Arutle Foorum

Mõni käib seltskonna pärast. Sugulane kiidab, et temal on töö juures nii head töökaaslased. Saab palka ja on, kellega suhelda.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 14:09 Need, kes tööl n-ö ei käi, võivad endale hankida sama huvitava elu kui töölkäijad, ja võib-olla isegi veel huvitavama. Tegutsen aias, kaevan, rohin, ehitasin valmis kasvuhoone. Käin koeraga jalutamas, saan oma sammunormi täis. Valmistan toite, mis on kauavalmivad ja samas soodsad ning maitsvamad kiirtoidust. Käin tantsimas, osalen täiendkoolitustel, sain just ühe Tartu ülikooli kursuse edukalt läbitud. Lastega on aega jutustada ja mees tuleb koju, kus tuba soojaks köetud ja toit valmis. Ei ütleks, et igav on. Päris mehe kulul ka ei ela, teen kodukontorist väikese koormusega tööd.

No aga minu jaoks mingid aiatööd ja rohimine ongi surmigav, aju surm. Jube. Päeva nael on mingi supi keetmine ja koeraga jalutamine. Kõigile ei sobi see.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 12:57

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 11:52

Külaline kirjutas: ↑09 Juun 2025 10:31 Kas need, kellel on nii põnev töö ja kollektiivis ka nii toredad inimesed, kellega nad aastaid muudkui suhtlevad, saaks oma töökoha nimetuse ka ära mainida. Ma ei ole veel leidnud ühtegi eriala, mis kuidagigi huvitavam oleks, kui kõik see, mida ma tööst väljapool teha saan. Inimesed tööalaselt on samuti vähem huvitavamad, kui need, kellega ma koos elan.

Töötan sotsiaalalal. Aitan oma eluga hätta sattunud inimesi ja ma tõesti teen oma tööd südamega. Mulle ei meeldi poolikud lahendused vaid üritan alati, loomulikult koostöös kolleegidega, inimese jaoks parima lahenduse leida.

*Ei ela Eestis.

Liialdatult öeldes eelistad siis oma elukaare parimal ajal düsfunktisonaalsete võõraste inimeste ja nende peredega suhtlemist omaenda perega suhtlemisele?

Kõik istuvad kodus siis sinu arust või, et perega suhtlen päevad otsa. Ja koroonaajast mäletan, et see ei olnud midagi lõbusat, päevad otsa perega koos olla. Ka lapsed ei hinda neid koduprouasid kohe üldse, nad tahavadki olla ka omaette vahel.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 14:32

Külaline kirjutas: ↑09 Juun 2025 14:11Töölkäimine on elu raiskamine.

See tundub oöevat kah tänapäeva trend, et kellast kellani tööl kohal käivad inimesed raiskavad oma elu.

Ometi selliseid inimesi on vaja. Muidu maailm ei toimiks. Ei oleks haiglaid, poode ega ametiasutusi, kui nood ka oma suva ja tahtmise järgi töötaks.

Just. Ja see, et töötan õpetajana, on muidugi ka elu raiskamine. Eks ta muidugi vabatahtliku töö ole.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 17:07

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 15:40

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 09:57
Nii et töö on tähtsam, kui lastega iga hetke veetmine?

Kes tahaks veeta iga hetke lastega? Kui su töö pole sulle tähtis, oled vale ala valinud.

Iga normaalne ema tahaks veeta iga hetke lastega. Milleks muidu lapsi saada?

Lapsi saadakse selleks, et neist kasvaksid enesega toimetulevad õnnelikud täiskasvanud. Väikelaps olemine on sellel teekonnal paratamatu ja see tuleb üle elada.

I

ga normaalne ema tahaks veeta iga hetke lastega. Milleks muidu lapsi saada?

Aga lapse arengule ei tule see emaga pikalt kodusistumine kasuks. 3 aastat maksimum, isegi vähem. Edasi see iga hetk lapsega on juba lapse jaoks ahistav, lapse areng ja iseseisvus kannatavad. Minu arust need emad, kes lastega 10 aastat kodus istuvad, istuvad seal ikka enda pärast, sest ei taha pingutada, tahavad kuskil mugavusstsoonis istuda. Lastel seda vaja ei ole. Naljakas on see jutt, et aga minu elu on nii sisukas, koristan tube ja kaevan maad. Selleks peab ikka väga primitiivne inimene olema, et selline elu rahuldaks. Lapsed soovivad ka üksi olla ja tahavad, et emal oleks oma tegemised, mitte ta ei taha, et ema on temaga iga hetk koos.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 17:11

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 16:59

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 16:43

Ei ole ju siin keegi rääkinud, et vaid naistel see privileeg on. Keegi ei keela meestel seda teed valida. Paraku mehed ikka valivad enamuses pigem ikka selle tööorjuse. Muidu veel peetaksr toasikeseks, kes lastega kodus mässavad.

