Arutle Foorum

Guest kirjutas: ↑14 Juun 2026 13:43 Jah, 9. klassi lõpp on kõige jubedam hetk inimese elus, täiesti nõus.

Pinge ja probleem on ainult Tallinnas, Tartus, Pärnus. Igal pool mujal maal on koolid õnnelikud iga lapse üle, kes otsustab jääda edasi õppima maagümnaasiumi.

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 13:43 Jah, 9. klassi lõpp on kõige jubedam hetk inimese elus, täiesti nõus. Kõike muud haridusega seonduvat saad sa uuesti teha, parandada, aga 9. klassi lõpetamine on täpselt üks šanss ja kui siis mingi jama juhtub, siis on seda korda teha väga keeruline. Ei ole võimalust uuesti järgmisel aastal gümnaasiumikatsetele minna ning enam-vähem ette kujutada, kuidas su haridustee jätkub, saavad vaid parimad - nemadki ainult juhul, kui nad suudavad end mitte üle hinnata ja jätta omale piisavalt plaan B-sid ja C-sid. Ja seda kõike tegelikult noore inimese esimesel suuremal eksamite ja katsete kogemuse aastal. Ma soovin siiralt õnne igale noorele ja lapsevanemale, kellel see jube aeg on läbi saanud!!!

Alati on võimalus minna E-gümnaasiumisse, õppida seal edukalt ja seejärel on kõik teed valla. Muidugi nõuab see majanduslikke võimalusi ja distsipliini, aga neil andekamatel seda piisab. Minu laps ja tema sõbrad lõpetasid pandeemia ajal, ühest küljest jäid põhikooli lõpueksamid ära, aga järgnev kooli-koju solgutamine tekitas paljudel liigset stressi ja paljud läksidki üle e-gümnaasiumisse. Neil, keda tean, on väga edukas karjääriareng olnud, kes ülikoolis, kes juba sealtki edasi õppimas.

Mul on vaikeklassi üheksandik, kellele tunnistusel kolmed-neljad, sekka paar viit. Kooli vahetades ja vaikeklassi minnes kaisin koolis. Seal öeldi, et ärgu ma imestagu, klassis on neli-viis õpilast ja koju õppetööd ei jäeta. Selles õndsuses me elasime ja riigieksamitel saabus kurb tõde. Meil on tänaseks lahendus, aga on fakt, et üheski kutsekoolis ega gümnaasiumis teda ei oodatud: “Konkurentsist väljas” tähendab seda, et kutset ei ole tule.
Aga kandideerimine tähendas vestlustel ja sisseastumiskatsetel käimist, see langes ajale, mil toimusid eksamid, viimased järelvastamised, klassiüritused, väljasoit jne.

Edasine on mulle arusaamatu. 01.07 seisuga tekib hulk õpilasi, kes ei ole kuskile sisse pääsenud ja hulk koole, kus teatud erialadel pole soovijaid olnud piisavalt. On tohutud riiklikud infosüsteemid, kuid sellest hoolimata peab õpilane (arvestades selliste õpilaste tõenaoliselt vähest enesejuhtimist, siis pigem vanem), hakkama taas nullist pihta. Sisuliselt tuleb gümnaasiumitesse helistada, kutseõppeasutuste infot võiks SAIS näidata. Ometi võiks edasi õppima asumine olla aga infosüsteemides klikkimine.
Kohutav.

Guest kirjutas: ↑14 Juun 2026 14:39

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 13:43 Jah, 9. klassi lõpp on kõige jubedam hetk inimese elus, täiesti nõus. Kõike muud haridusega seonduvat saad sa uuesti teha, parandada, aga 9. klassi lõpetamine on täpselt üks šanss ja kui siis mingi jama juhtub, siis on seda korda teha väga keeruline. Ei ole võimalust uuesti järgmisel aastal gümnaasiumikatsetele minna ning enam-vähem ette kujutada, kuidas su haridustee jätkub, saavad vaid parimad - nemadki ainult juhul, kui nad suudavad end mitte üle hinnata ja jätta omale piisavalt plaan B-sid ja C-sid. Ja seda kõike tegelikult noore inimese esimesel suuremal eksamite ja katsete kogemuse aastal. Ma soovin siiralt õnne igale noorele ja lapsevanemale, kellel see jube aeg on läbi saanud!!!

