Mida söödi vanasti

[Külaline]

Vanasti oli ju inimesi hõredalt, mis krdi pärast nad siia külma ja vaesesse kanti jäid, kas kuhugi lõuna poole ei andnud ennast sebida.

Sest nad olid pärisorjad, mõisnike omandis. Kui ameerika ajalugu vaatad, siis neil põgenenud neegreid ajasid taga bounty hunters.

Inimesed unustavad ära, et Rootsi ajal, mis tänase Põhja-Eesti alal ehk toonases Eestimaa hertsogkonnas kehtis aastatel 1561-1721 pärisorjust ei olnud. See tähendab, et eestlased olid samasugused vabad talupojad nagu kõik ülejäänud Rootsi kuninga alamad. Eks tol ajal võis neid ringi liikujaid ka olla, kes läksidki paremaid tingimusi otsima. Aga reeglina olid need ikka pere nooremad pojad, sest polnud lihtsalt sellist eluviisi, et pakin oma pere kokku ja hakkan kusagile lõuna poole kõmpima. Kui palju inimestel toona üldse oli infot selle kohta, mis elu-olu mujal oli ja kes seda ringi rändavat perekonda nt teeröövlite eest kaitsnud oleks?

[Külaline]

Aedvilju, kala ja vahest harva liha. Iseasi, kust sa tänapäeval need puhtad köögiviljad välja võtad.

Ise aiamaal kasvatades on puhtaim, mida praegusel ajal saavutada. Suurkasvatajad kasutavad paraku pestitsiide, isegi, kui pakendil ilutseb silt "öko". Skandinaavias päris mitmed sellega vahele jäänud.

Jah, vanasti oli enamus elankkonnast põllumehed. Nüüd on lääne ühiskondds põllumajandustootjaid ainult mingi paar % elanikkonnast. Kuidas nad jõuavad toota? Noh, eks peabki olema masstootmine siis.

Aga olete te püüdnud võtta need kuivatatud herned, mis tänapäeva toidupeos müügil ja keeta nö. vanamoodsat hernesuppi? Või võtta need peakapsad, hapukapsad, peedid, kaalikad ja porgandid, mis tänapäeva poes/turul müügil on ning teha neist nö. vanamoodsaid toite?

Jah, kui tahta sealt juba nö. järgmisele tasmele (veelgi tervislikumaks, veelgi ökomaks) minna, siis oma kasvatatud. Aga alguses võib ju "vana aja toitu" kasvõi suurtootja toodangust kokata - asi seegi?

Igatahes parem, kui lõpmatult teoretiseerima jääda, et ma ei saa tredistsionilisi toite kokata seetõttu, et isegi öko pole öko jne.

[Külaline]

Aedvilju, kala ja vahest harva liha. Iseasi, kust sa tänapäeval need puhtad köögiviljad välja võtad.

Ise aiamaal kasvatades on puhtaim, mida praegusel ajal saavutada. Suurkasvatajad kasutavad paraku pestitsiide, isegi, kui pakendil ilutseb silt "öko". Skandinaavias päris mitmed sellega vahele jäänud.

Jah, vanasti oli enamus elankkonnast põllumehed. Nüüd on lääne ühiskondds põllumajandustootjaid ainult mingi paar % elanikkonnast. Kuidas nad jõuavad toota? Noh, eks peabki olema masstootmine siis.

Aga olete te püüdnud võtta need kuivatatud herned, mis tänapäeva toidupeos müügil ja keeta nö. vanamoodsat hernesuppi? Või võtta need peakapsad, hapukapsad, peedid, kaalikad ja porgandid, mis tänapäeva poes/turul müügil on ning teha neist nö. vanamoodsaid toite?

Jah, kui tahta sealt juba nö. järgmisele tasmele (veelgi tervislikumaks, veelgi ökomaks) minna, siis oma kasvatatud. Aga alguses võib ju "vana aja toitu" kasvõi suurtootja toodangust kokata - asi seegi?

Igatahes parem, kui lõpmatult teoretiseerima jääda, et ma ei saa tredistsionilisi toite kokata seetõttu, et isegi öko pole öko jne.

ikka teen hernesuppi poes müüdavatest kuivatatud hernestest ja kapsasuppi poest toodud hapu- või tavalisest kapsast. Kruubid ostan enamasti mahetootjalt. Leivasuppi, kohupiimavormi ja kõiksugu muid "vana aja" desserte teen nagu vanasti, poest toodud leivast ja kohupiimast. On täpselt sama maitsvad nagu lapsepõlves.
Kui teha mingist leivasupi segust, siis head leivasuppi ei saa. Ja valmis kohupiimavorm ei saa isetehtu lähedalegi.

[Külaline]

Mina ka teen umbes 90% toidu ise ja lihtsatest puhastest toorainetest. Aga ma olen hetkel ka lapsega kodune ja on aega vaaritada supipuljong otsast lõpuni jne. Kui tööle tagasi lähen, siis ilmselt valmistoidu kiired valikud mõnel päeval tulevad juurde.
Juurviljad on odavad ja kättesaadavad(kui puhtad väetistes, see on kaheldav) aga vot siin, kus mina elan, on puhta liha leidmine küll raskem. Ja puhas, ilma marinaadi või õrnakt siilatud liha on kallim. Kahjuks pole ka lihapoodi minu linnas. Turul mingi väike "gurmee" lihalett on aga see on hirmus kallis. Näiteks searibi kg hind on 20 eur.
Kui kõrvallinna satun siis käin ka lihapoes ja ostan suurema varu. Seal on ribi hind 9.90eur/kg.