Tööorjus-küll on kole väljend! Käin tööl rõõmu ja naudinguga, orjuseks pole seda kunagi pidanud.

Teema saigi tehtud selle kohta, et mis töölkäimises küll rõõmu ja naudingut on? Raisata iga päev suur osa päevast ära, selle asemel, et vaba inimene olla.

See pole raiskamine, see on puhas rõõm! Olla ägedate inimestega koos, teha tööd, teha nalja ja saada selle eest veel raha ka on ainult suur rõõm! Elus ei viitsiks kodus passida. Lahkun kodunt 9.15 ja saabun tagasi 16.15, terve pikk õhtu veel ees.

Pea kõik riiklikult rahastatavad hüved ja teenused tulevad töötavate inimeste taskust: äritegevus, sissetulekutelt makstavad maksud jne.

Kas need kodust elu nautivad töötud oleksid nõus sellega, et neil pole teid, millel sõita ja liigelda, pole tänavavalgustust, pole arstiabi, politseid ega tuletõrjet, pole lastele riiklikke lasteaedasid ja koole?

Tahaks kodus peesitada aga... samas tahaks ka, et teised usinalt töötaksid ja nende hüvede olemasolu tagaksid?

Külaline kirjutas: ↑09 Juun 2025 18:38Naljakas on see jutt, et aga minu elu on nii sisukas, koristan tube ja kaevan maad. Selleks peab ikka väga primitiivne inimene olema, et selline elu rahuldaks.

Kes selliselt arvab on ise primitiivne.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 16:43

Külaline kirjutas: ↑09 Juun 2025 16:40

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 14:09 Need, kes tööl n-ö ei käi, võivad endale hankida sama huvitava elu kui töölkäijad, ja võib-olla isegi veel huvitavama. Tegutsen aias, kaevan, rohin, ehitasin valmis kasvuhoone. Käin koeraga jalutamas, saan oma sammunormi täis. Valmistan toite, mis on kauavalmivad ja samas soodsad ning maitsvamad kiirtoidust. Käin tantsimas, osalen täiendkoolitustel, sain just ühe Tartu ülikooli kursuse edukalt läbitud. Lastega on aega jutustada ja mees tuleb koju, kus tuba soojaks köetud ja toit valmis. Ei ütleks, et igav on. Päris mehe kulul ka ei ela, teen kodukontorist väikese koormusega tööd.

Aga kui mees ka tahaks koormust vähendada ja rohkem kodus olla? Peenart kaevata ja kasvuhoonet ehitada? Miks on nii, et räägite muudkui võrdõiguslilkusest, aga ikka on naised kodused või osakoormuse peal ja mehed tõmbavad ennast rihmaks, et pere ära toita?

Ei ole ju siin keegi rääkinud, et vaid naistel see privileeg on. Keegi ei keela meestel seda teed valida. Paraku mehed ikka valivad enamuses pigem ikka selle tööorjuse. Muidu veel peetaksr toasikeseks, kes lastega kodus mässavad.

Kindel? Tänapäeval on väga levinud, et mees on pool aega vanemapuhkusel. Miks peaks naine seda üksi tegema? Tööl on oluliselt lihtsam käia.

Külaline kirjutas: ↑09 Juun 2025 20:44

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 16:43

Külaline kirjutas: ↑09 Juun 2025 16:40
Aga kui mees ka tahaks koormust vähendada ja rohkem kodus olla? Peenart kaevata ja kasvuhoonet ehitada? Miks on nii, et räägite muudkui võrdõiguslilkusest, aga ikka on naised kodused või osakoormuse peal ja mehed tõmbavad ennast rihmaks, et pere ära toita?

Ei ole ju siin keegi rääkinud, et vaid naistel see privileeg on. Keegi ei keela meestel seda teed valida. Paraku mehed ikka valivad enamuses pigem ikka selle tööorjuse. Muidu veel peetaksr toasikeseks, kes lastega kodus mässavad.

