2. leht 10-st

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 14:35
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:32 Poliitilises vaates Jüri Luigel ilmselt tänasel päeval toetust ei oleks, kuigi varasematel kordadel oleksin väga ta üle valimistel rõõmustanud. Mis ametikoht tal praegu on? Mu meelest toodi ta aasta algul Pariisist tagasi ja pärast seda ei ole temast suurt midagi olnud kuulda?
Suursaadik NATO juures Brüsselis. Mis Pariisist sa räägid, ma küll ei tea. Miks tal ei peaks toetust olema?

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 14:35
Postitas Külaline
Mulle sümpatiseerib kohati Yana Toom. Ei oska öelda, kas tal presidendile vajalikke omadusi on, aga temas on sirgeselgsus, mis mulle meeldib.

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 14:45
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:35
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:32 Poliitilises vaates Jüri Luigel ilmselt tänasel päeval toetust ei oleks, kuigi varasematel kordadel oleksin väga ta üle valimistel rõõmustanud. Mis ametikoht tal praegu on? Mu meelest toodi ta aasta algul Pariisist tagasi ja pärast seda ei ole temast suurt midagi olnud kuulda?
Suursaadik NATO juures Brüsselis. Mis Pariisist sa räägid, ma küll ei tea. Miks tal ei peaks toetust olema?
Läks sassi, vabandust. Milline see toetus on? Millega ta praegu tegeleb?

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 14:45
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:32
Poliitilises vaates Jüri Luigel ilmselt tänasel päeval toetust ei oleks, kuigi varasematel kordadel oleksin väga ta üle valimistel rõõmustanud. Mis ametikoht tal praegu on? Mu meelest toodi ta aasta algul Pariisist tagasi ja pärast seda ei ole temast suurt midagi olnud kuulda?

Jah, pakkusin välja Marina Kaljuranna nime küsimärgiga, sest ta on aeg-ajalt presidendivalimiste diskussiooidest läbi käinud. Isiklikult ta mulle ei sümpatiseeri - tegemist on väga targa inimese ja kogenud diplomaadiga, aga jutu sisse on ilmunud häirivalt palju emalikkust ja meeldida tahtmist.

Saan aru, et oled omast arust suur analüütik, aga sellised lihtsad faktid nagu inimeste ametikohad, on selgeks tegemata. Pariis :lol:

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 14:46
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:35 Mulle sümpatiseerib kohati Yana Toom. Ei oska öelda, kas tal presidendile vajalikke omadusi on, aga temas on sirgeselgsus, mis mulle meeldib.
Paneks kohe Putini siis juba

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 14:49
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:45
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:32
Poliitilises vaates Jüri Luigel ilmselt tänasel päeval toetust ei oleks, kuigi varasematel kordadel oleksin väga ta üle valimistel rõõmustanud. Mis ametikoht tal praegu on? Mu meelest toodi ta aasta algul Pariisist tagasi ja pärast seda ei ole temast suurt midagi olnud kuulda?

Jah, pakkusin välja Marina Kaljuranna nime küsimärgiga, sest ta on aeg-ajalt presidendivalimiste diskussiooidest läbi käinud. Isiklikult ta mulle ei sümpatiseeri - tegemist on väga targa inimese ja kogenud diplomaadiga, aga jutu sisse on ilmunud häirivalt palju emalikkust ja meeldida tahtmist.

Saan aru, et oled omast arust suur analüütik, aga sellised lihtsad faktid nagu inimeste ametikohad, on selgeks tegemata. Pariis :lol:
Et siis jälle oleme lahmimise juures tagasi ja ründame isiklikult, selle asemel, et diskussioonis püsida?
NATO juurest kutsuti ta aasta algul tagasi. Millega ta praegu tegeleb? Milline on ta toetus?

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 14:50
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:45
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:35
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:32 Poliitilises vaates Jüri Luigel ilmselt tänasel päeval toetust ei oleks, kuigi varasematel kordadel oleksin väga ta üle valimistel rõõmustanud. Mis ametikoht tal praegu on? Mu meelest toodi ta aasta algul Pariisist tagasi ja pärast seda ei ole temast suurt midagi olnud kuulda?
Suursaadik NATO juures Brüsselis. Mis Pariisist sa räägid, ma küll ei tea. Miks tal ei peaks toetust olema?
Läks sassi, vabandust. Milline see toetus on? Millega ta praegu tegeleb?
Sellega tegelebki, et on Eesti suursaadik NATOs.

