Sa ikka keerutad seda mõtet kuidas naised on ohvrid, sest naisi sunnitakse... kui mehest saab õenduses tegelev töötaja, siis talle viiakse lillesülemeid. Ometi on kõik ajalehed juba 30 aastat täis naiste upitamist kui naine midagi saavutab. Olgu selleks mingi maraton, tüdrukute robotite ring või mõne mäeotsa ronimine. Avades Eesti ajalehed, siis peale poliitika ongi julmalt 70% sisust mõeldud naistele.iiR kirjutas: ↑27 Okt 2025 17:23Miks ei tohi, tohib küll, mu arust tänapäevane mõtteviis mitte ei väida, et mingid tegevused või omadused ei võiks olla rohkem omased meestele või naistele - bioloogilised erinevused igatahes ju eksisteerivad! - vaid et see, kas tegevus on pigem meeste või naiste ala, ei tähenda, et see peaks sobima kõigile meestele või naistele või ei võiks sobida osale vastassoost olevatele inimestele. Ja et kedagi ei peaks kallutama tema soole omaseks peetavate tegevuste suunas, kui ta seda ei soovi, või halvustada, takistada, tema elu keerulisemaks teha, kui ta soovib teha asju, mida peetakse pigem vastassoole tavapäraseks.Guest kirjutas: ↑27 Okt 2025 15:30Ma pakun, et konks ongi selles, et keegi ei tea seda, milleni on võimalik (ilma kvootideta) maksimaalselt jõuda.
See, milleni on võimalik maksimaalselt jõuda, ilmselt selguks aastakümnete jooksul.
Kas näiteks inimesi, kes oma eeldustelt sobivad tegema hoolitseva iseloomuga tööd ja kes juhtiva iseloomuga tööd, on meeste hulgas ja naiste hulgas ikka täpselt sama % ? Äkki on ühe soo hulgas neid siiski rohkem ja teise soo hulgas vähem? See tänapäeva dogma kohaselt justkui ei tohi nii olla küll - aga mis siis, loodus naerab lääneliku "ei tohi nii olla, see pole aus" suhtumise üle ja tegelikult Ikkagi on?
Okei, oletame, et naistele on keskmisest omasem teha hoolitseva iseloomuga töid (mis ei tähenda, et see kõigile naistele sobiks või ei võiks meestele sobida, aga nii üldistades, kesmiselt). Siis ikkagi on selles lisaks oletatavatele bioloogilistele põhjustele ka tohutult ühiskondlikku survet, aastasadade jooksul juurdunud stereotüüpe ning erinevaid sotsiaalseid ja elukorralduslikke põhjuseid, miks naised kalduvadki valima just teatud tüüpi töid. Ja mitte et ma oleks nüüd tuline kvootide pooldaja, aga üldises mõttes ma saan küll aru, et kui tahta naisi jõustada valima elukutseid, mida seni on peetud pigem meeste mängumaaks, siis on vaja neid julgustada ja motiveerida, sest on raske(m) sisse murda ringi, kus toimetavad peamiselt teise sugupoole esindajad. Tulebki ennast igal sammul tõestada ja ei piisa sama hea olemisest, peab olema tugevam ja parem. Kummalisel kombel need mehed, kes nn naiste mängumaale tungivad (nt lasteaiad, koolid, õendus vms) sama läbi elama ei pea, neid pärjatakse lillesülemite ja heldinud ohkimisega juba pelgalt selle eest, et nad säärase elukutsevaliku teinud on.
Ja jääb küsimus, miks on just need tööd madalamalt tasustatud on, mida traditsiooniliselt teevad pigem naised?
Võtame õpetajad Eestis, 84% õpetajatest on Eestis naised (Eestis on arvuliselt kõigest 2010 meesõpetajat). Mis sa kostad? Miks mehed ei hakka õpetajateks, aga miks mees peaks hakkama, sest mehed üldiselt ei tunne end kindlalt suurtes naiste seltskondades. Lisaks hakkavad naised seda meest kiusama, manipuleerima jne. Millistele naiste ametitele on siis ühiskondlik surve? Mina ei tea selliseid ameteid. Näiteks kui meil Eestis õmblejad on üldiselt naised, siis Türgis on kõik mehed. Õmblevad sulle teksapükse tehaste viisi - kõik mehed.
Mehed siis tungivad naiste mängumaale, aga ometi tungisid naised omal ajal ise meeste mängumaadele, sest naised olid valdavalt kodused või lihtsalt seltskonnadaamid kes tööd ei teinud. Tänapäeval tungib üha rohkem naisi kaitseväkke, eriti kergemale staabitööle. Varsti ei ole meil ministeeriumites enam mehi, ka need on kõik allunud naiste tööhõivele. Naiste tööhõive ongi suures osas tubane või kontorlik.
Sa küsid "miks on just need tööd madalamalt tasustatud on"
Aga miks naised siis ei maksa naistele rohkem palka? Haridusministrid on pikalt olnud naised, sotsiaalministrid samuti. Miks nad ei maksa naistele rohkem palka? Või kes peaks maksma? Kultuuriministrid ka nagu naised olnud.
Aga vaata, mina ütleks sulle, et pole lihtsalt seda raha maksta palkadeks. Kui õpetajaid oli meil kokku mingi 22 000 vms, tõstes 22 000 inimesel palka 100 eurot, tuleks leida raha mitte ainult 22 000 X 100 eurot, vaid ka sinna lisanduv sotsmaks, tulumaks, töötukindlustusmakse ja seda siis igakuiselt. Kus sa selle raha võtad, tõstad makse mille siis õpetaja ise kinni maksab? Lisaks kui riigisektor veab palgarallit, siis raha majandusse tuleb erasektorilt. Nemad peavad rohkem tootma, müüma, et riigisektoriga konkurentsis püsida. Kui õpetajatel tõuseks palk, siis kohe tõuseks ka muude kaupade ja teenuste hinnad. Eesti majanduse konkurents väheneb, Eesti ei suuda enam eksportida, sest meil on tootmine väga kalliks muutunud.
Kui nüüd küsida, kas õpetajate töö siis on raske, kas õdede töö on raske? Aga raskeks teebki nende elu teine naine kes õpetajale kusagilt Harnost uusi koormisi selga laob. Aga sina kaudselt vihjad alati meestele, mehed ei maksa palka, mehed teevad naiste elu raskeks. Kui mehi ei oleks maailmas, siis seis oleks naistel ikka sama.