Alati on võimalus minna E-gümnaasiumisse, õppida seal edukalt ja seejärel on kõik teed valla. Muidugi nõuab see majanduslikke võimalusi ja distsipliini, aga neil andekamatel seda piisab. Minu laps ja tema sõbrad lõpetasid pandeemia ajal, ühest küljest jäid põhikooli lõpueksamid ära, aga järgnev kooli-koju solgutamine tekitas paljudel liigset stressi ja paljud läksidki üle e-gümnaasiumisse. Neil, keda tean, on väga edukas karjääriareng olnud, kes ülikoolis, kes juba sealtki edasi õppimas.

Andekamatel on niigi võimalused olemas, probleem on keskpärasematel, kuid siiski tublidel, nagu kirjutasin.

Ah veel. Rääkisin põhikooli järgsest edasi õppima minekust Rootsis elava lahedasega, kelle lapsed nuud juba ülikooli lõpetamas. Noored rootslased esitavad sisseastumisdokumendid juba märtsis ja vastused saabuvad juulis. Arvesse lahevad lõputunnistuse hinded. Selgus, et sisseastumisdokumentide esitamisel on rõhk koolil - noored teevad seda koos kooli tootajaga. Sealne karjaarinoustaja (?) naeb, missuguste tulemustega igasse kooli pääsetud on ja info põhjal tehakse realistlikud valikud.

Guest kirjutas: ↑14 Juun 2026 14:41 Mul on vaikeklassi üheksandik, kellele tunnistusel kolmed-neljad, sekka paar viit. Kooli vahetades ja vaikeklassi minnes kaisin koolis. Seal öeldi, et ärgu ma imestagu, klassis on neli-viis õpilast ja koju õppetööd ei jäeta. Selles õndsuses me elasime ja riigieksamitel saabus kurb tõde.

See ei ole igal pool nii. Mul laps lõpetas just väikeklassis 8. klassi ja kodutöid on enamasti terve laviin. Õnneks ta on viieline ja tal sellega probleemi pole. Tänavu oli neil matemaatikas koolieksam ja selle tegi samuti viie peale. Loodetavasti ei pea riigieksamitel kurba tõde kogema.

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 14:39 Pinge ja probleem on ainult Tallinnas, Tartus, Pärnus. Igal pool mujal maal on koolid õnnelikud iga lapse üle, kes otsustab jääda edasi õppima maagümnaasiumi.

Tallinnas pole kohe kindlasti hirmu, et laps kohata jääks. Kas ta just oma soovitud kooli koha saab, see on teine lugu. Aga kohti jagub kõigile.

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 13:43 Jah, 9. klassi lõpp on kõige jubedam hetk inimese elus, täiesti nõus. Kõike muud haridusega seonduvat saad sa uuesti teha, parandada, aga 9. klassi lõpetamine on täpselt üks šanss ja kui siis mingi jama juhtub, siis on seda korda teha väga keeruline. Ei ole võimalust uuesti järgmisel aastal gümnaasiumikatsetele minna ning enam-vähem ette kujutada, kuidas su haridustee jätkub, saavad vaid parimad - nemadki ainult juhul, kui nad suudavad end mitte üle hinnata ja jätta omale piisavalt plaan B-sid ja C-sid. Ja seda kõike tegelikult noore inimese esimesel suuremal eksamite ja katsete kogemuse aastal. Ma soovin siiralt õnne igale noorele ja lapsevanemale, kellel see jube aeg on läbi saanud!!!

Ja kui praegu veel tegid osad koolid eraldi katseid, siis HM'i plaan on põhikooli lõpueksamid difrentseerituks teha. Ehk siis nende plaan on, et lastel on täpselt üks võimalus teha eksamit ning selle põhjal on tema saatus otsustatud. Ei mingit võimalust vigu parandada.

Guest kirjutas: ↑14 Juun 2026 20:30 Ja kui praegu veel tegid osad koolid eraldi katseid, siis HM'i plaan on põhikooli lõpueksamid difrentseerituks teha. Ehk siis nende plaan on, et lastel on täpselt üks võimalus teha eksamit ning selle põhjal on tema saatus otsustatud. Ei mingit võimalust vigu parandada.

Mis mõttes diferentseerituks? Põhikooli lõpueksamid on kõigis koolides ühesugusena ja ühel ajal toimuvad ühtsete ülesannetega eksamid 9. klassi õpilastele, kuna eesmärk on hinnata õpilase põhikoolis omandatud teadmisi ja pädevusi ning teha otsus kooli lõpetamise kohta. Mismoodi need saavad diferentseeritud olla?