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 14:54
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:50
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:45
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:35 Suursaadik NATO juures Brüsselis. Mis Pariisist sa räägid, ma küll ei tea. Miks tal ei peaks toetust olema?
Läks sassi, vabandust. Milline see toetus on? Millega ta praegu tegeleb?
Sellega tegelebki, et on Eesti suursaadik NATOs.
Kontrollisin, vastab tõele - tagasi kutsutud aasta algul, aga veel ametis ja asemele läheb Kristjan Prikk.
Nii.. aga milline ta toetus on? Kui keegi ta välja käib, on see Isamaa, mis tähendab, et talle tõmmatakse vesi peale?

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 15:15
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:54
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:50
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 14:45

Läks sassi, vabandust. Milline see toetus on? Millega ta praegu tegeleb?
Sellega tegelebki, et on Eesti suursaadik NATOs.
Kontrollisin, vastab tõele - tagasi kutsutud aasta algul, aga veel ametis ja asemele läheb Kristjan Prikk.
Nii.. aga milline ta toetus on? Kui keegi ta välja käib, on see Isamaa, mis tähendab, et talle tõmmatakse vesi peale?
Ma ei saa küll aru, mis vastust sa ootad selle toetuse osas. Tahad täpselt loetelu toetajatest või mida? Ma ei näe, et siin eelmiste puhul see loetelu ära toodud oleks. Kui mina räägin toetusest, siis ei mõtle ma konkreetseid allkirju, vaid siiski võimalikku mainet ja sobivust erinevatele erakondadele. Minu küsimus oli hoopis sulle (sa ära vasta küsimusega) - et kui tal varem see toetus oli, miks tal ei peaks seda enam olema?

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 17:05
Postitas Külaline
Aga keegi ei lähe ju läbi, sest sellist inimest pole olemas, kes kõigile poliitikutele sobiks. Üleeelmine oli ametnik, polnud poliitilist tausta, siin ei olnud ka kellelegi närvidele saanud käima hakata, sest keegi ei tundnudki teda, aga siis tuli välja, et tal on mingid seisukohad ja soovib midagi teha. See kohe üldse ei sobinud. Siis võeti ohutu mõmmik, kes tuli "ühendama", et siis ühesõnaga, olema rohkem vait ja kiitma kõike takka. Jälle ei sobi. Eks siis jälle tehakse mingi suur tsirkus, valitakse ja valitakse, aga keegi ei sobi. Siis lõpuks jälle tiritakse keegi suvaline välja, kellest pole keegi kuulnudki.

