Kas te aitaksite teadvuseta alkohoolikut?

[Külaline]

§ 124. Abita jätmine
(1) Teadvalt eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmise eest õnnetuse või üldise ohu korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Huvitav sõnastus: teadvalt eluohtlikus seisundis, kas tavakodanik peaks siis olema meditsiinilise minimaalse ettevalmistusega? Ennast ohtu seadmata: kust mina tead, mis hirmsad nakkushaigused tal on.

Oma peatäit välja magav alkohoolik ei ole eluohtlikus seisundis. Ja kui kardad agressiivseid joodikuid, siis võidki kaarega mõõda käia, et mitte teda ärritada ja enda elu ohtu seada.

A kuidas peale vaadates aru saad, et ta on peatäit väljamagav joodik ja tervisega on tal kõik korras? Sageli see peatäis omakorda põhjustabki eluohtliku terviserikke. Aeg-ajalt nad ju viskavad vedru välja juba teel kainestusmajja või siis kainestusmajas. Isegi professionaalid ei suuda seda silmaga hinnata.

Kui tahad, siis aita igat joodikut ja kassi. Hea on lihtsalt öelda "keegi peaks aitama", aga kui inimesi ja raha pole, siis tehakse triaaž, nagu tehti ka koroona puhul paljudes riikides.

[Külaline]

Oma peatäit välja magav alkohoolik ei ole eluohtlikus seisundis. Ja kui kardad agressiivseid joodikuid, siis võidki kaarega mõõda käia, et mitte teda ärritada ja enda elu ohtu seada.

A kuidas peale vaadates aru saad, et ta on peatäit väljamagav joodik ja tervisega on tal kõik korras? Sageli see peatäis omakorda põhjustabki eluohtliku terviserikke. Aeg-ajalt nad ju viskavad vedru välja juba teel kainestusmajja või siis kainestusmajas. Isegi professionaalid ei suuda seda silmaga hinnata.

Kui tahad, siis aita igat joodikut ja kassi. Hea on lihtsalt öelda "keegi peaks aitama", aga kui inimesi ja raha pole, siis tehakse triaaž, nagu tehti ka koroona puhul paljudes riikides.

Mis aitamiseks pidada? Joodik tahaks, et sa talle uue pudeli ostaks ja tema enamasti ei soovigi, et ta kuhugi ära viiakse. Ega see tema elu pikendamine ei ole ka aitamine, vaid piinade pikendamine.
Minugi pärast ehitatagu neile üks suur spordihalli tüüpi kompleks, kus nad rahus kõik koos juua ja vedeleda saavad. Tuleb maksumaksjale odavam, kui igale joodikule personaalne kiirabi teenus, mida nad tegelikult vaja.

[Külaline]

A kuidas peale vaadates aru saad, et ta on peatäit väljamagav joodik ja tervisega on tal kõik korras? Sageli see peatäis omakorda põhjustabki eluohtliku terviserikke. Aeg-ajalt nad ju viskavad vedru välja juba teel kainestusmajja või siis kainestusmajas. Isegi professionaalid ei suuda seda silmaga hinnata.

Kui tahad, siis aita igat joodikut ja kassi. Hea on lihtsalt öelda "keegi peaks aitama", aga kui inimesi ja raha pole, siis tehakse triaaž, nagu tehti ka koroona puhul paljudes riikides.

Mis aitamiseks pidada? Joodik tahaks, et sa talle uue pudeli ostaks ja tema enamasti ei soovigi, et ta kuhugi ära viiakse. Ega see tema elu pikendamine ei ole ka aitamine, vaid piinade pikendamine.
Minugi pärast ehitatagu neile üks suur spordihalli tüüpi kompleks, kus nad rahus kõik koos juua ja vedeleda saavad. Tuleb maksumaksjale odavam, kui igale joodikule personaalne kiirabi teenus, mida nad tegelikult vaja.

See on tõsi, et joodik ise ei tahagi, et teda kuhugi ära viiakse. Pealtnägijas näitas, kuidas nad joodikuid tänavatelt üles korjasid, nii mõnigi sai segamise pärast tigedaks.