[Külaline]

Mina ka teen umbes 90% toidu ise ja lihtsatest puhastest toorainetest. Aga ma olen hetkel ka lapsega kodune ja on aega vaaritada supipuljong otsast lõpuni jne. Kui tööle tagasi lähen, siis ilmselt valmistoidu kiired valikud mõnel päeval tulevad juurde.
Juurviljad on odavad ja kättesaadavad(kui puhtad väetistes, see on kaheldav) aga vot siin, kus mina elan, on puhta liha leidmine küll raskem. Ja puhas, ilma marinaadi või õrnakt siilatud liha on kallim. Kahjuks pole ka lihapoodi minu linnas. Turul mingi väike "gurmee" lihalett on aga see on hirmus kallis. Näiteks searibi kg hind on 20 eur.
Kui kõrvallinna satun siis käin ka lihapoes ja ostan suurema varu. Seal on ribi hind 9.90eur/kg.

Lisan veel, et ei ela Eestis.

[Külaline]

Ma ka ei ela Eestis. Meie külapoes pole kunagi sukapüksisi saada. Hinda ei tea.

[Külaline]

Vanasti oli ju inimesi hõredalt, mis krdi pärast nad siia külma ja vaesesse kanti jäid, kas kuhugi lõuna poole ei andnud ennast sebida.

Sest nad olid pärisorjad, mõisnike omandis. Kui ameerika ajalugu vaatad, siis neil põgenenud neegreid ajasid taga bounty hunters.

No aga eestlased olid ometi ka enne pärisorjuse aega olemas.

[Külaline]

Vanasti oli ju inimesi hõredalt, mis krdi pärast nad siia külma ja vaesesse kanti jäid, kas kuhugi lõuna poole ei andnud ennast sebida.

Sest nad olid pärisorjad, mõisnike omandis. Kui ameerika ajalugu vaatad, siis neil põgenenud neegreid ajasid taga bounty hunters.

No aga eestlased olid ometi ka enne pärisorjuse aega olemas.

Olid, muinasajal olid vabad või tegelikult ei ole teada suurt eestlaste omavahelistest suhetest. Kirjaoskust ei olnud, savitahvleid meil täis ei kirjutatud. St olid kuningad või enne neid olid nn vanemad kes juhtisid. Orje peeti, orjaraksus käidi ka teises kihelkonnas. Sõditi üksteisega ja siis võeti võidetud endale orjadeks. Mehed pidasid mitut naist korraga, naisorjadele tehti lapsed. Eestlane orjastas ka teist eestlast. Elati väiksemates linnustes, aga need olid palkidest ja muldvallidega ehitised mis kaitsesid röövlite eest jne, aga rüütlite eest nad ei kaitsenud. Põllumajandus oli kehv, aga eestlaste arv oli ka väga väike, mingi 100-120 tuhat inimest. Natuke rohkem kui Tartu linnas täna elab. Metsloomi ja kala oli eestlaste jaoks piisavalt. Raskeks läks elu siis kui sakslased võtsid maa ära ja tuli maksta andamit, ordule kui ka kirikule. Andamit kõiges, vilja, villa, mett, liha, kala, kõike mida siis anda oli. Need andami maksud olid suured ja eestlased ise jäidki nälga. Maa ei kandnud ka, ikaldused ja põuad olid ka siis.

[Külaline]

Olid, muinasajal olid vabad või tegelikult ei ole teada suurt eestlaste omavahelistest suhetest. Kirjaoskust ei olnud, savitahvleid meil täis ei kirjutatud. St olid kuningad või enne neid olid nn vanemad kes juhtisid. Orje peeti, orjaraksus käidi ka teises kihelkonnas. Sõditi üksteisega ja siis võeti võidetud endale orjadeks. Mehed pidasid mitut naist korraga, naisorjadele tehti lapsed. Eestlane orjastas ka teist eestlast. Elati väiksemates linnustes, aga need olid palkidest ja muldvallidega ehitised mis kaitsesid röövlite eest jne, aga rüütlite eest nad ei kaitsenud. Põllumajandus oli kehv, aga eestlaste arv oli ka väga väike, mingi 100-120 tuhat inimest. Natuke rohkem kui Tartu linnas täna elab. Metsloomi ja kala oli eestlaste jaoks piisavalt. Raskeks läks elu siis kui sakslased võtsid maa ära ja tuli maksta andamit, ordule kui ka kirikule. Andamit kõiges, vilja, villa, mett, liha, kala, kõike mida siis anda oli. Need andami maksud olid suured ja eestlased ise jäidki nälga. Maa ei kandnud ka, ikaldused ja põuad olid ka siis.

Lähme kooli tagasi. Esimene riiklik moodustis Eesti alal oli Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, mis loodi aastal 1219.

