Arutle Foorum

Chemtrail inimesed on ikka tõsiselt ATH.

Krissse kirjutas: ↑08 Jaan 2026 17:11 Juba mitu aastat on kahtlustatud sagenevate vähijuhtumite (eriti ehmatav on soolevähijuhtumite kiire kasv) taustal erinevaid lisaaineid.
Viimases, prantslaste tehtud uuringus uuriti säilitusaineid, mida tavaliselt leidub näiteks suitsulihas, hambapastas, salatikastmetes, ketšupis ja sinepis. Läbi töötati 100 000 inimese andmeid, keskmine vanus 42 ja 80% naised, seitsme aasta jooksul peetud toitumispäevikute põhjal. Selle aja jooksul sai vähi 4000 inimest, rinna, eesnäärme ja soolevähi.

4000 inimeste 100 000st on 4%. See on äärmiselt väike hulk, mis lubab arvata, et neil oli lihtsalt geneetiline soodumus vähiks.

Külaline kirjutas: ↑09 Jaan 2026 21:50

Krissse kirjutas: ↑08 Jaan 2026 17:11 Juba mitu aastat on kahtlustatud sagenevate vähijuhtumite (eriti ehmatav on soolevähijuhtumite kiire kasv) taustal erinevaid lisaaineid.
Viimases, prantslaste tehtud uuringus uuriti säilitusaineid, mida tavaliselt leidub näiteks suitsulihas, hambapastas, salatikastmetes, ketšupis ja sinepis. Läbi töötati 100 000 inimese andmeid, keskmine vanus 42 ja 80% naised, seitsme aasta jooksul peetud toitumispäevikute põhjal. Selle aja jooksul sai vähi 4000 inimest, rinna, eesnäärme ja soolevähi.

4000 inimeste 100 000st on 4%. See on äärmiselt väike hulk, mis lubab arvata, et neil oli lihtsalt geneetiline soodumus vähiks.

Põhimõtteliselt küll, aga see liitub paljudele teistele uuringutele, millega püütakse aru saada, miks noorte, alla 50aastaste soolevähi juhtumite kõver nii äkki sirgelt üle tõuseb, seda siis juba viimased 7 aastat. Mis on muutunud, et haigestuvad noored, kellest seda poleks oodanud.

Krissse kirjutas: ↑09 Jaan 2026 22:11Põhimõtteliselt küll, aga see liitub paljudele teistele uuringutele, millega püütakse aru saada, miks noorte, alla 50aastaste soolevähi juhtumite kõver nii äkki sirgelt üle tõuseb, seda siis juba viimased 7 aastat. Mis on muutunud, et haigestuvad noored, kellest seda poleks oodanud.

Kõik muudkui uurivad ja teevad "teadust". Aga mitte midagi tõesti olulist tegelikult ei selgu.
Loed, et mõni aine on kahjulik. Seda siis ei söö sisse. Aga tuhatkond ülejäänud ainet, mida pole veel uuritud ja mida kasutatakse igal pool su elukeskkonnas? Ja isegi mitte toidus?
Mind sellised mõnele üksikule toidus kasutatavale komponendile suunatud uuringud ei veena üldse.

Lugesin, et E250 ja E251 on kahjulikud, võivad tekitada vähki, aga kasutatakse lihatoodetes, et need paremini säiluks. Üles loetud tooted, kus neid esineb, on sardell, viiner jne. Et nagu ebatervislikud. Hakkasin aga mõtlema, et toorele lihale neid ka vbl lisatakse, see lihagi peab ju lettidel säiluma, mitte halvaks minema, ega's seda siis ühe päevaga ära ei osteta, ikka seisab ju poelettidel. Järelikult - ei ole ise söögitegemine tervislikum midagi, nitrit ikka sees. Seega - pole vahet, kas teed ise, või tarvitad valmis lihatooteid. Ega lihakombinaat kiiresti roiskuvat liha müüki ei paiska, ükski kauplus ei telli ta käest.

Tolmukübe kirjutas: ↑10 Jaan 2026 09:41 Lugesin, et E250 ja E251 on kahjulikud, võivad tekitada vähki, aga kasutatakse lihatoodetes, et need paremini säiluks. Üles loetud tooted, kus neid esineb, on sardell, viiner jne. Et nagu ebatervislikud. Hakkasin aga mõtlema, et toorele lihale neid ka vbl lisatakse, see lihagi peab ju lettidel säiluma, mitte halvaks minema, ega's seda siis ühe päevaga ära ei osteta, ikka seisab ju poelettidel. Järelikult - ei ole ise söögitegemine tervislikum midagi, nitrit ikka sees. Seega - pole vahet, kas teed ise, või tarvitad valmis lihatooteid. Ega lihakombinaat kiiresti roiskuvat liha müüki ei paiska, ükski kauplus ei telli ta käest.