Kindel? Tänapäeval on väga levinud, et mees on pool aega vanemapuhkusel. Miks peaks naine seda üksi tegema? Tööl on oluliselt lihtsam käia.

Ma tõesti loodan, et tänapäeval ka mehed lapsega kodused on. Kui nii on, siis väga hea.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 20:47

Külaline kirjutas: ↑09 Juun 2025 20:44

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 16:43

Ei ole ju siin keegi rääkinud, et vaid naistel see privileeg on. Keegi ei keela meestel seda teed valida. Paraku mehed ikka valivad enamuses pigem ikka selle tööorjuse. Muidu veel peetaksr toasikeseks, kes lastega kodus mässavad.

Kindel? Tänapäeval on väga levinud, et mees on pool aega vanemapuhkusel. Miks peaks naine seda üksi tegema? Tööl on oluliselt lihtsam käia.

Ma tõesti loodan, et tänapäeval ka mehed lapsega kodused on. Kui nii on, siis väga hea.

Minu mees oli 32 aastat tagasi meie lapsega kodus, mu vend on olnud kõigi kolme lapsega, mu poeg mõlema oma lapsega. Loodan, et see pole vaid meie pere eripära, et lastel on suurepärased isad.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 18:38 I

ga normaalne ema tahaks veeta iga hetke lastega. Milleks muidu lapsi saada?

Aga lapse arengule ei tule see emaga pikalt kodusistumine kasuks. 3 aastat maksimum, isegi vähem. Edasi see iga hetk lapsega on juba lapse jaoks ahistav, lapse areng ja iseseisvus kannatavad. Minu arust need emad, kes lastega 10 aastat kodus istuvad, istuvad seal ikka enda pärast, sest ei taha pingutada, tahavad kuskil mugavusstsoonis istuda. Lastel seda vaja ei ole. Naljakas on see jutt, et aga minu elu on nii sisukas, koristan tube ja kaevan maad. Selleks peab ikka väga primitiivne inimene olema, et selline elu rahuldaks. Lapsed soovivad ka üksi olla ja tahavad, et emal oleks oma tegemised, mitte ta ei taha, et ema on temaga iga hetk koos.

Need tänapäeva tööd on sageli sellised... bürokraatlikud. Täiesti haritud ja tarkadel inimestel võib ühel hetkel megatülpimus tekkida kõigest sellest üleshaibitud tööelust ja pingutamisest, millega peaks nagu jube õnnelikuks saama, aga nagu kuste, ei saa. Vaimne ülepinge. Stress. Läbipõlemised.
Imelik jah, aga kõige selle kõrval maakaevamine, lapse kasvatamine jms tundub nagu pärisasjadega tegelemine. Paneb inimeses mingid asja paika. Ja jällegi täiesti haritud inimesed leiavad sellised asju enda jaoks. Mis ei pea tähendama tingimata täielikult koduseks hakkamist (täielikult koduseid inimesi on meil vähe), aga näiteks töö vähendamist ja "primitiivsete" tegevuste osa suurendamist.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 20:52

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 18:38 I

ga normaalne ema tahaks veeta iga hetke lastega. Milleks muidu lapsi saada?

Aga lapse arengule ei tule see emaga pikalt kodusistumine kasuks. 3 aastat maksimum, isegi vähem. Edasi see iga hetk lapsega on juba lapse jaoks ahistav, lapse areng ja iseseisvus kannatavad. Minu arust need emad, kes lastega 10 aastat kodus istuvad, istuvad seal ikka enda pärast, sest ei taha pingutada, tahavad kuskil mugavusstsoonis istuda. Lastel seda vaja ei ole. Naljakas on see jutt, et aga minu elu on nii sisukas, koristan tube ja kaevan maad. Selleks peab ikka väga primitiivne inimene olema, et selline elu rahuldaks. Lapsed soovivad ka üksi olla ja tahavad, et emal oleks oma tegemised, mitte ta ei taha, et ema on temaga iga hetk koos.

Need tänapäeva tööd on sageli sellised... bürokraatlikud. Täiesti haritud ja tarkadel inimestel võib ühel hetkel megatülpimus tekkida kõigest sellest üleshaibitud tööelust ja pingutamisest, millega peaks nagu jube õnnelikuks saama, aga nagu kuste, ei saa. Vaimne ülepinge. Stress. Läbipõlemised.
Imelik jah, aga kõige selle kõrval maakaevamine, lapse kasvatamine jms tundub nagu pärisasjadega tegelemine. Paneb inimeses mingid asja paika. Ja jällegi täiesti haritud inimesed leiavad sellised asju enda jaoks. Mis ei pea tähendama tingimata täielikult koduseks hakkamist (täielikult koduseid inimesi on meil vähe), aga näiteks töö vähendamist ja "primitiivsete" tegevuste osa suurendamist.

