Keeleoskus

[Külaline]

Eesti keel on emakeel. Vene keele testi pole teinud, kuid kuna elu jooksul on igapäevaselt vaja läinud ja praegu kutsutakse mind appi, kui kolleegidel vene keele oskusest puudu jääb, järelikult oskan korralikul tasemel. Soome keel on põhjapoole eesti telkkarinsuomi, lugedes saan paremini aru kui kuulates, loen uudiseid jms, räägin vähe, kuna praktika puudub. Saksa keele lihtsama keelega toimetan, kui vaja, kirjakeelest on lihtsam aru saada, kui kõneldavast. Inglise keel on B1 tasemel.

[Külaline]

eesti keel on peamine, aga vene keelt valdan vabalt. inglise keelest natuke saan aru, aga põhimõtteliselt ei räägi ja ei taha näidata et mõistan, ei salli seda võõrkeele pealetungi ja teise võõrkeele (vene keele) mahasurumist.

[Külaline]

Mis keeli siis ise oskan? Eesti, soome, inglise, viipekeel. Neid valdan suhteliselt vabalt. Natuke pursin ka prantsuse keelt.

Kuna ma ei tea kedagi, kes viipekeelt valdaks siis kasutan kohe võimalust rumalaid küsimusi esitada. Kas eesti viipekeele oskaja saab aru ka muude maade viipekeelest? Ehk, kui erinevad need viipekeeled tegelikut on? Reisides näiteks.

Viipekeeleoskajana vastan nii: igal maal on oma viipekeel, nt eesti viipekeel, vene viipekeel, soome viipekeel jne. Kuna aga viipekeel on oma olemuselt ikooniline (st tähistatav ja tähistaja on omavahel enamasti seotud), siis on eri maade kasutajatel viipekeeli kergem mõista, samuti on inimestel, kes valdavad viipekeelt, väga hea kehakeele ja näoilmete lugemise oskus.

Suulises eesti keeles on nt sõna KOER. See on lihtsalt häälikukombinatsioon ja selleks, et teada, et see just koera tähendab, on vaja osata eesti keelt, ilma keelt oskamata ei ole mitte mingi valemiga võimalik selle sõna tähendust ära mõistatada.

Aga eesti viipekeeles on koera märk käega reiele patsutamine, imiteerides koera juurdekutsumist. Mõne teise maa viipekeeles võib koera viibe olla näiteks koera haukumise imiteerimine või kepi äratoomise näitamine või mõni muu just koertele iseloomuliku joone kätega näitamine. Tänu sellele on põhimõtteliselt võimalik ka võõramaistel inimestel laias laastus taibata, mis teemal jutt käib. Mitte detailselt, küll aga üldjoontes.

Mäletan näiteks, kuidas jalutasime lastega tee ääres ja kurvi eel märkasime tee peal mahalangenud suurt oksa. Kui olime kurvi teise ossa jõudnud, lähenes meile auto. Ma lehvitasin käega, näitasin näpuga enda selja taha, tegin ähvardavaid näoilmeid ja lõpuks vehkisin juba mõlema käega. Iga viipekeeleoskaja oleks suutnud siit välja lugeda, et tegemist on hoiatusega - ükskõik, kas ta on eestlane või venelane või hiinlane. Kuid too inimene, kes roolis oli, vahtis vaid huvitatud näoga minu näpu otsa, naeratas mulle, ja sõitis peatumata edasi. Hetke pärast käis pauk.

Sedalaadi mitmete kogemuste valguses arvan ma, et väike viipekeeleoskus tuleb elus alati ainult kasuks. Isegi kui konkreetsed viiped ehk ununevad, jääb ikka alati alles viipekeeletundides omandatud oskus lugeda kehakeelt ja ka ise ennast kehaga väljendada ja see on väga kasulik oskus.

[Külaline]

eesti keel on peamine, aga vene keelt valdan vabalt. inglise keelest natuke saan aru, aga põhimõtteliselt ei räägi ja ei taha näidata et mõistan, ei salli seda võõrkeele pealetungi ja teise võõrkeele (vene keele) mahasurumist.