Ei ole sellel vaakumpakendis lihakäntsakal mingeid aineid sees. Muidugi on ise toidu valmistamine tervislikum.

Tolmukübe kirjutas: ↑10 Jaan 2026 09:41 Lugesin, et E250 ja E251 on kahjulikud, võivad tekitada vähki, aga kasutatakse lihatoodetes, et need paremini säiluks. Üles loetud tooted, kus neid esineb, on sardell, viiner jne. Et nagu ebatervislikud. Hakkasin aga mõtlema, et toorele lihale neid ka vbl lisatakse, see lihagi peab ju lettidel säiluma, mitte halvaks minema, ega's seda siis ühe päevaga ära ei osteta, ikka seisab ju poelettidel. Järelikult - ei ole ise söögitegemine tervislikum midagi, nitrit ikka sees. Seega - pole vahet, kas teed ise, või tarvitad valmis lihatooteid. Ega lihakombinaat kiiresti roiskuvat liha müüki ei paiska, ükski kauplus ei telli ta käest.

Toorest liha on lihtsam säilitada ilma lisaaineteta, soola või vaakumisse ja teatud aja on piisavalt värske, jahedas ja õigetel temperatuuridel muidugi. Valmistoodetele lisatakse lisaaineid just seetõttu, et säiluks kauem, kui nn värske liha. Tootja ei taha ju seda toodet tagasi, kui ära ei osteta. Kogu aeg mõeldakse, kuidas pikendada säilivusaega. Leiutatakse aine ja hiljem avastatakse, et polegi tervislik. Seega jah, ikka ise maitsestada on tervislikum.

Ma mõtlesin rohkem sellist liha, mis letis lahtiselt müügis on, pole seal mingit vaakumit. Hea, et sa selle teema tegid, hakkasin neid lisaaineid guugeldama, ja tuli välja, et viimne kui üks majonees sisaldab kahjulikke ühendeid. Mul kadus kohe majoneesi huvi ära. Ega ma võin ju majoneesi asemel ketšupit võtta toidu kõrvale, nendes kahjulikke ühendeid pole. Ja on tervislikum ka, ikkagi tomat, ehk köögivili. Mis seda rasva ikka sisse ajada. Ja kontrollisin oma toorvorstid ka üle, jällegi kahjulikud ühendid sees. Enam ei osta, võin ju midagi muud ka süüa. Aitäh teema eest, väga vajalik teema.

Külaline kirjutas: ↑10 Jaan 2026 00:11

Krissse kirjutas: ↑09 Jaan 2026 22:11Põhimõtteliselt küll, aga see liitub paljudele teistele uuringutele, millega püütakse aru saada, miks noorte, alla 50aastaste soolevähi juhtumite kõver nii äkki sirgelt üle tõuseb, seda siis juba viimased 7 aastat. Mis on muutunud, et haigestuvad noored, kellest seda poleks oodanud.

Kõik muudkui uurivad ja teevad "teadust". Aga mitte midagi tõesti olulist tegelikult ei selgu.
Loed, et mõni aine on kahjulik. Seda siis ei söö sisse. Aga tuhatkond ülejäänud ainet, mida pole veel uuritud ja mida kasutatakse igal pool su elukeskkonnas? Ja isegi mitte toidus?
Mind sellised mõnele üksikule toidus kasutatavale komponendile suunatud uuringud ei veena üldse.

Ega väga palju üksikuid aineid ei uuritagi, kui just pole väga laialt kasutatav aine, rohkem avastatakse mõju mingi muu uuringi jooksul. Teaduses on see probleem, et võid ju avastada, et mingi asi on kahjulik ja võid alustavalt sellest ka kirjutada, aga keegi ei võta seda suure tõena enne, kui keegi teine (uurimisgrupp) on sama asja uurides sama tulemuse saanud ehk siis võrdlev uuring. See aga ei toimu kiiresti, sest selle peab keegi tellima (ja maksma). Kui otsest suurt ohtu rahvatervisele ei paista, siis pole ka kiiret.
Pseudoteadus toimib küll nii, et väidab mingi terakeste või tilkade imelise mõju kõikidele haigustele, mingeid usutavaid uuringuid ei ole, aga kergeusklikud ostavad.
Ma ütleksin, et kindla peale minnes on igal juhul tervislikum vältida lisaaineid nii palju, kui võimalik ja rahakott kannatab.