[Külaline]

Mina olen väikses linnas üles kasvanud ja sellist vaatepilti nagu Tallinnas pole siin mitte kunagi olnud, sest siin on joodikutel ka kodu ja tänaval nad ei vedele. Tallinnas vedelevad nad absoluutselt igal pool. Tänavatel, parkides, ühistranspordis.

Ma olen 50 aastat Tallinnas elanud ja pole kusagil näinud hordide kaupa vedelejaid. Kord aastas mõnda näeb. See-eest maakohas väikses alevikus, kus sugulased elavad, on enamik 50+ mehi juba käimisraamiga, kuna terve elu on igapäevaselt pudelipõhja vaadatud. Sellist pilti juba mujal ei näe kui maal.

[Külaline]

Miks just joodikud 50+ käimisraamiga liiguvad. Täiesti uudis minu jaoks, et joomine põhjustab seda, et peab käimisraamiga liikuma.

[Külaline]

Mina olen väikses linnas üles kasvanud ja sellist vaatepilti nagu Tallinnas pole siin mitte kunagi olnud, sest siin on joodikutel ka kodu ja tänaval nad ei vedele. Tallinnas vedelevad nad absoluutselt igal pool. Tänavatel, parkides, ühistranspordis.

Ma olen 50 aastat Tallinnas elanud ja pole kusagil näinud hordide kaupa vedelejaid. Kord aastas mõnda näeb. See-eest maakohas väikses alevikus, kus sugulased elavad, on enamik 50+ mehi juba käimisraamiga, kuna terve elu on igapäevaselt pudelipõhja vaadatud. Sellist pilti juba mujal ei näe kui maal.

Elan samuti Tallinnas ja maas vedelejaid või põõsa all magajaid pole üheksakümnendatest saadik ühtki näinud. Alati reageeritakse. Üheksakümnendatel oli tõesti nii, et elasin Kristiine linnaosas, kus sel ajal peale 20.00 väga palju kaineid inimesi ei näinud. Nüüd on see korter meeletult kallis hinnaklassis, aga siis olin mingis parmupesas. Siis tõesti neid vedelejaid oli. Kui hommikul nägin mõnda pingil magamas ja õhtul tulles ta ikka magas seal, siis oli selge, et surnud. Aga praegusel ajal pole neid maas vedelejaid mitte ühtki. Viimast nägin Vabaõhumuuseumi jaanitulel, see sai ka seal vaid 15 minutit puhata, jube veeti minema.

[Külaline]

Miks just joodikud 50+ käimisraamiga liiguvad. Täiesti uudis minu jaoks, et joomine põhjustab seda, et peab käimisraamiga liikuma.

Kas on mingi haigus, mis tekib pikaaegsetel joodikutel, nii et nad peavad ka kainena käimisraamiga käima?

[Külaline]

Miks just joodikud 50+ käimisraamiga liiguvad. Täiesti uudis minu jaoks, et joomine põhjustab seda, et peab käimisraamiga liikuma.

Sest närvid on hävitatud ja jalad ei tee enam koostööd ajuga. Joodikutel tekib omapärane puuhobuse kõnnak.

[Külaline]

Mina olen väikses linnas üles kasvanud ja sellist vaatepilti nagu Tallinnas pole siin mitte kunagi olnud, sest siin on joodikutel ka kodu ja tänaval nad ei vedele. Tallinnas vedelevad nad absoluutselt igal pool. Tänavatel, parkides, ühistranspordis.

Ma olen 50 aastat Tallinnas elanud ja pole kusagil näinud hordide kaupa vedelejaid. Kord aastas mõnda näeb. See-eest maakohas väikses alevikus, kus sugulased elavad, on enamik 50+ mehi juba käimisraamiga, kuna terve elu on igapäevaselt pudelipõhja vaadatud. Sellist pilti juba mujal ei näe kui maal.