Guest kirjutas: ↑14 Juun 2026 20:30

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 13:43 Jah, 9. klassi lõpp on kõige jubedam hetk inimese elus, täiesti nõus. Kõike muud haridusega seonduvat saad sa uuesti teha, parandada, aga 9. klassi lõpetamine on täpselt üks šanss ja kui siis mingi jama juhtub, siis on seda korda teha väga keeruline. Ei ole võimalust uuesti järgmisel aastal gümnaasiumikatsetele minna ning enam-vähem ette kujutada, kuidas su haridustee jätkub, saavad vaid parimad - nemadki ainult juhul, kui nad suudavad end mitte üle hinnata ja jätta omale piisavalt plaan B-sid ja C-sid. Ja seda kõike tegelikult noore inimese esimesel suuremal eksamite ja katsete kogemuse aastal. Ma soovin siiralt õnne igale noorele ja lapsevanemale, kellel see jube aeg on läbi saanud!!!

Ja kui praegu veel tegid osad koolid eraldi katseid, siis HM'i plaan on põhikooli lõpueksamid difrentseerituks teha. Ehk siis nende plaan on, et lastel on täpselt üks võimalus teha eksamit ning selle põhjal on tema saatus otsustatud. Ei mingit võimalust vigu parandada.

HM plaan on siiski mitte luua sellist süsteemi nagu on mõnes Euroopa riigis, kus tõesti tuleb sein ette, kui mingi haru valid - vaid pigem just lähendada kutseharidust ja gümnaasiumiharidust, suurendada ka kutsekoolides gümnaasiumihariduse osa ning muuta kutsekoolid üleüldse noortele atraktiivsemaks. Minu arust õige plaan. Kellele neid eluülikooli jorsse vaja on, kellel peale gümnaasiumi pole mingit plaani (või reaalset võimalust) kuhugi õppima minna, tiksuvad niisama või lähevad tööle ja hakkavad töö käigus ametit õppima. Siis võiks juba mingi ameti omandada gümnaasiumihariduse kõrval.

Guest kirjutas: ↑14 Juun 2026 20:26

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 14:39 Pinge ja probleem on ainult Tallinnas, Tartus, Pärnus. Igal pool mujal maal on koolid õnnelikud iga lapse üle, kes otsustab jääda edasi õppima maagümnaasiumi.

Tallinnas pole kohe kindlasti hirmu, et laps kohata jääks. Kas ta just oma soovitud kooli koha saab, see on teine lugu. Aga kohti jagub kõigile.

Et oli unistus saada elektrikuks, aga koha saab õmbleja erialale. Nii?

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 20:38Mis mõttes diferentseerituks? Põhikooli lõpueksamid on kõigis koolides ühesugusena ja ühel ajal toimuvad ühtsete ülesannetega eksamid 9. klassi õpilastele, kuna eesmärk on hinnata õpilase põhikoolis omandatud teadmisi ja pädevusi ning teha otsus kooli lõpetamise kohta. Mismoodi need saavad diferentseeritud olla?

Selles mõttes, et ei ole nii nagu praegu, et väga paljud saavad max tulemuse, vaid et tekib pingerida. Nagu riigieksamitel, kus ei ole neid 100 punkti saajaid palju. Nt. G4 koolidel pole praegu mingit võimalustki põhikooli lõpueksamite tulemuste põhjal kedagi vastu võtta, nende katsed on lõpueksamitest raskemad.

Guest kirjutas: ↑14 Juun 2026 23:14

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 20:38Mis mõttes diferentseerituks? Põhikooli lõpueksamid on kõigis koolides ühesugusena ja ühel ajal toimuvad ühtsete ülesannetega eksamid 9. klassi õpilastele, kuna eesmärk on hinnata õpilase põhikoolis omandatud teadmisi ja pädevusi ning teha otsus kooli lõpetamise kohta. Mismoodi need saavad diferentseeritud olla?

Selles mõttes, et ei ole nii nagu praegu, et väga paljud saavad max tulemuse, vaid et tekib pingerida. Nagu riigieksamitel, kus ei ole neid 100 punkti saajaid palju. Nt. G4 koolidel pole praegu mingit võimalustki põhikooli lõpueksamite tulemuste põhjal kedagi vastu võtta, nende katsed on lõpueksamitest raskemad.