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 17:23
Postitas Külaline
Külaline kirjutas: 24 Juun 2026 23:40Margaret Thatcherile julgeksid seda öelda? Vaevalt, haliseksid nurgas tasakesi.
Oli samasugune kahjur nagu on meie K.K naised olnud:
Kriitikud, ametiühingud ja vasakpoolsed poliitikud heidavad Margaret Thatcherile ette sotsiaalse ebavõrdsuse süvendamist,
traditsioonilise tööstuse hävitamist ja avalike teenuste nõrgestamist. Kuigi tema reformid muutsid Suurbritannia majanduse konkurentsivõimelisemaks,
tõi see paljudele ühiskonnagruppidele kaasa pikaajalise kahju. [1]
Peamised etteheited ja Thatcheri poliitika negatiivsed tagajärjed jagunevad järgmiselt:
1. Massiline tööpuudus ja piirkondlik krahh
• Tööstuse hääbumine: Thatcheri kiire üleminek teenusmajandusele tõi kaasa kaevanduste, terasetehaste ja laevatehaste sulgemise. [1, 2]
• Tööpuuduse kasv: Tema ametiajal tõusis tööpuudus rekordilise 3 miljoni inimeseni, tabades eriti rängalt Põhja-Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. [1, 2]
• Sotsiaalne laostumine: Terved tööstuslinnad jäid ilma ainsast sissetulekuallikast, mis viis põlvkondade pikkuse vaesuse, alkoholismi ja sotsiaalse krahhini. [1]
2. Sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine
• Lõhe rikaste ja vaeste vahel: Maksureformid (tulumaksu alandamine rikkamatele ja tarbimismaksude tõstmine) suurendasid varanduslikku ebavõrdsust. [, 2]
• Ühiskonna lõhenemine: Thatcheri kuulus ütlus "Ühiskonda kui sellist pole olemas, on vaid üksikisikud ja perekonnad" sümboliseeris paljude jaoks riikliku toe ja solidaarsuse kadumist.
3. Pikaajaline elamispindade kriis
• Sotsiaalmajade müük (Right to Buy): Thatcher lubas elanikel riiklikud üürimajad odavalt päriseks osta. Kuigi see lõi uue koduomanike kihi, keelas ta kohalikel omavalitsustel saadud raha eest uusi sotsiaalmaju ehitada. [1, 2]
• Tulemus: See pani aluse tänapäevani kestvale Suurbritannia elamispindade kriisile, kus sotsiaalkorterite järjekorrad on pikad ja üürihinnad on tavainimesele kättesaamatud. [1, 2]
4. Avalike teenuste ja taristu halvenemine
• Erastamise varjuküljed: Monopolide (vesi, gaas, raudtee) müük erakätesse tõi kriitikute sõnul kaasa teenuste kvaliteedi halvenemise ja hindade tõusu, kuna kasum suunati aktsionäridele, mitte taristu arendamisse. [1, 2]
• Koolipiima kaotamine: Juba enne peaministriks saamist (haridusministrina) lõpetas ta algkoolides tasuta piima jagamise, saades meedias pilkenimeks "Margaret Thatcher, Milk Snatcher" (piimaröövel).
5. Demokraatia tsentraliseerimine ja "Isikumaks"
• Kohaliku võimu piiramine: Thatcher nõrgendas kohalike omavalitsuste õigusi ja eelarveid, koondades võimu Londonisse.
• Maksurahutused: Tema kehtestatud isikumaks (Poll Tax) oli kõigile ühesuurune, sõltumata sissetulekust. See tõi kaasa vägivaldsed tänavarahutused ja oli otseseks põhjuseks, miks tema oma partei ta võimult lükkas. [1, 2, 3]

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 17:23
Postitas Külaline
Jätaks üldse ära presidendikoha.

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 17:27
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 17:23 Jätaks üldse ära presidendikoha.
Hea mõte! Hulga raha jääks alles.

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 17:29
Postitas Külaline
Õige see oleks küll, milleks kui temast midagi ei olene ja rahva arvamust tema valikul ei küsita.