Oleneb linnaosast kus elad. Minu asumis on zombina tuigerdavad joodikud igapäevane nähtus. Nii mehed kui ka naised. Trammides, trammipeatustes nad kogu aeg magavad ja olesklevad. Reedel sõitsin bussiga nr 2, kus üks tuli peale Balti jaamast ja sättis end kohe kahele istmele mõnusalt magama.

[Külaline]

Mina olen väikses linnas üles kasvanud ja sellist vaatepilti nagu Tallinnas pole siin mitte kunagi olnud, sest siin on joodikutel ka kodu ja tänaval nad ei vedele. Tallinnas vedelevad nad absoluutselt igal pool. Tänavatel, parkides, ühistranspordis.

Ma olen 50 aastat Tallinnas elanud ja pole kusagil näinud hordide kaupa vedelejaid. Kord aastas mõnda näeb. See-eest maakohas väikses alevikus, kus sugulased elavad, on enamik 50+ mehi juba käimisraamiga, kuna terve elu on igapäevaselt pudelipõhja vaadatud. Sellist pilti juba mujal ei näe kui maal.

Elan samuti Tallinnas ja maas vedelejaid või põõsa all magajaid pole üheksakümnendatest saadik ühtki näinud. Alati reageeritakse. Üheksakümnendatel oli tõesti nii, et elasin Kristiine linnaosas, kus sel ajal peale 20.00 väga palju kaineid inimesi ei näinud. Nüüd on see korter meeletult kallis hinnaklassis, aga siis olin mingis parmupesas. Siis tõesti neid vedelejaid oli. Kui hommikul nägin mõnda pingil magamas ja õhtul tulles ta ikka magas seal, siis oli selge, et surnud. Aga praegusel ajal pole neid maas vedelejaid mitte ühtki. Viimast nägin Vabaõhumuuseumi jaanitulel, see sai ka seal vaid 15 minutit puhata, jube veeti minema.

Kohe näha, et sa ei sõida trammiga. Tallinnas on sadu kodutuid. Päris kõik pole joodikud, aga enamus neist siiski on. Päevasel ajal pole neil sadadel ju kusagil mujal pikutada kui pargis, ühistranspordis, pinkidel jne.

[Külaline]

Mina olen väikses linnas üles kasvanud ja sellist vaatepilti nagu Tallinnas pole siin mitte kunagi olnud, sest siin on joodikutel ka kodu ja tänaval nad ei vedele. Tallinnas vedelevad nad absoluutselt igal pool. Tänavatel, parkides, ühistranspordis.

Ma olen 50 aastat Tallinnas elanud ja pole kusagil näinud hordide kaupa vedelejaid. Kord aastas mõnda näeb. See-eest maakohas väikses alevikus, kus sugulased elavad, on enamik 50+ mehi juba käimisraamiga, kuna terve elu on igapäevaselt pudelipõhja vaadatud. Sellist pilti juba mujal ei näe kui maal.

Tallinnas sellised lihtsalt ei saagi välja ja üleüldse Tallinnas eakaid mehi eriti näe erinevalt väikelinnadest. Sellest on räägitud, et Tallinnas on vanemad inimesed liftita korterites lõksus. Tallinna kodutud joodikud ei elagi üldse nii kaua, et käimisraamini jõuda.

[Külaline]

Mina olen väikses linnas üles kasvanud ja sellist vaatepilti nagu Tallinnas pole siin mitte kunagi olnud, sest siin on joodikutel ka kodu ja tänaval nad ei vedele. Tallinnas vedelevad nad absoluutselt igal pool. Tänavatel, parkides, ühistranspordis.

Ma olen 50 aastat Tallinnas elanud ja pole kusagil näinud hordide kaupa vedelejaid. Kord aastas mõnda näeb. See-eest maakohas väikses alevikus, kus sugulased elavad, on enamik 50+ mehi juba käimisraamiga, kuna terve elu on igapäevaselt pudelipõhja vaadatud. Sellist pilti juba mujal ei näe kui maal.