Aga sa saad aru, et väga-väga suure hulga inimeste jaoks on inglise keel just selleks esimeseks ja vabalt vallatavaks võõrkeeleks? Sinu esimene võõrkeel e. vene keel vajub ise ära - seda suruti peale, mitte ei suruta maha.

[Külaline]

eesti keel on peamine, aga vene keelt valdan vabalt. inglise keelest natuke saan aru, aga põhimõtteliselt ei räägi ja ei taha näidata et mõistan, ei salli seda võõrkeele pealetungi ja teise võõrkeele (vene keele) mahasurumist.

appi, oled mingi putinist või? Okupantide keel tulebki lõpuks ometi maha suruda, inglise keel on rahvusvahelise suhtlemise keel ja mitte mingi sunduslik programm.

[Simon says:]

Mis keeli siis ise oskan? Eesti, soome, inglise, viipekeel. Neid valdan suhteliselt vabalt. Natuke pursin ka prantsuse keelt.

Kuna ma ei tea kedagi, kes viipekeelt valdaks siis kasutan kohe võimalust rumalaid küsimusi esitada. Kas eesti viipekeele oskaja saab aru ka muude maade viipekeelest? Ehk, kui erinevad need viipekeeled tegelikut on? Reisides näiteks.

Viipekeeleoskajana vastan nii: igal maal on oma viipekeel, nt eesti viipekeel, vene viipekeel, soome viipekeel jne. Kuna aga viipekeel on oma olemuselt ikooniline (st tähistatav ja tähistaja on omavahel enamasti seotud), siis on eri maade kasutajatel viipekeeli kergem mõista, samuti on inimestel, kes valdavad viipekeelt, väga hea kehakeele ja näoilmete lugemise oskus.

Suulises eesti keeles on nt sõna KOER. See on lihtsalt häälikukombinatsioon ja selleks, et teada, et see just koera tähendab, on vaja osata eesti keelt, ilma keelt oskamata ei ole mitte mingi valemiga võimalik selle sõna tähendust ära mõistatada.

Aga eesti viipekeeles on koera märk käega reiele patsutamine, imiteerides koera juurdekutsumist. Mõne teise maa viipekeeles võib koera viibe olla näiteks koera haukumise imiteerimine või kepi äratoomise näitamine või mõni muu just koertele iseloomuliku joone kätega näitamine. Tänu sellele on põhimõtteliselt võimalik ka võõramaistel inimestel laias laastus taibata, mis teemal jutt käib. Mitte detailselt, küll aga üldjoontes.

Mäletan näiteks, kuidas jalutasime lastega tee ääres ja kurvi eel märkasime tee peal mahalangenud suurt oksa. Kui olime kurvi teise ossa jõudnud, lähenes meile auto. Ma lehvitasin käega, näitasin näpuga enda selja taha, tegin ähvardavaid näoilmeid ja lõpuks vehkisin juba mõlema käega. Iga viipekeeleoskaja oleks suutnud siit välja lugeda, et tegemist on hoiatusega - ükskõik, kas ta on eestlane või venelane või hiinlane. Kuid too inimene, kes roolis oli, vahtis vaid huvitatud näoga minu näpu otsa, naeratas mulle, ja sõitis peatumata edasi. Hetke pärast käis pauk.

Sedalaadi mitmete kogemuste valguses arvan ma, et väike viipekeeleoskus tuleb elus alati ainult kasuks. Isegi kui konkreetsed viiped ehk ununevad, jääb ikka alati alles viipekeeletundides omandatud oskus lugeda kehakeelt ja ka ise ennast kehaga väljendada ja see on väga kasulik oskus.

Autojuhile oleks pidanud kaks käevart risti panema, see on rahvusvaheline ja üldmõistetav stoppmärk.

[Simon says:]

eesti keel on peamine, aga vene keelt valdan vabalt. inglise keelest natuke saan aru, aga põhimõtteliselt ei räägi ja ei taha näidata et mõistan, ei salli seda võõrkeele pealetungi ja teise võõrkeele (vene keele) mahasurumist.

appi, oled mingi putinist või? Okupantide keel tulebki lõpuks ometi maha suruda, inglise keel on rahvusvahelise suhtlemise keel ja mitte mingi sunduslik programm.