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 17:34
Postitas Külaline
Külaline kirjutas: 25 Juun 2026 17:23
Külaline kirjutas: 24 Juun 2026 23:40Margaret Thatcherile julgeksid seda öelda? Vaevalt, haliseksid nurgas tasakesi.
Oli samasugune kahjur nagu on meie K.K naised olnud:
Kriitikud, ametiühingud ja vasakpoolsed poliitikud heidavad Margaret Thatcherile ette sotsiaalse ebavõrdsuse süvendamist,
traditsioonilise tööstuse hävitamist ja avalike teenuste nõrgestamist. Kuigi tema reformid muutsid Suurbritannia majanduse konkurentsivõimelisemaks,
tõi see paljudele ühiskonnagruppidele kaasa pikaajalise kahju. [1]
Peamised etteheited ja Thatcheri poliitika negatiivsed tagajärjed jagunevad järgmiselt:
1. Massiline tööpuudus ja piirkondlik krahh
• Tööstuse hääbumine: Thatcheri kiire üleminek teenusmajandusele tõi kaasa kaevanduste, terasetehaste ja laevatehaste sulgemise. [1, 2]
• Tööpuuduse kasv: Tema ametiajal tõusis tööpuudus rekordilise 3 miljoni inimeseni, tabades eriti rängalt Põhja-Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. [1, 2]
• Sotsiaalne laostumine: Terved tööstuslinnad jäid ilma ainsast sissetulekuallikast, mis viis põlvkondade pikkuse vaesuse, alkoholismi ja sotsiaalse krahhini. [1]
2. Sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine
• Lõhe rikaste ja vaeste vahel: Maksureformid (tulumaksu alandamine rikkamatele ja tarbimismaksude tõstmine) suurendasid varanduslikku ebavõrdsust. [, 2]
• Ühiskonna lõhenemine: Thatcheri kuulus ütlus "Ühiskonda kui sellist pole olemas, on vaid üksikisikud ja perekonnad" sümboliseeris paljude jaoks riikliku toe ja solidaarsuse kadumist.
3. Pikaajaline elamispindade kriis
• Sotsiaalmajade müük (Right to Buy): Thatcher lubas elanikel riiklikud üürimajad odavalt päriseks osta. Kuigi see lõi uue koduomanike kihi, keelas ta kohalikel omavalitsustel saadud raha eest uusi sotsiaalmaju ehitada. [1, 2]
• Tulemus: See pani aluse tänapäevani kestvale Suurbritannia elamispindade kriisile, kus sotsiaalkorterite järjekorrad on pikad ja üürihinnad on tavainimesele kättesaamatud. [1, 2]
4. Avalike teenuste ja taristu halvenemine
• Erastamise varjuküljed: Monopolide (vesi, gaas, raudtee) müük erakätesse tõi kriitikute sõnul kaasa teenuste kvaliteedi halvenemise ja hindade tõusu, kuna kasum suunati aktsionäridele, mitte taristu arendamisse. [1, 2]
• Koolipiima kaotamine: Juba enne peaministriks saamist (haridusministrina) lõpetas ta algkoolides tasuta piima jagamise, saades meedias pilkenimeks "Margaret Thatcher, Milk Snatcher" (piimaröövel).
5. Demokraatia tsentraliseerimine ja "Isikumaks"
• Kohaliku võimu piiramine: Thatcher nõrgendas kohalike omavalitsuste õigusi ja eelarveid, koondades võimu Londonisse.
• Maksurahutused: Tema kehtestatud isikumaks (Poll Tax) oli kõigile ühesuurune, sõltumata sissetulekust. See tõi kaasa vägivaldsed tänavarahutused ja oli otseseks põhjuseks, miks tema oma partei ta võimult lükkas. [1, 2, 3]
Kas "iseseisev mõtlemine" kadus ära?

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 17:41
Postitas Külaline
Külaline kirjutas: 25 Juun 2026 17:34Kas "iseseisev mõtlemine" kadus ära?
tutvustasin :D oma peaga mõtlejatele ajalugu

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 18:42
Postitas Külaline
Guest kirjutas: 25 Juun 2026 17:41
Külaline kirjutas: 25 Juun 2026 17:34Kas "iseseisev mõtlemine" kadus ära?
tutvustasin :D oma peaga mõtlejatele ajalugu
Küsi nüüd järgmiseks AI-lt ka neid positiivseid tagajärgi, mida Thatcheri valitsusaeg tõi. Sa ju küsisid ainult negatiivset.
On fakt, et Thatcher viis Briti majandusliku arengu kiirelt üles. Loomulikult oli sellel hind, kõigel on. See on juba valijate valik. Juhina on nii Thatcher kui ka sinu vihatud Eesti naisjuhid Kaja Kallas ning Kersti Kaljulaid väga tugevad juhid.

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 19:32
Postitas Külaline
Marina Kaljurand: mina kindlasti presidendiks ei kandideeri
https://www.postimees.ee/8497430/marina ... kandideeri

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 19:47
Postitas Külaline
Riina Kionka või Ülle Madise oleksid minu presidendiks sobivad

Re: Kellest võiks saada Eesti president?

Postitatud: 25 Juun 2026 19:52
Postitas Külaline
Külaline kirjutas: 25 Juun 2026 18:42Juhina on nii Thatcher kui ka sinu vihatud Eesti naisjuhid Kaja Kallas ning Kersti Kaljulaid väga tugevad juhid.
Kallast ma sellesse punti küll ei paneks, sest presidendiks ta kohe kindlasti EI sobiks. Teda tahetakse juba praegusest ametipostilt lahti raputada. Loodetavasti ei maandu ta sealt Eesti prseidendiks.