[Külaline]

Olid, muinasajal olid vabad või tegelikult ei ole teada suurt eestlaste omavahelistest suhetest. Kirjaoskust ei olnud, savitahvleid meil täis ei kirjutatud. St olid kuningad või enne neid olid nn vanemad kes juhtisid. Orje peeti, orjaraksus käidi ka teises kihelkonnas. Sõditi üksteisega ja siis võeti võidetud endale orjadeks. Mehed pidasid mitut naist korraga, naisorjadele tehti lapsed. Eestlane orjastas ka teist eestlast. Elati väiksemates linnustes, aga need olid palkidest ja muldvallidega ehitised mis kaitsesid röövlite eest jne, aga rüütlite eest nad ei kaitsenud. Põllumajandus oli kehv, aga eestlaste arv oli ka väga väike, mingi 100-120 tuhat inimest. Natuke rohkem kui Tartu linnas täna elab. Metsloomi ja kala oli eestlaste jaoks piisavalt. Raskeks läks elu siis kui sakslased võtsid maa ära ja tuli maksta andamit, ordule kui ka kirikule. Andamit kõiges, vilja, villa, mett, liha, kala, kõike mida siis anda oli. Need andami maksud olid suured ja eestlased ise jäidki nälga. Maa ei kandnud ka, ikaldused ja põuad olid ka siis.

Lähme kooli tagasi. Esimene riiklik moodustis Eesti alal oli Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, mis loodi aastal 1219.

Muinasaega leotakse meil aastast 1000 ja alla selle kuni Kristuse surmani välja.

[Külaline]

Olid, muinasajal olid vabad või tegelikult ei ole teada suurt eestlaste omavahelistest suhetest. Kirjaoskust ei olnud, savitahvleid meil täis ei kirjutatud. St olid kuningad või enne neid olid nn vanemad kes juhtisid. Orje peeti, orjaraksus käidi ka teises kihelkonnas. Sõditi üksteisega ja siis võeti võidetud endale orjadeks. Mehed pidasid mitut naist korraga, naisorjadele tehti lapsed. Eestlane orjastas ka teist eestlast. Elati väiksemates linnustes, aga need olid palkidest ja muldvallidega ehitised mis kaitsesid röövlite eest jne, aga rüütlite eest nad ei kaitsenud. Põllumajandus oli kehv, aga eestlaste arv oli ka väga väike, mingi 100-120 tuhat inimest. Natuke rohkem kui Tartu linnas täna elab. Metsloomi ja kala oli eestlaste jaoks piisavalt. Raskeks läks elu siis kui sakslased võtsid maa ära ja tuli maksta andamit, ordule kui ka kirikule. Andamit kõiges, vilja, villa, mett, liha, kala, kõike mida siis anda oli. Need andami maksud olid suured ja eestlased ise jäidki nälga. Maa ei kandnud ka, ikaldused ja põuad olid ka siis.

Lähme kooli tagasi. Esimene riiklik moodustis Eesti alal oli Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, mis loodi aastal 1219.

Muinasaega leotakse meil aastast 1000 ja alla selle kuni Kristuse surmani välja.

Jutt oli sellest, et tulid sakslased ja ordu ja orjastasid. Orduriik allutas Eestimaa hertsogkonna alles 14. sajandi keskel. Ja pärast seda tuli Rootsi aeg, kus pärisorjust ei olnud.

[Külaline]

Lähme kooli tagasi. Esimene riiklik moodustis Eesti alal oli Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, mis loodi aastal 1219.

Muinasaega leotakse meil aastast 1000 ja alla selle kuni Kristuse surmani välja.

Jutt oli sellest, et tulid sakslased ja ordu ja orjastasid. Orduriik allutas Eestimaa hertsogkonna alles 14. sajandi keskel. Ja pärast seda tuli Rootsi aeg, kus pärisorjust ei olnud.

Möhh?? 11. sajandil, st 1030 aastal näiteks Jaroslav Tark vallutas juba tšuudide ehk siis eestlaste tänase Tartu ala ja ehitas sinna Jurevi linnuse.
Eesti okupeerimine algas juba 11. sajandil, kogu eesti okupeeriti 13. sajandi alguses.

[Külaline]

Muinasaega leotakse meil aastast 1000 ja alla selle kuni Kristuse surmani välja.

Jutt oli sellest, et tulid sakslased ja ordu ja orjastasid. Orduriik allutas Eestimaa hertsogkonna alles 14. sajandi keskel. Ja pärast seda tuli Rootsi aeg, kus pärisorjust ei olnud.

Möhh?? 11. sajandil, st 1030 aastal näiteks Jaroslav Tark vallutas juba tšuudide ehk siis eestlaste tänase Tartu ala ja ehitas sinna Jurevi linnuse.
Eesti okupeerimine algas juba 11. sajandil, kogu eesti okupeeriti 13. sajandi alguses.

• Eesti tänasel kujul sündis aastal 1918.

• Enne seda moodustas tänane Põhja-Eesti Eestimaa kubermangu (Gouvernement Estland) ja tänane Lõuna-Eesti koos tänase Põhja-Lätiga Liivimaa kubermangu (Gouvernement Liefland).

• Enne seda moodustas tänane Põhja-Eesti Eestimaa hertsogkonna Rootsi koosseisus (Hertigdömet Estland) ja tänane Lõuna-Eesti koos tänase Põhja-Lätiga Liivimaa hertsogkonna Rootsi koosseisus (Hertigdömet Livland). Saaremaa kuulus hoopis Taanile (Ösel).

• Enne seda kuulus Liivimaa Poole-Leedule ehk Rzeczpospolitale.

• Enne seda kuulus Eestimaa koos Liivimaaga ordule.

• Enne seda kuulus Eestimaa Taanile ja Liivimaa ordule.

• Jaroslav Tark ründas tänase Lõuna-Eesti aladel elanud läänemeresoome hõime tõesti 11. sajandil, aga löödi tagasi ehk et mingi riikliku moodustiseni venelased siinpool Peipsit ei jõudnud.

