Arutle Foorum

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 09:16
See ei olnud vbla levinud, aga seda tehti. Fakt.

Ära levita oma lolle "fakte", seda ei teinud ükski normaalne majapidamine. Lampkast veeti tühjaks kuskile ääremaale kaevatud auku, mitte peenra vahele.

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 16:30

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 09:16
See ei olnud vbla levinud, aga seda tehti. Fakt.

Ära levita oma lolle "fakte", seda ei teinud ükski normaalne majapidamine. Lampkast veeti tühjaks kuskile ääremaale kaevatud auku, mitte peenra vahele.

Väidad siis, et vantsiti nende ämbritega kilomeetrit-paar sinna ääremaale? Palun ära räägi asjadest, millest sul aimu pole. Meie kodukandis tegid paljud nii, et lampkasti sisu rändas aiamaale, õunapuude ja marjapõõsaste väetiseks.

Praegu ei tee seda enam keegi, aga 80ndatel oli see tavaline.

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 16:30

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 09:16
See ei olnud vbla levinud, aga seda tehti. Fakt.

Ära levita oma lolle "fakte", seda ei teinud ükski normaalne majapidamine. Lampkast veeti tühjaks kuskile ääremaale kaevatud auku, mitte peenra vahele.

Veeti paariks aastaks laagerdama ja kaevati mullaga segi. Hiljem viidi põllule. Juba järgmine aasta inimese pask enam ei haise.
Värske pask põletab taimed ära. Seda teadsid isegi lapsed.

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 16:40

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 16:30

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 09:16
See ei olnud vbla levinud, aga seda tehti. Fakt.

Ära levita oma lolle "fakte", seda ei teinud ükski normaalne majapidamine. Lampkast veeti tühjaks kuskile ääremaale kaevatud auku, mitte peenra vahele.

Väidad siis, et vantsiti nende ämbritega kilomeetrit-paar sinna ääremaale? Palun ära räägi asjadest, millest sul aimu pole. Meie kodukandis tegid paljud nii, et lampkasti sisu rändas aiamaale, õunapuude ja marjapõõsaste väetiseks.

Praegu ei tee seda enam keegi, aga 80ndatel oli see tavaline.

Nii oli jah. Aga värsket paska ei tohi puu alla panna, mitte niivõrd haisu pärast vaid kuna see põletab puu ära. Puu hakkab põdema. Sama kui liiga palju väetist panna.

Meil oli lehmasõnnikut alati küllalt, keegi ei vedanud inimsitta sealt põlluveerest tagasi vaovahele. Rõvedad "mahetalumehed" siin.

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 16:40
Väidad siis, et vantsiti nende ämbritega kilomeetrit-paar sinna ääremaale? Palun ära räägi asjadest, millest sul aimu pole. Meie kodukandis tegid paljud nii, et lampkasti sisu rändas aiamaale, õunapuude ja marjapõõsaste väetiseks.

Praegu ei tee seda enam keegi, aga 80ndatel oli see tavaline.

Mis pagana ämbritega... fantaseeri vähem. Külas oli paar meest sibitöö peal, neil olid oma kopad ja oma tünnid, millega lampkaste tühjaks veeti. Ja mitte aimaadele. Peab puruloll olema, kes ei tea, et inimsõnnik peab vähemalt 2 aastat maa sees kõdunema (komposteerub, kuumeneb, hävivad parasiidid ja higustekitajad), enne kui seda üldse kasutada saab, isegi loomasõnnik täiesti värskena ei sobi väetiseks.

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 16:40

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 16:30

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 09:16
See ei olnud vbla levinud, aga seda tehti. Fakt.

Ära levita oma lolle "fakte", seda ei teinud ükski normaalne majapidamine. Lampkast veeti tühjaks kuskile ääremaale kaevatud auku, mitte peenra vahele.

Väidad siis, et vantsiti nende ämbritega kilomeetrit-paar sinna ääremaale? Palun ära räägi asjadest, millest sul aimu pole. Meie kodukandis tegid paljud nii, et lampkasti sisu rändas aiamaale, õunapuude ja marjapõõsaste väetiseks.