Väga hea ju. Mida see halvemaks muudaks sinu arust? Minu arust ainult lihtsamaks.

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 23:22Väga hea ju. Mida see halvemaks muudaks sinu arust? Minu arust ainult lihtsamaks.

Kelle jaoks lihtsamaks?
Kogu selle lõpueksamite muutmise väidetav eesmärk on ju see, et lastel oleks stressi vähem. Hetkel on osadel olukord, kus põhikool on läbi, aga uut kooli veel pole. Enamusel vast ikka tuleb see uus kool ka varsti, aga selline ootamine ei vähenda stressi.
Kui ühel hetkel hakkab olema, et sul ongi ainult 1 võimalus sisseastumiskatseks, siis kuidas see peaks lastel elu lihtsamaks tegema? Kui see mingil põhjusel untsu läheb, siis uut võimalust ju pole, vaheaastat võtta ei saa, sest õppimiskohustus on kuni 18-aastaseks saamiseni.

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 14:39

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 13:43 Jah, 9. klassi lõpp on kõige jubedam hetk inimese elus, täiesti nõus. Kõike muud haridusega seonduvat saad sa uuesti teha, parandada, aga 9. klassi lõpetamine on täpselt üks šanss ja kui siis mingi jama juhtub, siis on seda korda teha väga keeruline. Ei ole võimalust uuesti järgmisel aastal gümnaasiumikatsetele minna ning enam-vähem ette kujutada, kuidas su haridustee jätkub, saavad vaid parimad - nemadki ainult juhul, kui nad suudavad end mitte üle hinnata ja jätta omale piisavalt plaan B-sid ja C-sid. Ja seda kõike tegelikult noore inimese esimesel suuremal eksamite ja katsete kogemuse aastal. Ma soovin siiralt õnne igale noorele ja lapsevanemale, kellel see jube aeg on läbi saanud!!!

Alati on võimalus minna E-gümnaasiumisse, õppida seal edukalt ja seejärel on kõik teed valla. Muidugi nõuab see majanduslikke võimalusi ja distsipliini, aga neil andekamatel seda piisab. Minu laps ja tema sõbrad lõpetasid pandeemia ajal, ühest küljest jäid põhikooli lõpueksamid ära, aga järgnev kooli-koju solgutamine tekitas paljudel liigset stressi ja paljud läksidki üle e-gümnaasiumisse. Neil, keda tean, on väga edukas karjääriareng olnud, kes ülikoolis, kes juba sealtki edasi õppimas.

Töötasin kunagi e-gümnaasiumis ja ei jäänud muljet, et seal mingid maru andekad õpiksid. Mõni targem oli, aga suuremal osal olid ikka mingid probleemid, miks nad selle õppevormi valisid. Suuremal enamusel jäid seal ikka teadmised nõrgemaks, kui tavagümnaasiumi tase on. Ka koroonaaeg näitas, et e-õpe pole efektiivne, riigieksamite tulemused matemaatikas langesid väga palju pärast seda.

Guest kirjutas: ↑15 Juun 2026 01:10

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 23:22Väga hea ju. Mida see halvemaks muudaks sinu arust? Minu arust ainult lihtsamaks.

Kelle jaoks lihtsamaks?
Kogu selle lõpueksamite muutmise väidetav eesmärk on ju see, et lastel oleks stressi vähem. Hetkel on osadel olukord, kus põhikool on läbi, aga uut kooli veel pole. Enamusel vast ikka tuleb see uus kool ka varsti, aga selline ootamine ei vähenda stressi.
Kui ühel hetkel hakkab olema, et sul ongi ainult 1 võimalus sisseastumiskatseks, siis kuidas see peaks lastel elu lihtsamaks tegema? Kui see mingil põhjusel untsu läheb, siis uut võimalust ju pole, vaheaastat võtta ei saa, sest õppimiskohustus on kuni 18-aastaseks saamiseni.

Lihtsamaks selles mõttes, et konkurss on üks, mitte sa ei pea konkureerima kümnes koolis ning sinu valest enesehinnangust ei sõltu ka midagi. See, et šansse on üks, on omaette teema ja selles ei muutu ju midagi. Ülejäänu läheb lihtsamaks.