Tallinnas sellised lihtsalt ei saagi välja ja üleüldse Tallinnas eakaid mehi eriti näe erinevalt väikelinnadest. Sellest on räägitud, et Tallinnas on vanemad inimesed liftita korterites lõksus. Tallinna kodutud joodikud ei elagi üldse nii kaua, et käimisraamini jõuda.

Kodutute varjupaigas aetakse kõik hommikul välja ja seda iga ilmaga.

[Külaline]

Kas pole veider: mõni terve elu hoolitseb iga päev tervise eest, teeb sporti, toitub tervislikult, ei suitseta, joob harva - saab varakult vähi ja sureb. Teine terve elu joob, suitsetab, toitub sakuskast ja elab käimisraamiga kõrge eani.

[kana]

jah, mina aitaksin teadvuseta inimest. hoolimata sellest, kas ta on narkomaan, balleriin, joodik või õpetaja.

[Külaline]

Ma olen 50 aastat Tallinnas elanud ja pole kusagil näinud hordide kaupa vedelejaid. Kord aastas mõnda näeb. See-eest maakohas väikses alevikus, kus sugulased elavad, on enamik 50+ mehi juba käimisraamiga, kuna terve elu on igapäevaselt pudelipõhja vaadatud. Sellist pilti juba mujal ei näe kui maal.

Tallinnas sellised lihtsalt ei saagi välja ja üleüldse Tallinnas eakaid mehi eriti näe erinevalt väikelinnadest. Sellest on räägitud, et Tallinnas on vanemad inimesed liftita korterites lõksus. Tallinna kodutud joodikud ei elagi üldse nii kaua, et käimisraamini jõuda.

Kodutute varjupaigas aetakse kõik hommikul välja ja seda iga ilmaga.

Ega kõik joodikud kodutud ole. Need on väga põhja langenud, kes kodu ka kaotavad. No a la nagu oli minu naabrimees. Aeg-ajalt jõi end silmini täis ja juhtus, et vedeles suisa trepikoja ukse vahel pea õues. Korter oli tal nõukaajast ja pensist jõudis kommunaale maksta küll, et kodu oleks. Kui tervis juba nii kehv oli, et ei saanud alko järele minna, siis istus kogu toas ja vahest mõni parmust sõber tõi napsu ukse taha.

[Külaline]

Kas pole veider: mõni terve elu hoolitseb iga päev tervise eest, teeb sporti, toitub tervislikult, ei suitseta, joob harva - saab varakult vähi ja sureb. Teine terve elu joob, suitsetab, toitub sakuskast ja elab käimisraamiga kõrge eani.

Joodikute immuunsüsteem on väga tugevaks treenitud.

[Külaline]

Mina olen väikses linnas üles kasvanud ja sellist vaatepilti nagu Tallinnas pole siin mitte kunagi olnud, sest siin on joodikutel ka kodu ja tänaval nad ei vedele. Tallinnas vedelevad nad absoluutselt igal pool. Tänavatel, parkides, ühistranspordis.

Ma olen 50 aastat Tallinnas elanud ja pole kusagil näinud hordide kaupa vedelejaid. Kord aastas mõnda näeb. See-eest maakohas väikses alevikus, kus sugulased elavad, on enamik 50+ mehi juba käimisraamiga, kuna terve elu on igapäevaselt pudelipõhja vaadatud. Sellist pilti juba mujal ei näe kui maal.

Elan samuti Tallinnas ja maas vedelejaid või põõsa all magajaid pole üheksakümnendatest saadik ühtki näinud. Alati reageeritakse. Üheksakümnendatel oli tõesti nii, et elasin Kristiine linnaosas, kus sel ajal peale 20.00 väga palju kaineid inimesi ei näinud. Nüüd on see korter meeletult kallis hinnaklassis, aga siis olin mingis parmupesas. Siis tõesti neid vedelejaid oli. Kui hommikul nägin mõnda pingil magamas ja õhtul tulles ta ikka magas seal, siis oli selge, et surnud. Aga praegusel ajal pole neid maas vedelejaid mitte ühtki. Viimast nägin Vabaõhumuuseumi jaanitulel, see sai ka seal vaid 15 minutit puhata, jube veeti minema.