[Külaline]

Jutt oli sellest, et tulid sakslased ja ordu ja orjastasid. Orduriik allutas Eestimaa hertsogkonna alles 14. sajandi keskel. Ja pärast seda tuli Rootsi aeg, kus pärisorjust ei olnud.

Möhh?? 11. sajandil, st 1030 aastal näiteks Jaroslav Tark vallutas juba tšuudide ehk siis eestlaste tänase Tartu ala ja ehitas sinna Jurevi linnuse.
Eesti okupeerimine algas juba 11. sajandil, kogu eesti okupeeriti 13. sajandi alguses.

• Eesti tänasel kujul sündis aastal 1918.

• Enne seda moodustas tänane Põhja-Eesti Eestimaa kubermangu (Gouvernement Estland) ja tänane Lõuna-Eesti koos tänase Põhja-Lätiga Liivimaa kubermangu (Gouvernement Liefland).

• Enne seda moodustas tänane Põhja-Eesti Eestimaa hertsogkonna Rootsi koosseisus (Hertigdömet Estland) ja tänane Lõuna-Eesti koos tänase Põhja-Lätiga Liivimaa hertsogkonna Rootsi koosseisus (Hertigdömet Livland). Saaremaa kuulus hoopis Taanile (Ösel).

• Enne seda kuulus Liivimaa Poole-Leedule ehk Rzeczpospolitale.

• Enne seda kuulus Eestimaa koos Liivimaaga ordule.

• Enne seda kuulus Eestimaa Taanile ja Liivimaa ordule.

• Jaroslav Tark ründas tänase Lõuna-Eesti aladel elanud läänemeresoome hõime tõesti 11. sajandil, aga löödi tagasi ehk et mingi riikliku moodustiseni venelased siinpool Peipsit ei jõudnud.

Kas sulle jääb nii raskesti mõistetavaks mida tähendab muinasaeg? See oli eestis aeg kui eestlased elasid eestlaste moodi ja hiljem elasid teiste moodi, sest me olime okupeeritud ja orjastatud ja nad surusid meile peale oma kombeid ja kultuuri. Mina kirjutan sulle, et muinasajal elanud eestlaste omavahelistest kommetest ja söögiretseptidest pole suurt teada, sest rahvas oli tollal kirjaoskamatu. Teised rahvad oskasid kirjutada juba tuhandeid aastaid enne kristust. Kui meie esiisad oleks kirjutada osanud, siis teaksime elust ja olust palju rohkem.

[Külaline]

Kas sulle jääb nii raskesti mõistetavaks mida tähendab muinasaeg? See oli eestis aeg kui eestlased elasid eestlaste moodi ja hiljem elasid teiste moodi, sest me olime okupeeritud ja orjastatud ja nad surusid meile peale oma kombeid ja kultuuri. Mina kirjutan sulle, et muinasajal elanud eestlaste omavahelistest kommetest ja söögiretseptidest pole suurt teada, sest rahvas oli tollal kirjaoskamatu. Teised rahvad oskasid kirjutada juba tuhandeid aastaid enne kristust. Kui meie esiisad oleks kirjutada osanud, siis teaksime elust ja olust palju rohkem.

Sulle endale vist jääb raskesti mõistetavaks, et ma ei räägi muinasajast, vaid kommenteerisin lauset "raskeks läks elu siis, kui sakslased võtsid maa ära ja tuli maksta andamit nii ordule kui ka kirikule".

Miskiprärast on paljudel eestlastel väga hämar ettekujutus sellest ajalooperioodist, mis jäi muinasaja ja 20. sajandi vahele ja enamasti kiputakse rõhutama nõukogudeaegset narratiivi 800-aastasest orjaööst sakslase, ordu ja kiriku ikke all. Tegelikkus oli siiski teistsugune.

[Külaline]

Miskiprärast on paljudel eestlastel väga hämar ettekujutus sellest ajalooperioodist, mis jäi muinasaja ja 20. sajandi vahele ja enamasti kiputakse rõhutama nõukogudeaegset narratiivi 800-aastasest orjaööst sakslase, ordu ja kiriku ikke all. Tegelikkus oli siiski teistsugune.

Sul puuduvad elementaarsed Eesti ajaloo teadmised. Milline siis oli tegelikkus?

Või loed natuke päris ajaloolase juttu ka? https://laurivahtre.ee/700-aastane-orja ... -ole-muut/

[Külaline]

Kui vana aega sa "vanasti" all täpsemalt mõtled?

Põhiline pluss selle aja toidul oli naturaalsus. Sellel ajal ei lisatud toitudesse nii palju säilitusaineid nagu praegu. Liha oli liha, kala oli kala, kohupiim oli kohupiim ja juust oli juust. Meie pere sõi küll liha või lihatooteid iga päev. Lihakäntsakat laual küll iga päev polnud, aga miskit lihakraami lisati päeva põhitoidule alati, kasvõi vorstitükke köögiviljasupile. (Ja tollal oli vorst muide valmistatud lihast.)