Külaline kirjutas: ↑15 Juun 2026 09:28

Guest kirjutas: ↑15 Juun 2026 01:10

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 23:22Väga hea ju. Mida see halvemaks muudaks sinu arust? Minu arust ainult lihtsamaks.

Kelle jaoks lihtsamaks?
Kogu selle lõpueksamite muutmise väidetav eesmärk on ju see, et lastel oleks stressi vähem. Hetkel on osadel olukord, kus põhikool on läbi, aga uut kooli veel pole. Enamusel vast ikka tuleb see uus kool ka varsti, aga selline ootamine ei vähenda stressi.
Kui ühel hetkel hakkab olema, et sul ongi ainult 1 võimalus sisseastumiskatseks, siis kuidas see peaks lastel elu lihtsamaks tegema? Kui see mingil põhjusel untsu läheb, siis uut võimalust ju pole, vaheaastat võtta ei saa, sest õppimiskohustus on kuni 18-aastaseks saamiseni.

Lihtsamaks selles mõttes, et konkurss on üks, mitte sa ei pea konkureerima kümnes koolis ning sinu valest enesehinnangust ei sõltu ka midagi. See, et šansse on üks, on omaette teema ja selles ei muutu ju midagi. Ülejäänu läheb lihtsamaks.

Tegelikult ei lähe midagi lihtsamaks. Väga targad lapsed saavad ikka hea gümnaasiumi ja nõrgad ei saagi gümnaasiumisse. Küll aga on probleem keskmistega, kelle hulka kuuluvad suurem osa lapsi. Seal on vahed väga väikesed, aga pannakse kuidagi rivvi. Kui neid katseid on rohkem, on võimalus suurem, et tema tegelik tase välja tuleb, aga kui katseid on vaid üks, võib väga palju muuta juhus. Väga hea, kui koolil on ka oma test, nii saab ta välja valida just endale sobiva profiiliga õpilase. Ainult tunnistuse ja riigieksamite pealt valimine on ka praegu võimalik, osad koolid tegidki nii. Aga võimalus teha lisakatseid on igati teretulnud. Näiteks olid nelikkatsed eliitkoolidesse palju raskemad kui põhikooli eksamid, kuidas nad saaks valida ainult põhikooli eksami põhjal. Või veel vähem saab arvestada põhikooli tunnistust, sest koolid on väga erinevad. Üks kolmeline on teises viieline ja vastupidi.

Guest kirjutas: ↑15 Juun 2026 12:22

Külaline kirjutas: ↑15 Juun 2026 09:28

Guest kirjutas: ↑15 Juun 2026 01:10
Kelle jaoks lihtsamaks?
Kogu selle lõpueksamite muutmise väidetav eesmärk on ju see, et lastel oleks stressi vähem. Hetkel on osadel olukord, kus põhikool on läbi, aga uut kooli veel pole. Enamusel vast ikka tuleb see uus kool ka varsti, aga selline ootamine ei vähenda stressi.
Kui ühel hetkel hakkab olema, et sul ongi ainult 1 võimalus sisseastumiskatseks, siis kuidas see peaks lastel elu lihtsamaks tegema? Kui see mingil põhjusel untsu läheb, siis uut võimalust ju pole, vaheaastat võtta ei saa, sest õppimiskohustus on kuni 18-aastaseks saamiseni.

Lihtsamaks selles mõttes, et konkurss on üks, mitte sa ei pea konkureerima kümnes koolis ning sinu valest enesehinnangust ei sõltu ka midagi. See, et šansse on üks, on omaette teema ja selles ei muutu ju midagi. Ülejäänu läheb lihtsamaks.

Tegelikult ei lähe midagi lihtsamaks. Väga targad lapsed saavad ikka hea gümnaasiumi ja nõrgad ei saagi gümnaasiumisse. Küll aga on probleem keskmistega, kelle hulka kuuluvad suurem osa lapsi. Seal on vahed väga väikesed, aga pannakse kuidagi rivvi. Kui neid katseid on rohkem, on võimalus suurem, et tema tegelik tase välja tuleb, aga kui katseid on vaid üks, võib väga palju muuta juhus. Väga hea, kui koolil on ka oma test, nii saab ta välja valida just endale sobiva profiiliga õpilase. Ainult tunnistuse ja riigieksamite pealt valimine on ka praegu võimalik, osad koolid tegidki nii. Aga võimalus teha lisakatseid on igati teretulnud. Näiteks olid nelikkatsed eliitkoolidesse palju raskemad kui põhikooli eksamid, kuidas nad saaks valida ainult põhikooli eksami põhjal. Või veel vähem saab arvestada põhikooli tunnistust, sest koolid on väga erinevad. Üks kolmeline on teises viieline ja vastupidi.

