha - me alati lasime ja koer oli tähelepanust vaimustuses. Kodus olles ei haukunud ja haukus üldse väga vähe.
Seega - bulikas on nagu iga teine koer ja sõltub suuresti kasvatajast ja kasvatusest ning omanik peab oma koera tundma. See, et mõni koer, kasvõi bullikas teist ründab ja veel enam vigastab, on omaniku süü. Kui omanik teab, et koer võib olla agressiivne, siis ei tohi lubada sellist kontakti, mis võib viia rünnakuni. Teine asi on muidugi enesekaitse - kui mõni koer ründab, ei oota ilmselt keegi, et rünnatav ei tohi vastu hakata.

[Külaline]

Looma pidamine toas on looma piinamine. Miks te seda teete? Tehke rohkem lapsi.

[Külaline]

Looma pidamine toas on looma piinamine. Miks te seda teete? Tehke rohkem lapsi.

Osa koeri ongi toakoerad. Mul on üks toakoer ja üks õuekoer. Kui sa nüüd arvad, et kumbki neist hoovis niisama ringi tatsab, siis sa eksid. Mõlemaga tuleb täpselt samamoodi aktiivset tegevust harrastada, et nende liikumisvajadus täis saaks.

[Külaline]

Looma pidamine toas on looma piinamine. Miks te seda teete? Tehke rohkem lapsi.

Osa koeri ongi toakoerad. Mul on üks toakoer ja üks õuekoer. Kui sa nüüd arvad, et kumbki neist hoovis niisama ringi tatsab, siis sa eksid. Mõlemaga tuleb täpselt samamoodi ⁰

Lapsed on veel hullem variant. Ei ole nemadki ainult toas peetavad .
Nali naljaks aga lastega on täpselt sama. Samamoodi tuleb aktiivne liikumise norm päevas täis saada, et nad ei hävitaks igavusest kodu ja närve.

[Külaline]

mulle meeldivad terjerid - foksid, airedaled, austraallased jt. On küll põikpäised ja "iseloomuga", aga samas iseseisvad, ei oota inimeselt pidevalt tähelepanu, saavad üksi kodus oldud ja on seal puhtad ega lõhu.

[Külaline]

Professionaalsed koerakasvatajad soovitavad võtta sellisest tõust koera, keda on võimalikult vähe n-ö muudetud. Ehk kes on võimalikult lähedane oma algsele metsikule eellasele. Nt hiiglapikad lontkõrvad tunduvad inimesele küll nunnud, aga kõrvades on seetõttu takistatud õhuringlus, mis tekitab kõrvapõletikke ja kurtust. Samuti tohutud rippuvad mokad on küll ägedad vaadata, kuid jällegi, nende mokkade vahele koguneb hõlpsasti toiduraase jm mustust, mis läheb kiiresti mädanema. Väljaulatuvad punnsilmad on armsad, kuid selline ebaloomulik seik tekitab silmahaigusi. Oma algse eellasega võrreldes ebaloomulikult suureks aretatud koerte tavaline häda on jällegi liigesehaigused jne.

Sama ka iseloomuga ehk vaimse poolega. Ülearetatud koerte iseloom on vahel nii sõltuv ja klammerduv, et neid ei saa kodus hoida teisiti kui puuris.
Tavapärast koeraelu elanud koer (ka tema vanemad, vanavanemad) on tervema närvikavaga, ei kleepu ega klammerdu nii, et omanikule ei jää enam üldse hingamisruumi, suudab endale vahel ka ise natuke tegevust leida ja elust rõõmu tunda. Mitte ei värise kogu aja inimese jala juures, meeleheitlik pilk silmis.

Looduses oleks täiesti välistatud, et seal viibiks isend, kellel peab keegi teine pidevalt igavust peletama ning kellel peab iga päev kõrvu üles siduma ja mokavolte puhastama, kuna muidu tekib sinna kohe põletik. Sellised anomaaliad surevad seal kohe välja.

Eks loomulikult tuleb oma lemmiku eest igapäiselt hoolitseda, seda ei olegi keegi eitanud. Ent kui esitada küsimus, millisest tõust koera võtta, siis soovitan vaadata ikkagi võimalikult nn hooldusvaba ja hea tervisega koera. Sest on ikka vaks vahet sees, kas pead lisaks tavapärasele hooldusele tegelema iga päev veel ka kõrvade puhastamise, nende tuuldumiseks üles sidumise, mokavoltide vahele antibiootilise ravisalvi määrimise, igavesti haigete silmade ravimise jms-ga. Ka rahakott peab selliste pealtnäha väikeste hädade puhul puuga seljas olema.

[Külaline]

Kõige rohkem on mulle kallale tulnud taksid (3 erinevat). Kõik selja tagant. Ei tea, kas kah mõni tõuomadus.