Nüüd aga on kotletihakkliha asemel kotletisegu, kohupiima on sinna sisse segatud lisaainete tõttu mingi dessert ja juustu asemel on juustulaadne toode. Ostsin kord poest prae "Vanaema ahjurull" - aga see oli pärast ahjust võtmist rõvedalt ereroosa ja maitses nagu apteek. Ning vahukoore asemel täidetakse kondiitritooteid hoopis taimerasvast tehtud vale-vahukoorega. Maasikajogurt ei ole elu seeski näinud ühtegi maasikat, vaid seal on keemiline maasika lõhn ja värv. Eriti armastatud on tärklis, kuna tärklis paisub ja nii saab mahtu kasvatada. Suhkrut topitakse nüüd kõikjale, et peita tooraine viletsa kvaliteedi tõttu toidu halba maitset. Kusjuures see ei pruugi olla isegi õige suhkur, vaid hoopiski odav glükoosi-fruktoosisiirup, mida peetakse palju suuremaks kehakaalutõstjaks kui tavalist suhkrut.

Kõige tagatipuks - see vilets keemiat täis topitud solk, mida rahvale toidu nime all poodides müüakse, ei ole sugugi odav!

Alati selliste postituste juures mõtlen, et kui vanasti (linna)inimene ostis poest lihtsalt jahu (küpsetamiseks), lihtsalt kohupiima, lihtsalt toorest liha, lihtsalt hakkliha (kotlettide, pikkpoisi jms. tegemiseks), tavalist juustu jne. jne. - miks siis praegu inimene ei osta neid, vaid ostab selle asemel hoopis pooltooteid ja valmistooteid: hakklihasegu, kohupiimadesserti, juustulaadseid tooteid, valmis kondiitritooteid, liha-valmistooteid (näit. see mingi ahjrull), lisanditega/magustatud jogurteid ja siis hakkab hädaldama: "Seal on taimerasvad, maitse ja -lõhnaained, tärklis, suhkur ja glükoosi-fruktoosisiisrup!"

Alati tahaks selliste postituste peal küsida, et aga miks ei osa inimene siis: lihtsalt jahu, lihtsalt kohupiima, lihtsalt jogurtit, lihtsalt juustu, lihtsalt tooreid lihatükke - keelt, maksa, liha, lihatükke, hakkliha jne.? Ning ei hakka nendega siis kodus kokkama nagu vanasti: kottlettide jaoks võtab hakkliha, muna, paar leotatud saiaviilu, soola, pipra, sibula, vormib kotletid ja praeb need pannil ära; kooki küpsetab jahust/munast/suhkrust/vahukoorest; keedab sülti, hautab keelt, praeb maksa (ja võib teha ka maksakastet). Kohupiimadesserdiks segab kohupiimale hulka sügavkülmast võetus külmutatud maasikaid, sõstraid vms. (või kui ei ole, siis kasvõi ostab paki sügavkülmutatud maasikaid)? Võib teha ka saiavormi (saiakuubikud pima-munaseguga üle, õunatükke, ahju), riivleiva magustoitu kohupiimaga jne.

Samuti on poodides/turgudel jätkuvalt müügil kõik traditsioonilised köögiviljad: porgand, peet, kaalikas, peakapsas, nuikapsas, hapukapsas, kuivatatud hernes, odrakruup ja põlduba - täpselt nagu vanasti. Miks inimesed, kes tahavad "toitu nagu vanasti", siis ei osta ja ei kokka nendest?
Võib ju teha herne/oasuppi - leota ja keeda hernes/uba, ühepajatoitu, peedist ja hapukapsast mitmesuguseid suppe, hapukapsast jõhvika-hapukapsasaltit, porgandist ja kaalikast toorsalateid (natuke haput mahla, näit. punasesõstra mahla peale - kui endal ei ole, võib k alinnainimene selle epudelikese punasesõstramahla mõnelt marjatalunikult osta) jne. jne. Või osta kartulit ja kruupe - tee mulgi putru, näiteks.

Aga inimene ostab selle asemel tänapäevaseid pool- ja valmistooteid. Ja kurdab: "Ei. ei ole see, mis vanasti".

Jah, loomulikult on valmis- ja pooltooteid mugavam tarbida. Aga ega vanasti toidutegemine polnudki selliene, et ostan poest midagi ja viskan korra ahju/pannile. Ei - tuli ise kotletitainast segada, koogitainast segada, kartuliputru tampida, juurvilju pesta ja koorida, herneid, (hapu)kapsaid/peete/kruupe keeta, porgandit/kaalikat riivida... Magustoidud tuli samti ise teha (saiavorm, leivasupp, kohupiim-riivleib) - ise tükeldada, riivida, segada...

Mina olen see, kellele vastad. Jah, ma teen võimalikult palju asju ise - ise teen kotlette hakklihast, köögivilju kasvatan osaliselt ka ise, ise korjan oma aiast sõstraid ja ajan mahlaks, oma aia õuntest teen moosi ja mahla jne.

Samas on siiski üsna palju neidki söödavaid asju, mida ei tehtud ise, vaid osteti valmiskujul poest nii nõuka-ajal kui praegugi - näiteks vorst, suitsuvorst, sink, verivorst, sardellid-viinerid jne. Samuti ei ole meie peres kunagi olnud tordivalmistajaid (kringlit oskan küll küpsetada) - tordid tähtpäevadeks ostame poest nii vanasti kui ka nüüd. Samuti oleme alati ostnud poest komme ja vahel ka küpsiseid. Seega ei vasta tõele su jutt, et veel nõuka ajal olevat valmistatud kõiki toite algusest lõpuni ise - nii see küll polnud. Kusjuures mäletan, et meie kodus söödi 1980nadtel mõnikord koguni purgisuppe (seljanka, borš jt). Samuti tõi vanaema lastele ikka kohukesi - needki ju mitte puhas kohupiim, vaid juba töödeldud ja shokolaadiga kaetud.

