Kõige igavam töö

[Külaline]

Parkimiskontrolör ni minu jaoks igav ja ebameeldiv amet.

[Külaline]

Nendest asjadest, mis mina elu jooksul teinud olen, oli kõige igavam töö üks suvisel koolivaheajal sekretäri asendamine ühes pisikeses kontoris, mis asus mingis kopli keldripugerikus: päeva jooksul tuli max 3 telefonikõnet, milllele oli vaja vastata. Nädala jooksul oli vaja paar korda mõnii klient vastu võtta ja ta ülemuse kabinetti suunata. Ja IGA päeva lõpul ülemuse kohvitass puhtaks pesta (kohvi keetis ta omale ise). Ülejäänud aja mängisin arvutis kas solitari või mingit kasiinomängu, muid mänge selles arvutis polnud, aasta oli siis 1996.

Hahaa, mul on 2 naljakalt sarnast kogemust. Just suvisel ajal sekretäri asendamine, aastad 1994 ja 1998. Asukohad kaugel Lasnamäe nurgas ja Hiiul mingi kummaline pugerik.
1994 polnud arvutitki laual veel, sel momendil vähemalt, trükimasinal mäletan midagi tippisin:) Ei arvutit, internetti. Nagu reaalselt polnudki midagi, Vikerraadiot võis kuulata. Ja päeva tipphetk oli ajalehed postkastist tuua.
Teine kogemus polnud ka targem, ruum oli oluliselt väiksem ja tegevus paari kõne ühendamine kohe kõrvalasuvasse miniruumi.

Uskumatu, selgub, et kõige raskem on inimesele ikkagi mittemidagitegemine kuskil nö võõras keskkonnas (mitte kodus ntks).

[Külaline]

Lisaks koroona esimese laine aeg. Oma tööd me teha ei saanud, töö inimestega nimelt. Ehk siis ligi 5 kuud töökohas lihtsalt istumas käimist kambakesi, neist viimased 3 kuud oli mul siis koondamisteade käes, aga tuli lõpuni käia.

Oi see oli jube. Majas kinni otseselt keegi ei hoidnud, nii et viimased mitu kuud täielik lollimängimine, hommikul uksekaart läbi - õhtul uksekaart läbi. Põhiliselt jalutasin vanalinnas ja kesklinna parkides. Ükskord käisin isegi meres ujumas tööpäeva ajal.

[FFPIZE]

Käisin mõne nädala eest ühes tehases, muu hulgas tutvustati ultramoodsat jooterobotit, mis jootis trükkplaadile detaili altpoolt. Silmaga mittenähtavas kohas vaadati kvaliteeti kaamera abil. Pilt kuvati ekraanile ja ekraani ees tugitoolis istus inimene, kes jälgis nõela tööd. Ilmselt vajadusel lisas jootetina (või millega nüüdisajal joodetakse).
Päev läbi terase pilguga ekraani ees nõela liikumist jälgida… võiks kandideerida ilmselt nüridaimale tööle maailmas.

[Külaline]

Nendest asjadest, mis mina elu jooksul teinud olen, oli kõige igavam töö üks suvisel koolivaheajal sekretäri asendamine ühes pisikeses kontoris, mis asus mingis kopli keldripugerikus: päeva jooksul tuli max 3 telefonikõnet, milllele oli vaja vastata. Nädala jooksul oli vaja paar korda mõnii klient vastu võtta ja ta ülemuse kabinetti suunata. Ja IGA päeva lõpul ülemuse kohvitass puhtaks pesta (kohvi keetis ta omale ise). Ülejäänud aja mängisin arvutis kas solitari või mingit kasiinomängu, muid mänge selles arvutis polnud, aasta oli siis 1996.

Hahaa, mul on 2 naljakalt sarnast kogemust. Just suvisel ajal sekretäri asendamine, aastad 1994 ja 1998. Asukohad kaugel Lasnamäe nurgas ja Hiiul mingi kummaline pugerik.
1994 polnud arvutitki laual veel, sel momendil vähemalt, trükimasinal mäletan midagi tippisin:) Ei arvutit, internetti. Nagu reaalselt polnudki midagi, Vikerraadiot võis kuulata. Ja päeva tipphetk oli ajalehed postkastist tuua.
Teine kogemus polnud ka targem, ruum oli oluliselt väiksem ja tegevus paari kõne ühendamine kohe kõrvalasuvasse miniruumi.