Arvata võib et poluvernik.

[Külaline]

Autojuhile oleks pidanud kaks käevart risti panema, see on rahvusvaheline ja üldmõistetav stoppmärk.

On või? Kui ma roolin, kuidas ma neid käsi ristan?

[Külaline]

Autojuhile oleks pidanud kaks käevart risti panema, see on rahvusvaheline ja üldmõistetav stoppmärk.

On või? Kui ma roolin, kuidas ma neid käsi ristan?

Võtad rooli põlvede vahele selleks hetkeks

[Külaline]

Kuna ma ei tea kedagi, kes viipekeelt valdaks siis kasutan kohe võimalust rumalaid küsimusi esitada. Kas eesti viipekeele oskaja saab aru ka muude maade viipekeelest? Ehk, kui erinevad need viipekeeled tegelikut on? Reisides näiteks.

Viipekeeleoskajana vastan nii: igal maal on oma viipekeel, nt eesti viipekeel, vene viipekeel, soome viipekeel jne. Kuna aga viipekeel on oma olemuselt ikooniline (st tähistatav ja tähistaja on omavahel enamasti seotud), siis on eri maade kasutajatel viipekeeli kergem mõista, samuti on inimestel, kes valdavad viipekeelt, väga hea kehakeele ja näoilmete lugemise oskus.

Suulises eesti keeles on nt sõna KOER. See on lihtsalt häälikukombinatsioon ja selleks, et teada, et see just koera tähendab, on vaja osata eesti keelt, ilma keelt oskamata ei ole mitte mingi valemiga võimalik selle sõna tähendust ära mõistatada.

Aga eesti viipekeeles on koera märk käega reiele patsutamine, imiteerides koera juurdekutsumist. Mõne teise maa viipekeeles võib koera viibe olla näiteks koera haukumise imiteerimine või kepi äratoomise näitamine või mõni muu just koertele iseloomuliku joone kätega näitamine. Tänu sellele on põhimõtteliselt võimalik ka võõramaistel inimestel laias laastus taibata, mis teemal jutt käib. Mitte detailselt, küll aga üldjoontes.

Mäletan näiteks, kuidas jalutasime lastega tee ääres ja kurvi eel märkasime tee peal mahalangenud suurt oksa. Kui olime kurvi teise ossa jõudnud, lähenes meile auto. Ma lehvitasin käega, näitasin näpuga enda selja taha, tegin ähvardavaid näoilmeid ja lõpuks vehkisin juba mõlema käega. Iga viipekeeleoskaja oleks suutnud siit välja lugeda, et tegemist on hoiatusega - ükskõik, kas ta on eestlane või venelane või hiinlane. Kuid too inimene, kes roolis oli, vahtis vaid huvitatud näoga minu näpu otsa, naeratas mulle, ja sõitis peatumata edasi. Hetke pärast käis pauk.

Sedalaadi mitmete kogemuste valguses arvan ma, et väike viipekeeleoskus tuleb elus alati ainult kasuks. Isegi kui konkreetsed viiped ehk ununevad, jääb ikka alati alles viipekeeletundides omandatud oskus lugeda kehakeelt ja ka ise ennast kehaga väljendada ja see on väga kasulik oskus.

Autojuhile oleks pidanud kaks käevart risti panema, see on rahvusvaheline ja üldmõistetav stoppmärk.

Huvitav, autokoolis ei räägitud sellest küll sõnagi.

[Külaline]

Autojuhile oleks pidanud kaks käevart risti panema, see on rahvusvaheline ja üldmõistetav stoppmärk.

On või? Kui ma roolin, kuidas ma neid käsi ristan?

Minu arust vehkiv kodanik oli sel hetkel lastega teeservas jalutamas, mitte ei istunud autoroolis....

[Külaline]

Autojuhile oleks pidanud kaks käevart risti panema, see on rahvusvaheline ja üldmõistetav stoppmärk.

On või? Kui ma roolin, kuidas ma neid käsi ristan?

Minu arust vehkiv kodanik oli sel hetkel lastega teeservas jalutamas, mitte ei istunud autoroolis....