Tolmukübe kirjutas: ↑10 Jaan 2026 16:45 Ma mõtlesin rohkem sellist liha, mis letis lahtiselt müügis on, pole seal mingit vaakumit. Hea, et sa selle teema tegid, hakkasin neid lisaaineid guugeldama, ja tuli välja, et viimne kui üks majonees sisaldab kahjulikke ühendeid. Mul kadus kohe majoneesi huvi ära. Ega ma võin ju majoneesi asemel ketšupit võtta toidu kõrvale, nendes kahjulikke ühendeid pole. Ja on tervislikum ka, ikkagi tomat, ehk köögivili. Mis seda rasva ikka sisse ajada. Ja kontrollisin oma toorvorstid ka üle, jällegi kahjulikud ühendid sees. Enam ei osta, võin ju midagi muud ka süüa. Aitäh teema eest, väga vajalik teema.

Jah, liha on sagedamini pakendatud gaasikeskkonda. Majonees tõepoolest, ma avastasin selle juba aasta tagasi. Ei saagi enam osta oma lemmikut, oleme ostnud nüüd Taneli majoneesi, hetkel parima koostisega kõikidest. Vahel olen isegi teinud, ega seal midagi keerulist pole, kaks minutit ja valmis - muna, oliivõli, sidrunimahl ja maitseained. Ja muide, ka määrdejuustudega sama lugu, parim on Rimi enda kreemjas toorjuust, maitsestamata.

Ma mõtlesin rohkem sellist liha, mis letis lahtiselt müügis on, pole seal mingit vaakumit.

Lahtisel lihal pole ka mingeid aineid sees, säilibki vähem aega, aga miks sul on vaja teda säilitada. Ostad poest ja teed ära, mõned päevad säilib ikka. Turult saab ka head liha, konte, igasguseid asju. Kõigist saad ise maitsva ja tervisliku roa teha.

Guest kirjutas: ↑10 Jaan 2026 21:23

Ma mõtlesin rohkem sellist liha, mis letis lahtiselt müügis on, pole seal mingit vaakumit.

Lahtisel lihal pole ka mingeid aineid sees, säilibki vähem aega, aga miks sul on vaja teda säilitada. Ostad poest ja teed ära, mõned päevad säilib ikka. Turult saab ka head liha, konte, igasguseid asju. Kõigist saad ise maitsva ja tervisliku roa teha.

Vanasti koduse sea liha tünnis soolvees. Nii tugev soolalahus tehti, et kanamuna peal ujus. Eks see liha oli tünnist võttes üsna soolane (liigse soola ära saamiseks leotati, mis viis ka osa maitsest) ja teiseks, kevadeks olnud lihal kuidagi "vana" (kaua seisnud) maitse juures.

Tänapäeval õnneks katkematu varustamine (tuleb kogu aeg uut jahutatud liha/lihalõike poodi) + veel sügavkülm, vaakum. Ei ole karjuvat vajadust säilitusainetega liha osta, aga palju oleneb muidugi inimese toiduvalmistamisharjumustest. Näit. käisin kunagi vahetusõpilasena Soomes, tollal (tervislikkusest veel nii palju ei räägitud) seal pereemadel oli laialt levinud supi tegemine vorstist ja puljongikuubikust (mõlemad, khmm, naturaalsusest kaugel). Samal ajal kui Eesti kodudes, kui hakati suppi tegema, keedeti konte, veeretati hakklihast frikadelle.

Heaoluühiskond, kõik on tehtud võimalikult mugavaks. Mugavam see kuubik sisse panna, kui kontidega mässata ja nendest puljong keeta.

Iltasanomates kirjutatakse igapäevaste sammude määra mõjust tervisele:

1. 5000 sammu (4 km e 30-40 min). Vähendab masendust, südame -ja veresoonkonnahaiguste esinemist, väiksem enneaegse surma oht. Kognitiivse võimekuse nõrgenemine lükkub vanemas eas edasi 3 aastat.

2. 7000 sammu (5,5 km e 1 tund). Üldine suremus südame -ja veresoonkonna haigustesse väheneb poole võrra. Vähirisk väheneb kolmandiku, väiksem risk haigestuda dementiasse ja masendusse. Väiksem risk kukkumistele.

3. 10 000 sammu ( 8 km e 1,5 tundi). Üldine varajasem suremusrisk väheneb poole võrra, masendus väheneb kolmandiku, dementiarisk pool võrra.

* Võrreldi nendega, kes kõnnivad 2000 sammu päevas.

Muidugi on geenidel oma osa ja oluline on ka muu liikumine, võid ju seista kohapeal, tõstes kive hunnikust teise, süda saab trenni, kuigi samme eriti ei tule. See võrdlus on selline suunaandev, sest sageli kaalutakse, palju neid samme siis ikka vaja oleks.

Krissse kirjutas: ↑12 Jaan 2026 16:26Muidugi on geenidel oma osa ja oluline on ka muu liikumine, võid ju seista kohapeal, tõstes kive hunnikust teise, süda saab trenni, kuigi samme eriti ei tule. See võrdlus on selline suunaandev, sest sageli kaalutakse, palju neid samme siis ikka vaja oleks.