Praegu ei tee seda enam keegi, aga 80ndatel oli see tavaline.

See oleks kaevuvee ära rikkunud. Ma ei tea mis ullikeste külas sa kasvasid. Meie kandis küll sellist essurallit ei harrastatud.

Simon says: kirjutas: ↑04 Sept 2024 16:41

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 16:30

Külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 09:16
See ei olnud vbla levinud, aga seda tehti. Fakt.

Ära levita oma lolle "fakte", seda ei teinud ükski normaalne majapidamine. Lampkast veeti tühjaks kuskile ääremaale kaevatud auku, mitte peenra vahele.

Veeti paariks aastaks laagerdama ja kaevati mullaga segi. Hiljem viidi põllule. Juba järgmine aasta inimese pask enam ei haise.
Värske pask põletab taimed ära. Seda teadsid isegi lapsed.

Kui mina kaheksakümnendatel laps olin, oli maamaja jaotatud kahe leibkonna vahel, maja teises pooles elas üks pensioniealine naine. Enne oli ta ka lehmi pidanud, kuid vanemana loobus suuremate loomade pidamisest (koer oli, kanad). Seega, loomasõnnikut majapidamises polnud. Naabertalus oli lehm.Tean täpselt, kuhu ja kuidas ta kempsu tühjaks vedas, sest teismelisena aitasin teda. Nojah, lõhn, mis seda tööd tehes levis, ei olnud just kõige meeldivam, aga võtsime seda kui tööd, mis tuli ära teha ja eriti ei hädaldanud. Tööd tehti sügiseti, kui ilm oli juba jahedam, sest jahedama ja tuulise ilmaga häirib hais vähem.Kraam tõsteti välja pika lati otsa pandud ämbri abil kahte ämbrisse, seejärel võeti ämbrid kaelkookudega õlale ja veeti tavalisele majaesisele aiamaale - kus kasvasid mõlema pere maasikad, marjapõõsad, kartulid, porgandid, herned, oad, kaalikad, peedid ja muud aiasaadused. Laotati mullapinnale ja kaevati labidaga maasse. Vahepel oli talv ja kevadeks polnud enam midagi näha. Ükski taim ära põlenud. Parasiite inimestel polnud, seega ei levinud ka midagi. Kõik sõime rõõmsalt neid aiasaadusi.

Nii et jah... Nagu paljude asjade puhul, väited "keegi ei teinud" või "kõik tegid" on kahtlased. Oli neid, kes tegid ja neid, kes ei teinud.

külaline kirjutas: ↑04 Sept 2024 22:36 Kui mina kaheksakümnendatel laps olin, oli maamaja jaotatud kahe leibkonna vahel, maja teises pooles elas üks pensioniealine naine. Enne oli ta ka lehmi pidanud, kuid vanemana loobus suuremate loomade pidamisest (koer oli, kanad). Seega, loomasõnnikut majapidamises polnud. Naabertalus oli lehm.Tean täpselt, kuhu ja kuidas ta kempsu tühjaks vedas, sest teismelisena aitasin teda. Nojah, lõhn, mis seda tööd tehes levis, ei olnud just kõige meeldivam, aga võtsime seda kui tööd, mis tuli ära teha ja eriti ei hädaldanud. Tööd tehti sügiseti, kui ilm oli juba jahedam, sest jahedama ja tuulise ilmaga häirib hais vähem.Kraam tõsteti välja pika lati otsa pandud ämbri abil kahte ämbrisse, seejärel võeti ämbrid kaelkookudega õlale ja veeti tavalisele majaesisele aiamaale - kus kasvasid mõlema pere maasikad, marjapõõsad, kartulid, porgandid, herned, oad, kaalikad, peedid ja muud aiasaadused. Laotati mullapinnale ja kaevati labidaga maasse. Vahepel oli talv ja kevadeks polnud enam midagi näha. Ükski taim ära põlenud. Parasiite inimestel polnud, seega ei levinud ka midagi. Kõik sõime rõõmsalt neid aiasaadusi.