Ma ei tea kus rikaste rajoonis sa elad ja välja ei käi, aga kui ma täna kaks tundi tagasi käisin jalutustiirul, siis ühistranspordi peatuses joodik magas pingil nagu Miška. Keegi ei teinud temast välja ega raputanud.

[Külaline]

Häda on selles, et joodikuid on erinevaid. Mul on ka töö tõttu palju kokkupuuteid nendega. Tean 32 astast meest, kes käib korralikult tööl, valdavalt on kaine. Aga umbes 3-4 korda aastas hakkab jooma ja tema organism on nii nõrguke, et koju ta sel juhul ei jõua. Ongi maganud bussis, lausa tänaval ja siis üles korjatud. Kas see inimene on surema jätmist väärt? No ei ole minu meelest. Teine, kes meenub, sattus kiirabisse 5 promillise joobega. Taust on see, et mehel on füüsiline haigus, millega ta ootab juba pea aasta ravijärjekorras, valu on pidev. Selge see, et närvid läbi. Aitas tülist ülemusega ja mees kallas endale pea pudeli viina sisse, lootes teise ilma minna. No nädal hiljem ütles ise, et hea ikka, et õnneks ei läinud ja abi sai. Nii et ka joodikutel on tihti lugu ja põhjused.

[Külaline]

Kas pole veider: mõni terve elu hoolitseb iga päev tervise eest, teeb sporti, toitub tervislikult, ei suitseta, joob harva - saab varakult vähi ja sureb. Teine terve elu joob, suitsetab, toitub sakuskast ja elab käimisraamiga kõrge eani.

Joodikute immuunsüsteem on väga tugevaks treenitud.

Eks see sõltubki immuunsüsteemist, ka teiste haigustega. Mõnes mõttes nagu loterii, tean inimest, kes toitus tervislikult, tegi sporti ja sai vähi. Tean ka inimest, kes sporti ei teinud, suitsetas, armastas konjakit, sõi palju kala, aga ka suitsusinki ning elas 86as. Ja kolmas, lausa toortoitlane, kui põhjust oli, jõi veini, ning sai maovähi. Neid näited võiks palju tuua. Mis tapab ühe, ei tapa teist ja keegi ei tea. Küll aga teatakse seda, et teatud elustiiliga, toitumisega võid soodustada nn halbade geenide aktiveerimist. Iseasi, kes seda tõsiselt võtab ja viitsib vaeva näha.

[Külaline]

A kuidas peale vaadates aru saad, et ta on peatäit väljamagav joodik ja tervisega on tal kõik korras? Sageli see peatäis omakorda põhjustabki eluohtliku terviserikke. Aeg-ajalt nad ju viskavad vedru välja juba teel kainestusmajja või siis kainestusmajas. Isegi professionaalid ei suuda seda silmaga hinnata.

Kui tahad, siis aita igat joodikut ja kassi. Hea on lihtsalt öelda "keegi peaks aitama", aga kui inimesi ja raha pole, siis tehakse triaaž, nagu tehti ka koroona puhul paljudes riikides.

Mis aitamiseks pidada? Joodik tahaks, et sa talle uue pudeli ostaks ja tema enamasti ei soovigi, et ta kuhugi ära viiakse. Ega see tema elu pikendamine ei ole ka aitamine, vaid piinade pikendamine.
Minugi pärast ehitatagu neile üks suur spordihalli tüüpi kompleks, kus nad rahus kõik koos juua ja vedeleda saavad. Tuleb maksumaksjale odavam, kui igale joodikule personaalne kiirabi teenus, mida nad tegelikult vaja.

Viljandis oligi mingi aeg joodikute puhkeala, pingid pargis poe lähedal, osteti neile isegi välikäimla. Eesmärk oli joodikud kõnniteest eemale suunata, et nad jalakäijaid ei häiriks. Aga selle korralduse eest naeruvääristati nii palju, et linnajuhid otsustasid loobuda. Lahendused on võimalikud, aga inimestele ei meeldi tunnistada, et joodikud olid, on ja jäävad.