Tegelikult ei peaks sellist selekteerimist üldse olema. Kõik on agarad toetama immigrantide sissevoolu, aga vaat siis tulebki su lastel õppida koos immigrantidega tavagümnaasiumis, mitte kusagil eliitkoolis. Paljudes Eesti gümnaasiumites on õpilasi puudu, mitte üle. Pole vaja siin oma last upitada, et just minu keskmik peab kõige paremat saama.

Külaline kirjutas: ↑15 Juun 2026 08:46

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 14:39

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2026 13:43 Jah, 9. klassi lõpp on kõige jubedam hetk inimese elus, täiesti nõus. Kõike muud haridusega seonduvat saad sa uuesti teha, parandada, aga 9. klassi lõpetamine on täpselt üks šanss ja kui siis mingi jama juhtub, siis on seda korda teha väga keeruline. Ei ole võimalust uuesti järgmisel aastal gümnaasiumikatsetele minna ning enam-vähem ette kujutada, kuidas su haridustee jätkub, saavad vaid parimad - nemadki ainult juhul, kui nad suudavad end mitte üle hinnata ja jätta omale piisavalt plaan B-sid ja C-sid. Ja seda kõike tegelikult noore inimese esimesel suuremal eksamite ja katsete kogemuse aastal. Ma soovin siiralt õnne igale noorele ja lapsevanemale, kellel see jube aeg on läbi saanud!!!

Alati on võimalus minna E-gümnaasiumisse, õppida seal edukalt ja seejärel on kõik teed valla. Muidugi nõuab see majanduslikke võimalusi ja distsipliini, aga neil andekamatel seda piisab. Minu laps ja tema sõbrad lõpetasid pandeemia ajal, ühest küljest jäid põhikooli lõpueksamid ära, aga järgnev kooli-koju solgutamine tekitas paljudel liigset stressi ja paljud läksidki üle e-gümnaasiumisse. Neil, keda tean, on väga edukas karjääriareng olnud, kes ülikoolis, kes juba sealtki edasi õppimas.

Töötasin kunagi e-gümnaasiumis ja ei jäänud muljet, et seal mingid maru andekad õpiksid. Mõni targem oli, aga suuremal osal olid ikka mingid probleemid, miks nad selle õppevormi valisid. Suuremal enamusel jäid seal ikka teadmised nõrgemaks, kui tavagümnaasiumi tase on. Ka koroonaaeg näitas, et e-õpe pole efektiivne, riigieksamite tulemused matemaatikas langesid väga palju pärast seda.

Täiesti õige, seal on igasuguste tasemetega. Pandeemia aeg oligi ilmselt erandlik, kus ülemäärast stressi oli tublimatel ja keskmistel ja see valik tehti sellest lähtudes. Laias laastus sõltub ilmselt kõik vanematest ja lapse enda kohusetundest. Ka keskpärane laps saab seal hästi hakkama, kui on motiveeritud ja vanemad toetavad. Minu laps näiteks polnud ka matas tugev (ega plaaninudki edasi õppida reaalained), aga me leidsime talle andeka eraõpetaja, kes edukalt asendas reaalainete õpetajaid ühes isikus kuni eduka lõpetamiseni välja.

Mis teadmiste tasemesse puutub, ma ei tea mis tasemest me varsti üldse räägime. Pidevalt kuulen, kuidas koduseid ülesandeid tehakse AI abil, kontrolltöödeks õpitakse nn selleks korraks, järgmisel päeval on kõik unustatud ja see iseseisev probleemilahendus hakkab vist üldse ära kaduma. Kuskil oli üks EU uuring, juba mitu aastat tagasi tehtud, kus tuli välja, et meie lapsed õpivad fakte, aga pärast täiskasvanuna ei oska õpitud elus kasutada. Mis ütleb, et õpitut ei seostata piisavalt tegeliku eluga. Ei teagi, kuidas seda haridussüsteemi oleks kõige õigem reformima hakata. Selge on see, et viimase 10 aasta jooksul on info hankimise ja tarbimise viisid kardinaalselt muutunud.