Oma elu vaadates ma ütleks seega, et valmis- ja pooltoodete ostmise protsent on minu kodus võrreldes 40 aasta taguse aja ja tänase päevaga enam-vähem võrdne.

Seega arvan, et võin küll kogemustele tuginedes väita, et tänapäeval on palju raskem leida vorsti, mis on valmistatud lihast kui varem. Kusjuures poest on raske leida isegi tavalist lihakäntsakat - enamik lihatükke poes on juba ära maitsestatud ja keemilisi aineid täis. Aga mina tahan täiesti tavalist, naturaalset lihatükki! Ja siis otsingi, käin mitu poodi läbi enne kui lõpuks kuskilt leian. Samamoodi tortidega - otsi tikutulega taga torti, kuhu ei oleks topitud glükoosi-fruktoosisiirupit ja taimerasva asemel oleks kasutatud vahukoort.

[Külaline]

Kui vana aega sa "vanasti" all täpsemalt mõtled?

Põhiline pluss selle aja toidul oli naturaalsus. Sellel ajal ei lisatud toitudesse nii palju säilitusaineid nagu praegu. Liha oli liha, kala oli kala, kohupiim oli kohupiim ja juust oli juust. Meie pere sõi küll liha või lihatooteid iga päev. Lihakäntsakat laual küll iga päev polnud, aga miskit lihakraami lisati päeva põhitoidule alati, kasvõi vorstitükke köögiviljasupile. (Ja tollal oli vorst muide valmistatud lihast.)

Nüüd aga on kotletihakkliha asemel kotletisegu, kohupiima on sinna sisse segatud lisaainete tõttu mingi dessert ja juustu asemel on juustulaadne toode. Ostsin kord poest prae "Vanaema ahjurull" - aga see oli pärast ahjust võtmist rõvedalt ereroosa ja maitses nagu apteek. Ning vahukoore asemel täidetakse kondiitritooteid hoopis taimerasvast tehtud vale-vahukoorega. Maasikajogurt ei ole elu seeski näinud ühtegi maasikat, vaid seal on keemiline maasika lõhn ja värv. Eriti armastatud on tärklis, kuna tärklis paisub ja nii saab mahtu kasvatada. Suhkrut topitakse nüüd kõikjale, et peita tooraine viletsa kvaliteedi tõttu toidu halba maitset. Kusjuures see ei pruugi olla isegi õige suhkur, vaid hoopiski odav glükoosi-fruktoosisiirup, mida peetakse palju suuremaks kehakaalutõstjaks kui tavalist suhkrut.

Kõige tagatipuks - see vilets keemiat täis topitud solk, mida rahvale toidu nime all poodides müüakse, ei ole sugugi odav!

Alati selliste postituste juures mõtlen, et kui vanasti (linna)inimene ostis poest lihtsalt jahu (küpsetamiseks), lihtsalt kohupiima, lihtsalt toorest liha, lihtsalt hakkliha (kotlettide, pikkpoisi jms. tegemiseks), tavalist juustu jne. jne. - miks siis praegu inimene ei osta neid, vaid ostab selle asemel hoopis pooltooteid ja valmistooteid: hakklihasegu, kohupiimadesserti, juustulaadseid tooteid, valmis kondiitritooteid, liha-valmistooteid (näit. see mingi ahjrull), lisanditega/magustatud jogurteid ja siis hakkab hädaldama: "Seal on taimerasvad, maitse ja -lõhnaained, tärklis, suhkur ja glükoosi-fruktoosisiisrup!"

Alati tahaks selliste postituste peal küsida, et aga miks ei osa inimene siis: lihtsalt jahu, lihtsalt kohupiima, lihtsalt jogurtit, lihtsalt juustu, lihtsalt tooreid lihatükke - keelt, maksa, liha, lihatükke, hakkliha jne.? Ning ei hakka nendega siis kodus kokkama nagu vanasti: kottlettide jaoks võtab hakkliha, muna, paar leotatud saiaviilu, soola, pipra, sibula, vormib kotletid ja praeb need pannil ära; kooki küpsetab jahust/munast/suhkrust/vahukoorest; keedab sülti, hautab keelt, praeb maksa (ja võib teha ka maksakastet). Kohupiimadesserdiks segab kohupiimale hulka sügavkülmast võetus külmutatud maasikaid, sõstraid vms. (või kui ei ole, siis kasvõi ostab paki sügavkülmutatud maasikaid)? Võib teha ka saiavormi (saiakuubikud pima-munaseguga üle, õunatükke, ahju), riivleiva magustoitu kohupiimaga jne.

Samuti on poodides/turgudel jätkuvalt müügil kõik traditsioonilised köögiviljad: porgand, peet, kaalikas, peakapsas, nuikapsas, hapukapsas, kuivatatud hernes, odrakruup ja põlduba - täpselt nagu vanasti. Miks inimesed, kes tahavad "toitu nagu vanasti", siis ei osta ja ei kokka nendest?
Võib ju teha herne/oasuppi - leota ja keeda hernes/uba, ühepajatoitu, peedist ja hapukapsast mitmesuguseid suppe, hapukapsast jõhvika-hapukapsasaltit, porgandist ja kaalikast toorsalateid (natuke haput mahla, näit. punasesõstra mahla peale - kui endal ei ole, võib k alinnainimene selle epudelikese punasesõstramahla mõnelt marjatalunikult osta) jne. jne. Või osta kartulit ja kruupe - tee mulgi putru, näiteks.