Mina teen ka neid asju enda lõbuks, aga nagu üks inimene siin kirjutas, et tema elu on väga aktiivne ja sisukas, tema teeb hautist, kaevab maad ja jalutab koera, seda on minu arust küll imelik väita. Elu sisuks ja päevade täiteks jääb seda siiski väheseks. Äkki kui mingit mõttetut ebameeldivat tööd teha, siis on tõesti parem kodus passida, aga mina jõuan neid maakaevamisi ja koerajalutamisi väga hästi ka töö kõrvalt teha. Ja sellest täiesti piisab.

Külaline kirjutas: ↑09 Juun 2025 20:49Minu mees oli 32 aastat tagasi meie lapsega kodus, mu vend on olnud kõigi kolme lapsega, mu poeg mõlema oma lapsega. Loodan, et see pole vaid meie pere eripära, et lastel on suurepärased isad.

Suht harvaesinev küll meil Eestis. Viimased kümme aastat on mehed hakanud rohkem kasutama seda võimalust olla lapsega kodus, aga ikkagi mitte paljud. Äkki mingi 30% meestes kasutab seda. Ja siis ka lühemat aega, kui oleks võimalik. Kiirustavad tööle tagasi.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 20:44

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 16:43

Külaline kirjutas: ↑09 Juun 2025 16:40
Aga kui mees ka tahaks koormust vähendada ja rohkem kodus olla? Peenart kaevata ja kasvuhoonet ehitada? Miks on nii, et räägite muudkui võrdõiguslilkusest, aga ikka on naised kodused või osakoormuse peal ja mehed tõmbavad ennast rihmaks, et pere ära toita?

Ei ole ju siin keegi rääkinud, et vaid naistel see privileeg on. Keegi ei keela meestel seda teed valida. Paraku mehed ikka valivad enamuses pigem ikka selle tööorjuse. Muidu veel peetaksr toasikeseks, kes lastega kodus mässavad.

Kindel? Tänapäeval on väga levinud, et mees on pool aega vanemapuhkusel. Miks peaks naine seda üksi tegema? Tööl on oluliselt lihtsam käia.

Normaalsed emad tahavad kodus olla lastega. Ei anna seda võimalust käest ära, isale.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 21:19

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 20:44

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 16:43

Ei ole ju siin keegi rääkinud, et vaid naistel see privileeg on. Keegi ei keela meestel seda teed valida. Paraku mehed ikka valivad enamuses pigem ikka selle tööorjuse. Muidu veel peetaksr toasikeseks, kes lastega kodus mässavad.

Kindel? Tänapäeval on väga levinud, et mees on pool aega vanemapuhkusel. Miks peaks naine seda üksi tegema? Tööl on oluliselt lihtsam käia.

Normaalsed emad tahavad kodus olla lastega. Ei anna seda võimalust käest ära, isale.

Ei, sa pole normaalne, oled helikoptermammi. Isal on samasugune õigus olla pool aega kodus ja sina võid tööle minna.

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 20:58

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 20:52

Guest kirjutas: ↑09 Juun 2025 18:38 I
Aga lapse arengule ei tule see emaga pikalt kodusistumine kasuks. 3 aastat maksimum, isegi vähem. Edasi see iga hetk lapsega on juba lapse jaoks ahistav, lapse areng ja iseseisvus kannatavad. Minu arust need emad, kes lastega 10 aastat kodus istuvad, istuvad seal ikka enda pärast, sest ei taha pingutada, tahavad kuskil mugavusstsoonis istuda. Lastel seda vaja ei ole. Naljakas on see jutt, et aga minu elu on nii sisukas, koristan tube ja kaevan maad. Selleks peab ikka väga primitiivne inimene olema, et selline elu rahuldaks. Lapsed soovivad ka üksi olla ja tahavad, et emal oleks oma tegemised, mitte ta ei taha, et ema on temaga iga hetk koos.