Sel hetkel, kui ma seal teeservas seisin, puudus mul autojuhiluba ja ma polnud eales autokoolis käinud ega teadnud mingitest autojuhtide rahvusvahelistest "üldmõistetavatest" stoppmärkidest midagi. Kusjuures, viipekeeleoskajana ma tegelikult tulin ka selle peale, et käed ristata, ja ma tegingi seda. Ent roolisolija jaoks läks seegi märk täielikult mööda, mistõttu ma üritasin uuesti näpuga seljataha näidata - st kasutasin kiiresti erinevaid mooduseid ja märke. Aga neist polnud kasu, kui teine inimene märkidest mitte midagi ei tea.

[Simon says:]

Autojuhile oleks pidanud kaks käevart risti panema, see on rahvusvaheline ja üldmõistetav stoppmärk.

On või? Kui ma roolin, kuidas ma neid käsi ristan?

Minu arust vehkiv kodanik oli sel hetkel lastega teeservas jalutamas, mitte ei istunud autoroolis....

Sel hetkel, kui ma seal teeservas seisin, puudus mul autojuhiluba ja ma polnud eales autokoolis käinud ega teadnud mingitest autojuhtide rahvusvahelistest "üldmõistetavatest" stoppmärkidest midagi. Kusjuures, viipekeeleoskajana ma tegelikult tulin ka selle peale, et käed ristata, ja ma tegingi seda. Ent roolisolija jaoks läks seegi märk täielikult mööda, mistõttu ma üritasin uuesti näpuga seljataha näidata - st kasutasin kiiresti erinevaid mooduseid ja märke. Aga neist polnud kasu, kui teine inimene märkidest mitte midagi ei tea.

Eemalt sa ei näe inimese näoilmeid või näpuga osutamisi. Aga ristis käed on hästi näha ka pimedas ja kaugelt. Pole ju raske?

[Simon says:]

Autojuhile oleks pidanud kaks käevart risti panema, see on rahvusvaheline ja üldmõistetav stoppmärk.

On või? Kui ma roolin, kuidas ma neid käsi ristan?

Auto roolis olles on ainult üks käemärk kasutusel. See käib nii et käsi surutakse rusikasse ja ainult vasakult kolmas sõrm jäetakse sirgeks.

[Külaline]

Minu arust vehkiv kodanik oli sel hetkel lastega teeservas jalutamas, mitte ei istunud autoroolis....

Sel hetkel, kui ma seal teeservas seisin, puudus mul autojuhiluba ja ma polnud eales autokoolis käinud ega teadnud mingitest autojuhtide rahvusvahelistest "üldmõistetavatest" stoppmärkidest midagi. Kusjuures, viipekeeleoskajana ma tegelikult tulin ka selle peale, et käed ristata, ja ma tegingi seda. Ent roolisolija jaoks läks seegi märk täielikult mööda, mistõttu ma üritasin uuesti näpuga seljataha näidata - st kasutasin kiiresti erinevaid mooduseid ja märke. Aga neist polnud kasu, kui teine inimene märkidest mitte midagi ei tea.

Eemalt sa ei näe inimese näoilmeid või näpuga osutamisi. Aga ristis käed on hästi näha ka pimedas ja kaugelt. Pole ju raske?

Tead, ära jälle hakka. Ma päris nii totu ka pole, et ei oskaks hinnata, kui kaugel see "eemal" on. Suudan siiski enam-vähem õigesti hinnata kaugusi ja seda, millise vahemaa pealt autojuht tee ääres enda suunas kedagi ägedalt kätega vehkimas märkab. Kusjuures, ma kordan sulle uuesti üle: jaa, ma panin käsi ka risti. Aga autojuht ei tundnud seda märki. Milles ma siis nüüd sinu arust nii hirmsasti süüdi olen?

[Simon says:]

Sel hetkel, kui ma seal teeservas seisin, puudus mul autojuhiluba ja ma polnud eales autokoolis käinud ega teadnud mingitest autojuhtide rahvusvahelistest "üldmõistetavatest" stoppmärkidest midagi. Kusjuures, viipekeeleoskajana ma tegelikult tulin ka selle peale, et käed ristata, ja ma tegingi seda. Ent roolisolija jaoks läks seegi märk täielikult mööda, mistõttu ma üritasin uuesti näpuga seljataha näidata - st kasutasin kiiresti erinevaid mooduseid ja märke. Aga neist polnud kasu, kui teine inimene märkidest mitte midagi ei tea.