Aga inimene ostab selle asemel tänapäevaseid pool- ja valmistooteid. Ja kurdab: "Ei. ei ole see, mis vanasti".

Jah, loomulikult on valmis- ja pooltooteid mugavam tarbida. Aga ega vanasti toidutegemine polnudki selliene, et ostan poest midagi ja viskan korra ahju/pannile. Ei - tuli ise kotletitainast segada, koogitainast segada, kartuliputru tampida, juurvilju pesta ja koorida, herneid, (hapu)kapsaid/peete/kruupe keeta, porgandit/kaalikat riivida... Magustoidud tuli samti ise teha (saiavorm, leivasupp, kohupiim-riivleib) - ise tükeldada, riivida, segada...

Mina olen see, kellele vastad. Jah, ma teen võimalikult palju asju ise - ise teen kotlette hakklihast, köögivilju kasvatan osaliselt ka ise, ise korjan oma aiast sõstraid ja ajan mahlaks, oma aia õuntest teen moosi ja mahla jne.

Samas on siiski üsna palju neidki söödavaid asju, mida ei tehtud ise, vaid osteti valmiskujul poest nii nõuka-ajal kui praegugi - näiteks vorst, suitsuvorst, sink, verivorst, sardellid-viinerid jne. Samuti ei ole meie peres kunagi olnud tordivalmistajaid (kringlit oskan küll küpsetada) - tordid tähtpäevadeks ostame poest nii vanasti kui ka nüüd. Samuti oleme alati ostnud poest komme ja vahel ka küpsiseid. Seega ei vasta tõele su jutt, et veel nõuka ajal olevat valmistatud kõiki toite algusest lõpuni ise - nii see küll polnud. Kusjuures mäletan, et meie kodus söödi 1980nadtel mõnikord koguni purgisuppe (seljanka, borš jt). Samuti tõi vanaema lastele ikka kohukesi - needki ju mitte puhas kohupiim, vaid juba töödeldud ja shokolaadiga kaetud.

Oma elu vaadates ma ütleks seega, et valmis- ja pooltoodete ostmise protsent on minu kodus võrreldes 40 aasta taguse aja ja tänase päevaga enam-vähem võrdne.

Seega arvan, et võin küll kogemustele tuginedes väita, et tänapäeval on palju raskem leida vorsti, mis on valmistatud lihast kui varem. Kusjuures poest on raske leida isegi tavalist lihakäntsakat - enamik lihatükke poes on juba ära maitsestatud ja keemilisi aineid täis. Aga mina tahan täiesti tavalist, naturaalset lihatükki! Ja siis otsingi, käin mitu poodi läbi enne kui lõpuks kuskilt leian. Samamoodi tortidega - otsi tikutulega taga torti, kuhu ei oleks topitud glükoosi-fruktoosisiirupit ja taimerasva asemel oleks kasutatud vahukoort.

Kuidas siis on? Poes müüakse 70% lihasisaldusega vorste, sest rohkem tailiha ei saa vorsti panna kuna ta laguneb laiali. Selleks on vaja rasva, pekki mis seoks tailiha. 99% tailihaga vorsti pole võimalik teha, ega ka suitsuvorsti. Ma saan aru et sinu teadmised on AI teadmised, aga need ei ole tõesed.

[Külaline]

Alati selliste postituste juures mõtlen, et kui vanasti (linna)inimene ostis poest lihtsalt jahu (küpsetamiseks), lihtsalt kohupiima, lihtsalt toorest liha, lihtsalt hakkliha (kotlettide, pikkpoisi jms. tegemiseks), tavalist juustu jne. jne. - miks siis praegu inimene ei osta neid, vaid ostab selle asemel hoopis pooltooteid ja valmistooteid: hakklihasegu, kohupiimadesserti, juustulaadseid tooteid, valmis kondiitritooteid, liha-valmistooteid (näit. see mingi ahjrull), lisanditega/magustatud jogurteid ja siis hakkab hädaldama: "Seal on taimerasvad, maitse ja -lõhnaained, tärklis, suhkur ja glükoosi-fruktoosisiisrup!"

Alati tahaks selliste postituste peal küsida, et aga miks ei osa inimene siis: lihtsalt jahu, lihtsalt kohupiima, lihtsalt jogurtit, lihtsalt juustu, lihtsalt tooreid lihatükke - keelt, maksa, liha, lihatükke, hakkliha jne.? Ning ei hakka nendega siis kodus kokkama nagu vanasti: kottlettide jaoks võtab hakkliha, muna, paar leotatud saiaviilu, soola, pipra, sibula, vormib kotletid ja praeb need pannil ära; kooki küpsetab jahust/munast/suhkrust/vahukoorest; keedab sülti, hautab keelt, praeb maksa (ja võib teha ka maksakastet). Kohupiimadesserdiks segab kohupiimale hulka sügavkülmast võetus külmutatud maasikaid, sõstraid vms. (või kui ei ole, siis kasvõi ostab paki sügavkülmutatud maasikaid)? Võib teha ka saiavormi (saiakuubikud pima-munaseguga üle, õunatükke, ahju), riivleiva magustoitu kohupiimaga jne.