Need tänapäeva tööd on sageli sellised... bürokraatlikud. Täiesti haritud ja tarkadel inimestel võib ühel hetkel megatülpimus tekkida kõigest sellest üleshaibitud tööelust ja pingutamisest, millega peaks nagu jube õnnelikuks saama, aga nagu kuste, ei saa. Vaimne ülepinge. Stress. Läbipõlemised.
Imelik jah, aga kõige selle kõrval maakaevamine, lapse kasvatamine jms tundub nagu pärisasjadega tegelemine. Paneb inimeses mingid asja paika. Ja jällegi täiesti haritud inimesed leiavad sellised asju enda jaoks. Mis ei pea tähendama tingimata täielikult koduseks hakkamist (täielikult koduseid inimesi on meil vähe), aga näiteks töö vähendamist ja "primitiivsete" tegevuste osa suurendamist.

Mina teen ka neid asju enda lõbuks, aga nagu üks inimene siin kirjutas, et tema elu on väga aktiivne ja sisukas, tema teeb hautist, kaevab maad ja jalutab koera, seda on minu arust küll imelik väita. Elu sisuks ja päevade täiteks jääb seda siiski väheseks. Äkki kui mingit mõttetut ebameeldivat tööd teha, siis on tõesti parem kodus passida, aga mina jõuan neid maakaevamisi ja koerajalutamisi väga hästi ka töö kõrvalt teha. Ja sellest täiesti piisab.

See inimene kirjutas lisaks ka, et ta käib tantsimas, lõpetas äsja Tartu ülikooli täiendkursuse ja teeb paljut muudki. Sina aga nopid välja vaid paar väiksemat asja ning hakkad naeruvääristama. Igav.

Oh jeerum.
Ma olen enam kui kindel, et iga vanem(isa või ema) tahab ja vajab ka mingil hetkel oma lastest vaba momenti.
See on lihtsalt ebareaalne, et lausa vajad ja tahad iga minut lastega koos veeta. See on pigem erand(nagu siin üks teemaalgataja, kes nutab päevade viisi, sest lapsed on suured). Mina küll julgen tunnistada, et ma vajaks vahel puhkust ja natuke päris üksi olla. Aga kuna ma olen üksikvanem, võõras riigis, ilma tugivõrgustikuta, siis minul sellist asja ei ole. Olgem ausad, väikelapsed võivad aegajalt olla üsna julmad olgugi, et on maailma kallimad.
Minu arvates oskus võtta lastest vaba hrtk on omette oskus ja lausa vajalik. Ka lastele on see vajalik.

Minul on kaks töökohta. Koormust saan ise valida ja osa tööst teha kodus: tõlkimine. Pole ka otseselt kellast kellani tööl käimine, ise sätin oma tegemisi. Mulle see sobib hästi ja nii käin ka linnas tööl meelsasti. Kahel või kolmel päeval nädalas.

Ma siin mõtlen, et need, kes kodus olemist vegeteerimiseks nimetavad, elavad ilmselt korteris? Ise elan linnast nõks väljas (8 km), maal. On suur aed ja väga naudin aias toimetamist ja üldse looduse ilu keskel elamist. Esmalt tuleb see ilu endal luua. Siis on ka, mida nautida. Rõõmuga!

Eile nt. tegin kella 5-st 10-ni tõlketööd kodus. Siis niitsin pea kolm tundi muru. Praegu kasvab see mühinal! Seejärel pesin aknaid ligi 2 h. Miks ma seda nv-l ei teinud? Sest tulin nädalaselt reisilt pühapäeval. Siis jõudehetk ja grill huugama! Sõber tuli ka läbi, hilist lõunaeinet nautima. Temalgi tööpäev.
Iseenda boss. Tõi ka karbi maasikaid kaasa. Õhtupoolikul tegin veel tööd arvuti taga paar tundi ja sain kõik vajaliku ka tehtud. Ise aega valides, millal seda teen. Mainin veel, et lapsi mul pole. Teadlikult. Minu jaoks- ilus elu!

Nüüd olekski vaja veel maad kaevata: lillepeenar avaramaks ja kurgipeenar tekitada. Ei ole nüri tegevus minu jaoks, täitsa loominguline protsess on

Linnas tehtav töö hõlmab aga lisaks kolleegidele (kes on väga meeldivad inimesed) ka klientidega suhtlemist. Taastusravi. On ka krooniliste hädadega püsikliendid. Haritud ja viisakad, alati meeldiv kohtuda. Kuigi tulevad ju oma probleemide ja hädadega Siis jällegi endal hea tunne, kui saad abiks olla. Nii need tööd teineteist tasakaalustavad. Midagi nii vaimule kui ka füüsisele.