Eemalt sa ei näe inimese näoilmeid või näpuga osutamisi. Aga ristis käed on hästi näha ka pimedas ja kaugelt. Pole ju raske?

Tead, ära jälle hakka. Ma päris nii totu ka pole, et ei oskaks hinnata, kui kaugel see "eemal" on. Suudan siiski enam-vähem õigesti hinnata kaugusi ja seda, millise vahemaa pealt autojuht tee ääres enda suunas kedagi ägedalt kätega vehkimas märkab. Kusjuures, ma kordan sulle uuesti üle: jaa, ma panin käsi ka risti. Aga autojuht ei tundnud seda märki. Milles ma siis nüüd sinu arust nii hirmsasti süüdi olen?

Kes on sind süüdistanud?
Lihtsalt jäta edaspidiseks meelde. Ma arvasin et kõik teavad seda.

[Külaline]

Ma olen roolis juba üle 20a ja sellisest ristatud käte märgist kuulen esimest korda. Kuidas see märk täpselt on? Käelabad õlgadel või käed risti sirgelt all.

[Simon says:]

Ma olen roolis juba üle 20a ja sellisest ristatud käte märgist kuulen esimest korda. Kuidas see märk täpselt on? Käelabad õlgadel või käed risti sirgelt all.

See pole mingi kuradi spetsiifiline autojuhtide märk, koomik;))))
Oletame näiteks, et mingi seltskond mängib ilgelt kõvasti muusikat ja sa tahad et nad selle kuradi jama ära lõpetaks, aga muusika tõttu sinu häält pole kuulda ja päris lähedale sa sinna muusika allikale ei pääse, rahvast on palju ees näiteks. Siis sa näitad eemalt selle muusika tegijale ühte zhesti kätega, mis tähendab"pane see kuradi lärm kinni". Mismoodi sa näitad?

[Külaline]

See pole mingi kuradi spetsiifiline autojuhtide märk, koomik;))))
Oletame näiteks, et mingi seltskond mängib ilgelt kõvasti muusikat ja sa tahad et nad selle kuradi jama ära lõpetaks, aga muusika tõttu sinu häält pole kuulda ja päris lähedale sa sinna muusika allikale ei pääse, rahvast on palju ees näiteks. Siis sa näitad eemalt selle muusika tegijale ühte zhesti kätega, mis tähendab"pane see kuradi lärm kinni". Mismoodi sa näitad?

[Külaline]

Sel hetkel, kui ma seal teeservas seisin, puudus mul autojuhiluba ja ma polnud eales autokoolis käinud ega teadnud mingitest autojuhtide rahvusvahelistest "üldmõistetavatest" stoppmärkidest midagi. Kusjuures, viipekeeleoskajana ma tegelikult tulin ka selle peale, et käed ristata, ja ma tegingi seda. Ent roolisolija jaoks läks seegi märk täielikult mööda, mistõttu ma üritasin uuesti näpuga seljataha näidata - st kasutasin kiiresti erinevaid mooduseid ja märke. Aga neist polnud kasu, kui teine inimene märkidest mitte midagi ei tea.

Eemalt sa ei näe inimese näoilmeid või näpuga osutamisi. Aga ristis käed on hästi näha ka pimedas ja kaugelt. Pole ju raske?

Tead, ära jälle hakka. Ma päris nii totu ka pole, et ei oskaks hinnata, kui kaugel see "eemal" on. Suudan siiski enam-vähem õigesti hinnata kaugusi ja seda, millise vahemaa pealt autojuht tee ääres enda suunas kedagi ägedalt kätega vehkimas märkab. Kusjuures, ma kordan sulle uuesti üle: jaa, ma panin käsi ka risti. Aga autojuht ei tundnud seda märki. Milles ma siis nüüd sinu arust nii hirmsasti süüdi olen?

Käsi tõstetakse enda ette, labakäsi üles. See on stopp.

Oksa oleks võinud teelt ära lohistada