Nii et jah... Nagu paljude asjade puhul, väited "keegi ei teinud" või "kõik tegid" on kahtlased. Oli neid, kes tegid ja neid, kes ei teinud.

Ma ei väitnud, et kõik tegid, vaid, et seda tehti. Nii meie kui naabrid. Toiming käis suht sarnaselt sinu kirjeldatule, kuigi see kaelkookudega jändamine tundub mulle ikka veits rustikaalne, olgem ausad. Meil oli ämber pika lati otsas.

Enamasti telliti siiski sibiauto, aga nagu öeldud- vahel olid järjekorrad pikad ja siis tuli käsitsi pisut "järele aidata". Tänapäeval kaebaks lapsed su kohtusse, kui neid sellise töö peale pandaks.

Mahe või mitte, taimed ise sisaldavad kordades rohkem samu pestitsiide ja mürke millega neid pritisitakse. Taim ei tee vahet kas teda sööb putukas või inimene, ta kasutab sinu vastu sama keemiarünnakut millega põllumehed kahjureid tõrjuvad.

Külaline kirjutas: ↑06 Sept 2024 22:21 Mahe või mitte, taimed ise sisaldavad kordades rohkem samu pestitsiide ja mürke millega neid pritisitakse. Taim ei tee vahet kas teda sööb putukas või inimene, ta kasutab sinu vastu sama keemiarünnakut millega põllumehed kahjureid tõrjuvad.

Ee, vabandust, aga mida Te nüüd siis öelda tahtsitegi?

Külaline kirjutas: ↑06 Sept 2024 22:25

Külaline kirjutas: ↑06 Sept 2024 22:21 Mahe või mitte, taimed ise sisaldavad kordades rohkem samu pestitsiide ja mürke millega neid pritisitakse. Taim ei tee vahet kas teda sööb putukas või inimene, ta kasutab sinu vastu sama keemiarünnakut millega põllumehed kahjureid tõrjuvad.

Ee, vabandust, aga mida Te nüüd siis öelda tahtsitegi?

Mahesaadused on sama mürgised kui keemiaga pritsitud tooted (taimed toodavad ise samu keemilisi ühendeid kahjurite tõrjumiseks).

Nii palju kui viitsin, kasvatan ise mahedalt. Viljapuid ma pritsida lihtsalt ei viitsi, kuigi võiks. Paar aastat tagasi levinud kott-tõbi tegi nukraks küll.

Kevaditi toon tavaliselt kusagilt tallist mõned kotitäied hobusesõnnikut, mille eriomadus võrreldes kas või lehmasõnnikuga on, et seda võib kohe kasutada ja see ei põleta taimi ära. Panen istutusaugu või taimekasti põhja ca 1/3 hobusesõnnikut, siis segan omavahel 1/3 kompostmulda enda kompostikastist ja 1/3 tavalist aiamaa mulda. Kuni sügiseni rohkem mingit väetist vaja pole ja kõik kasvab mühinal. Ainult vett lisan vajadusel.

Suvelilledele muidugi panen pikatoimelist väetist lisaks, need on jubedad väetiseõgardid. Aga neid lilli ma ei söö, eks ole.

Ma ostan vaid mahe beebitoite purgis. Millegipärast on need siin, kus ma elan, isegi odavamad
Ja ei, ei ole nii laisk, et vaid purgitoitu saab. Sööb täi4sa samat toitu perega aga kodust väljaspool on purgitoit hea kaasa võtta.

Mahesaadused on sama mürgised kui keemiaga pritsitud tooted (taimed toodavad ise samu keemilisi ühendeid kahjurite tõrjumiseks).

See on küll loll jutt. Ilma pritsimata taimedel on saak kordi väiksem, sest igasugu sitikad söövad neid. Taim ei suuda elu sees toota samasuguseid mürke, mida sünteetiliste mürkidega saaks võrrelda.