Uskumatu, selgub, et kõige raskem on inimesele ikkagi mittemidagitegemine kuskil nö võõras keskkonnas (mitte kodus ntks).

Mul sarnane kogemus samast ajajärgust. Töötasin suvel 2 kuud ühes KOV'is spetaialistina. Mul oli konkreetne ülesanne, mida tegema pidin. Ainult et see sai kolme päevaga tehtud ja ülejäänud aja lihtsalt igavlesin. kohusetundlikult käisin veel ilusti kohal ka.

[Külaline]

Eks see ole individuaalne, aga ma arvan ka, et liinitöö. Mingi aja ehk veel, aga aastaid järjepanu tüütaks ära. Eriti kui püsti peab seisma ja tempo koguaeg taga on.

/Juustup

Mille pagana pärast seda juustu igale poole topid? Su teksti alguses on niigi su nimi näha. Kas sa arvasid, et ülejäänud siin on pimedad?

[mida_sa_õiendad]

Eks see ole individuaalne, aga ma arvan ka, et liinitöö. Mingi aja ehk veel, aga aastaid järjepanu tüütaks ära. Eriti kui püsti peab seisma ja tempo koguaeg taga on.

/Juustup

Mille pagana pärast seda juustu igale poole topid? Su teksti alguses on niigi su nimi näha. Kas sa arvasid, et ülejäänud siin on pimedad?

Minule küll sobib. Kui ei meeldi, pole vaja vaadata.

[Külaline]

Minule küll sobib. Kui ei meeldi, pole vaja vaadata.

Sulle võib sobida, aga netti pole vaja risustada. Visuaalset müra, mida ei saa vältida, on netis niigi palju. Sellepärast võiks ise mõttetu ja ebavajaliku mudru juurde tekitamisest hoiduda. Nagu sa ei viska kommipaberit suvalises kohas maha, nii pole netis vaja ka suvalisi tähekombinatsioone endast maha jätta.

[Külaline]

Minule küll sobib. Kui ei meeldi, pole vaja vaadata.

Sulle võib sobida, aga netti pole vaja risustada. Visuaalset müra, mida ei saa vältida, on netis niigi palju. Sellepärast võiks ise mõttetu ja ebavajaliku mudru juurde tekitamisest hoiduda. Nagu sa ei viska kommipaberit suvalises kohas maha, nii pole netis vaja ka suvalisi tähekombinatsioone endast maha jätta.

Tõsijutt, mind ka häirib. See on nagu FB-s, kui mõnes grupis keegi midagi postitab ja siis kirjutab hoolikalt alla oma nime: Aime. Veel hullem - Lugupidamisega Aime. Puhas müra.

[Külaline]

Eks see ole individuaalne, aga ma arvan ka, et liinitöö. Mingi aja ehk veel, aga aastaid järjepanu tüütaks ära. Eriti kui püsti peab seisma ja tempo koguaeg taga on.

/Juustup

Mille pagana pärast seda juustu igale poole topid? Su teksti alguses on niigi su nimi näha. Kas sa arvasid, et ülejäänud siin on pimedad?

Inimesel on meeleheitlik tähelepanuvajadus. Las ta naudib kasvõi siingi oma väikest sära. Teisel on päeva kõrghetk kui keegi tema peale reegirib. Milleks talle seda keelata..

Ega sinugi kommentaar polnud teemasse. Ja Juustu isiklikke teemasid on siin foorumis mitu tükki, mine õienda seal temaga.

[mida_sa_õiendad]

Minule küll sobib. Kui ei meeldi, pole vaja vaadata.

Sulle võib sobida, aga netti pole vaja risustada. Visuaalset müra, mida ei saa vältida, on netis niigi palju. Sellepärast võiks ise mõttetu ja ebavajaliku mudru juurde tekitamisest hoiduda. Nagu sa ei viska kommipaberit suvalises kohas maha, nii pole netis vaja ka suvalisi tähekombinatsioone endast maha jätta.

Tõsijutt, mind ka häirib. See on nagu FB-s, kui mõnes grupis keegi midagi postitab ja siis kirjutab hoolikalt alla oma nime: Aime. Veel hullem - Lugupidamisega Aime. Puhas müra.

Alustage iseendast ja jätke järgmine kord ebavajalik ving kirjutamata.