Samuti on poodides/turgudel jätkuvalt müügil kõik traditsioonilised köögiviljad: porgand, peet, kaalikas, peakapsas, nuikapsas, hapukapsas, kuivatatud hernes, odrakruup ja põlduba - täpselt nagu vanasti. Miks inimesed, kes tahavad "toitu nagu vanasti", siis ei osta ja ei kokka nendest?
Võib ju teha herne/oasuppi - leota ja keeda hernes/uba, ühepajatoitu, peedist ja hapukapsast mitmesuguseid suppe, hapukapsast jõhvika-hapukapsasaltit, porgandist ja kaalikast toorsalateid (natuke haput mahla, näit. punasesõstra mahla peale - kui endal ei ole, võib k alinnainimene selle epudelikese punasesõstramahla mõnelt marjatalunikult osta) jne. jne. Või osta kartulit ja kruupe - tee mulgi putru, näiteks.

Aga inimene ostab selle asemel tänapäevaseid pool- ja valmistooteid. Ja kurdab: "Ei. ei ole see, mis vanasti".

Jah, loomulikult on valmis- ja pooltooteid mugavam tarbida. Aga ega vanasti toidutegemine polnudki selliene, et ostan poest midagi ja viskan korra ahju/pannile. Ei - tuli ise kotletitainast segada, koogitainast segada, kartuliputru tampida, juurvilju pesta ja koorida, herneid, (hapu)kapsaid/peete/kruupe keeta, porgandit/kaalikat riivida... Magustoidud tuli samti ise teha (saiavorm, leivasupp, kohupiim-riivleib) - ise tükeldada, riivida, segada...

Mina olen see, kellele vastad. Jah, ma teen võimalikult palju asju ise - ise teen kotlette hakklihast, köögivilju kasvatan osaliselt ka ise, ise korjan oma aiast sõstraid ja ajan mahlaks, oma aia õuntest teen moosi ja mahla jne.

Samas on siiski üsna palju neidki söödavaid asju, mida ei tehtud ise, vaid osteti valmiskujul poest nii nõuka-ajal kui praegugi - näiteks vorst, suitsuvorst, sink, verivorst, sardellid-viinerid jne. Samuti ei ole meie peres kunagi olnud tordivalmistajaid (kringlit oskan küll küpsetada) - tordid tähtpäevadeks ostame poest nii vanasti kui ka nüüd. Samuti oleme alati ostnud poest komme ja vahel ka küpsiseid. Seega ei vasta tõele su jutt, et veel nõuka ajal olevat valmistatud kõiki toite algusest lõpuni ise - nii see küll polnud. Kusjuures mäletan, et meie kodus söödi 1980nadtel mõnikord koguni purgisuppe (seljanka, borš jt). Samuti tõi vanaema lastele ikka kohukesi - needki ju mitte puhas kohupiim, vaid juba töödeldud ja shokolaadiga kaetud.

Oma elu vaadates ma ütleks seega, et valmis- ja pooltoodete ostmise protsent on minu kodus võrreldes 40 aasta taguse aja ja tänase päevaga enam-vähem võrdne.

Seega arvan, et võin küll kogemustele tuginedes väita, et tänapäeval on palju raskem leida vorsti, mis on valmistatud lihast kui varem. Kusjuures poest on raske leida isegi tavalist lihakäntsakat - enamik lihatükke poes on juba ära maitsestatud ja keemilisi aineid täis. Aga mina tahan täiesti tavalist, naturaalset lihatükki! Ja siis otsingi, käin mitu poodi läbi enne kui lõpuks kuskilt leian. Samamoodi tortidega - otsi tikutulega taga torti, kuhu ei oleks topitud glükoosi-fruktoosisiirupit ja taimerasva asemel oleks kasutatud vahukoort.

Kuidas siis on? Poes müüakse 70% lihasisaldusega vorste, sest rohkem tailiha ei saa vorsti panna kuna ta laguneb laiali. Selleks on vaja rasva, pekki mis seoks tailiha. 99% tailihaga vorsti pole võimalik teha, ega ka suitsuvorsti. Ma saan aru et sinu teadmised on AI teadmised, aga need ei ole tõesed.

Mina eelistan üldse sinki. Head vorsti polegi väga saada. Mõnikord õnnestub osta otse jahimeestelt täissuitsuvorsti. Siis võtan ikka 4-5latti korraga. Osad poe suitsuvorstid on ka söödavad. Aga kallid ja väikesed.

[Nõiamoor]

Mäletan, et vanasti tegi mu vanaema oma kasvatatud seast sülti, pasteeti, täidetud magu ja siis soolaliha, suitsuliha. Porgandipirukat suure plaadiga puupliidi ahjus, õuna-plaadikooki. Siis meenub veel see nn kiirkeetjas tehtud raguu koos suurte aedviljatükkidega, piimakastiga järve äärest toodud rääbised, mida suitsutati ja soolati....
Marineeritud praetud räimed, marineeritud nn hapuliha (paneeritud šnitsel marinaadis pm), rosolje heeringa ja ahjuprae lihaga, hapukurgid.....
Keedetud makaronid terava tomatikastme ja rohelise sibulaga, kuumad kurnatud makaronid panni, siis tomatikastet, et oleks punane ja rohelist sibulat... nats kuuma läbi ja hea suvetoit.
Mannapuder rabarberikisselliga, puder oli tehtud nii, et kaussi valatud pudrust oli pool kakaoga ja pool valge, jahtunult siis valati kissell peale, lumepallisupp... laisad tegid sellest sametsuppi.