Külaline kirjutas: ↑07 Sept 2024 10:16
Suvelilledele muidugi panen pikatoimelist väetist lisaks, need on jubedad väetiseõgardid. Aga neid lilli ma ei söö, eks ole.

Ma olen suvelilli aastate jooksul 0 korda kemikaalidega väetanud, kasvavad mis mühiseb. Suvel kord või paar tuleb meelde nõgeseleotist teha, seda lisan siis kastmisvette.

Külaline kirjutas: ↑06 Sept 2024 22:21 Mahe või mitte, taimed ise sisaldavad kordades rohkem samu pestitsiide ja mürke millega neid pritisitakse. Taim ei tee vahet kas teda sööb putukas või inimene, ta kasutab sinu vastu sama keemiarünnakut millega põllumehed kahjureid tõrjuvad.

Loll jutt suhu tagasi! Marss põhikooli!

Külaline kirjutas: ↑07 Sept 2024 11:30

Külaline kirjutas: ↑07 Sept 2024 10:16
Suvelilledele muidugi panen pikatoimelist väetist lisaks, need on jubedad väetiseõgardid. Aga neid lilli ma ei söö, eks ole.

Ma olen suvelilli aastate jooksul 0 korda kemikaalidega väetanud, kasvavad mis mühiseb. Suvel kord või paar tuleb meelde nõgeseleotist teha, seda lisan siis kastmisvette.

Leotistega väetamisest rääkides, siis kas keegi seda banaanikoorte leotist on ka teinud? Mitu korda olen igasugu kliimaaktivistide kontodel seda õpetust näinud, aga ei tea kedagi, kes seda ka reaalselt proovinud oleks. Banaanikoored pannakse vette likku ja lastakse neil seal siis olla umbes nädalake. Pärast kastetakse sellega toalilli ja see pidavat mõjuma kui väetis.

Mina jälle mõtlen, et need banaanikoored on ju ka pritsitud ning sajal erineval moel töödeldud. Kui kasulik see "kompott" lõppkokkuvõttes mu lilledele siis ikkagi on?

Mina jälle mõtlen, et need banaanikoored on ju ka pritsitud ning sajal erineval moel töödeldud. Kui kasulik see "kompott" lõppkokkuvõttes mu lilledele siis ikkagi on?

Lillede puhul pole siin ju vahet, ega sa neid sisse ei söö. Peaasi, et õitsevad ilusti, olgu keemiat täis või mitte. Ega neil sellest mingit vähki ei teki või eluiga ei kannata, pigem vastupidi.

Külaline kirjutas: ↑07 Sept 2024 12:03

Külaline kirjutas: ↑07 Sept 2024 11:30

Külaline kirjutas: ↑07 Sept 2024 10:16
Suvelilledele muidugi panen pikatoimelist väetist lisaks, need on jubedad väetiseõgardid. Aga neid lilli ma ei söö, eks ole.

Ma olen suvelilli aastate jooksul 0 korda kemikaalidega väetanud, kasvavad mis mühiseb. Suvel kord või paar tuleb meelde nõgeseleotist teha, seda lisan siis kastmisvette.

Leotistega väetamisest rääkides, siis kas keegi seda banaanikoorte leotist on ka teinud? Mitu korda olen igasugu kliimaaktivistide kontodel seda õpetust näinud, aga ei tea kedagi, kes seda ka reaalselt proovinud oleks. Banaanikoored pannakse vette likku ja lastakse neil seal siis olla umbes nädalake. Pärast kastetakse sellega toalilli ja see pidavat mõjuma kui väetis.

Mina jälle mõtlen, et need banaanikoored on ju ka pritsitud ning sajal erineval moel töödeldud. Kui kasulik see "kompott" lõppkokkuvõttes mu lilledele siis ikkagi on?

Ma lillede kastmiseks neid ei leota aga kaevan kõik banaanikoored puude või põõsaste alla maasse. Väike auk labidaga ja koor(ed) sisse. Sama juurviljakoortega. Talvel lähevad kompostrisse.