Ratastoolis inimesed saavad ka sammudeta heas füüsilises vormis püsida. Päris palju sportmänge on ka neile, mis vajavad vägagi head füüsilist ettevalmistust.

Uus avastus ütleb, et tavaline tass araabika kohvi võib anda sama hea tulemuse veresuhkru kontrollis, kui ravim.
Ajakirjas Beverage Plant Research avaldatud uuringus tuvastasid teadlased kohvis kolm ühendit, mis pärsivad alfa-glükosidaasi – ensüümi, millel on seedimise ajal süsivesikute lagundamisel keskne roll. Selle ensüümi blokeerimisega aeglustavad need ühendid glükoosi vabanemist vereringesse pärast söömist – peegeldades täpselt akarboosi (diabeediravim) toimemehhanismi.
Kolmeastmelise ekstraheerimisprotsessi abil eraldas meeskond kolm varem tundmatut ühendit, nimega kaffaldehüüdid A, B ja C, mis kõik näitasid olulist alfa-glükosidaasi inhibeerimist.
https://www.dailymail.co.uk/health/arti ... ation.html
Aga, mitte mingil juhul ei tohi hakata ise ravimitest loobuma, küll aga võib see teadmine kasuks tulla neile, kelle veresuhkur on hakanud vaikselt tõusma. Kohvi kasulik mõju on varasemaltki teada, kõige kasulikumaks peetakse 3-5 tassi päevas.

Ma mõtlen seda, et räägitakse, et grillitud tooted pidid ebatervislikud olema. Aga kuidas nad ebatervislikud on? Puhas liha pannakse grilli, seega lisaaineid ei ole, tervislikumad, kui vorst ja sardell. Soe toit pealekauba.

Tolmukübe kirjutas: ↑13 Jaan 2026 17:19 Ma mõtlen seda, et räägitakse, et grillitud tooted pidid ebatervislikud olema. Aga kuidas nad ebatervislikud on? Puhas liha pannakse grilli, seega lisaaineid ei ole, tervislikumad, kui vorst ja sardell. Soe toit pealekauba.

Kui on puugrill, siis tekib neid samu mürgiseid ühendeid, mis suitsutamiselgi.
Eriti, kui liha grillida , et liiga tume koorik tekib lahtise leegiga.
Elektri ja gaasigrilliga seda pole.
Puu(söe)grillil on kahjulik.

Külaline kirjutas: ↑13 Jaan 2026 17:46

Tolmukübe kirjutas: ↑13 Jaan 2026 17:19 Ma mõtlen seda, et räägitakse, et grillitud tooted pidid ebatervislikud olema. Aga kuidas nad ebatervislikud on? Puhas liha pannakse grilli, seega lisaaineid ei ole, tervislikumad, kui vorst ja sardell. Soe toit pealekauba.

Kui on puugrill, siis tekib neid samu mürgiseid ühendeid, mis suitsutamiselgi.
Eriti, kui liha grillida , et liiga tume koorik tekib lahtise leegiga.
Elektri ja gaasigrilliga seda pole.
Puu(söe)grillil on kahjulik.

Jah, ainult et kahjulikud ained tekivad igasugusel kõrgel temperatuuril praetud lihas, kui liha sõestub ja rasv tilgub. Ilmselt elektri-ja gaasigrilliga see oht väiksem, aga tehniliselt võttes on igal meetodil on võimalik liha ära kõrvetada. Sellist liha ei peaks söömagi, aga on inimesi, kellele see just meeldib.

Krissse kirjutas: ↑13 Jaan 2026 18:45

Külaline kirjutas: ↑13 Jaan 2026 17:46

Tolmukübe kirjutas: ↑13 Jaan 2026 17:19 Ma mõtlen seda, et räägitakse, et grillitud tooted pidid ebatervislikud olema. Aga kuidas nad ebatervislikud on? Puhas liha pannakse grilli, seega lisaaineid ei ole, tervislikumad, kui vorst ja sardell. Soe toit pealekauba.

Kui on puugrill, siis tekib neid samu mürgiseid ühendeid, mis suitsutamiselgi.
Eriti, kui liha grillida , et liiga tume koorik tekib lahtise leegiga.
Elektri ja gaasigrilliga seda pole.
Puu(söe)grillil on kahjulik.

Jah, ainult et kahjulikud ained tekivad igasugusel kõrgel temperatuuril praetud lihas, kui liha sõestub ja rasv tilgub. Ilmselt elektri-ja gaasigrilliga see oht väiksem, aga tehniliselt võttes on igal meetodil on võimalik liha ära kõrvetada. Sellist liha ei peaks söömagi, aga on inimesi, kellele see just meeldib.

Nii on. Ja mõni marinaad läheb kohe eriti kiirelt kärssama ja söestub. Näiteks jogurtimarinaad.