[Juustup]

Eks see ole individuaalne, aga ma arvan ka, et liinitöö. Mingi aja ehk veel, aga aastaid järjepanu tüütaks ära. Eriti kui püsti peab seisma ja tempo koguaeg taga on.

/Juustup

Mille pagana pärast seda juustu igale poole topid? Su teksti alguses on niigi su nimi näha. Kas sa arvasid, et ülejäänud siin on pimedad?

Kuidas sa igapäevaselt hakkama saad, kui sind nii väike asi häirib?
Soovitan sotsiaalset rehabilitatsiooni

/Juustup

[Külaline]

Nendest asjadest, mis mina elu jooksul teinud olen, oli kõige igavam töö üks suvisel koolivaheajal sekretäri asendamine ühes pisikeses kontoris, mis asus mingis kopli keldripugerikus: päeva jooksul tuli max 3 telefonikõnet, milllele oli vaja vastata. Nädala jooksul oli vaja paar korda mõnii klient vastu võtta ja ta ülemuse kabinetti suunata. Ja IGA päeva lõpul ülemuse kohvitass puhtaks pesta (kohvi keetis ta omale ise). Ülejäänud aja mängisin arvutis kas solitari või mingit kasiinomängu, muid mänge selles arvutis polnud, aasta oli siis 1996.

Hahaa, mul on 2 naljakalt sarnast kogemust. Just suvisel ajal sekretäri asendamine, aastad 1994 ja 1998. Asukohad kaugel Lasnamäe nurgas ja Hiiul mingi kummaline pugerik.
1994 polnud arvutitki laual veel, sel momendil vähemalt, trükimasinal mäletan midagi tippisin:) Ei arvutit, internetti. Nagu reaalselt polnudki midagi, Vikerraadiot võis kuulata. Ja päeva tipphetk oli ajalehed postkastist tuua.
Teine kogemus polnud ka targem, ruum oli oluliselt väiksem ja tegevus paari kõne ühendamine kohe kõrvalasuvasse miniruumi.

Uskumatu, selgub, et kõige raskem on inimesele ikkagi mittemidagitegemine kuskil nö võõras keskkonnas (mitte kodus ntks).

Küll mõnel on ikka elus vedanud. Lihtsalt mitte millegi eest palka saada....

[Külaline]

Käisin hiljuti ühel Goworkabiti tööampsul. Pidi jootma kettidele mingeid pisikesi detaile külge. Võtad ühe keti ette, joodad detailid külge, siis järgmine kett jne. Karbid riiulitel kette täis, mis tuli ära teha. Imestasin, kuidas keegi seda igapäevaselt teha suudab.

[Juustup]

Liinitöö kuskil tehases

/Juustup

[Külaline]

Igav on tööjuures niisama istuda, kui midagi teha pole, aga koju minna ka ei saa. Samas võib seda ka puhkusena võtta, kui oled väsinud ja ületöötanud...Muidu rutiinsed tööd mulle meeldivad, ka liinitööd, kus eriti mõtlema ei pea . Igav ja justkui mõttetu on töö, mille tulemust ei näe.

[Külaline]

Minule küll sobib. Kui ei meeldi, pole vaja vaadata.

Sulle võib sobida, aga netti pole vaja risustada. Visuaalset müra, mida ei saa vältida, on netis niigi palju. Sellepärast võiks ise mõttetu ja ebavajaliku mudru juurde tekitamisest hoiduda. Nagu sa ei viska kommipaberit suvalises kohas maha, nii pole netis vaja ka suvalisi tähekombinatsioone endast maha jätta.

Väga nõus! Täiega häirib. PK toppis ka, aga siis oli teine nimi. Ju on nii eriline, peab silma paistma. Ja mida see nimi üldse tähendab?

[Külaline]

Ilmselt mingi liinitöö. Samuti raamatupidaja amet.

Ajateenija, pead tegema kõike mida kästakse, raha ei saa sentigi.

[Külaline]

Ilmselt mingi liinitöö. Samuti raamatupidaja amet.

Ajateenija, pead tegema kõike mida kästakse, raha ei saa sentigi.

Ajateenijad saavad raha 170 eur kuus. Küll vähe aga midagigi. Lisaks ei ole ajateenija amet!

[Külaline]

Kõige igavam on minu jaoks selline töö, mille tegemiseks aega kulub palju, aga ajusid vähe. See on nüri ja kohutavalt väsitav.