Arutle Foorum

Külaline kirjutas: ↑03 Juun 2024 22:46

Pole ime kirjutas: ↑03 Juun 2024 21:07

Külaline kirjutas: ↑03 Juun 2024 21:06 Täiskoormusega õpetaja, bruto 1820. Tegelikult tahaksin rahulikumat tööd. Kevadeks on vist kõik õpetajad suhtlemisest väga väsinud. Aga suvega kogun end jälle ja luban, et noh, see viimane aasta veel ja siis aitab...
Eraelus majandan kahe põhikooliealise lapsega üksi. Igakuised maksed (sh kodulaen 450) ampsavad palgast koheselt 1000, ülejäänud jääb toidupoodi. Reisinud pole väga ammu, raha pole.
Uut kaaslast ei otsi, sest mul poleks tema jaoks lihtsalt aega. Ehk kunagi, kui lapsed pesast läinud, kui siis veel tahtmist on.

Pole ime, et õpetajad protestivad. Alla 2200 eur palka ei ole sünnis maksta.

Peaaegu kõikidel õpetajatel on normkoormusega tööd tehes miinimum, ehk 1820€. Erandiks on erakoolide õpetajad ja mõned üksikud veel, kellele rohkem makstakse. Väga paljud teevad ületunnitööd, et pisutki rohkem palka saada. Tallinnas vist on ka palgad kõrgemad.

Tallinnas just ei ole palgad kõrgemad, siin kaob see raha kuskile mutiauku ära. Palk on kõrgem mõnes lähivallas ja ka Ida-Virumaal kohe palju kõrgem.

Karupepus peabki õpetajal kõrgem palk olema, et motiveerida üldse kedagi sinna minema.

Hobifiloloog kirjutas: ↑03 Juun 2024 14:38

Külaline kirjutas: ↑03 Juun 2024 14:35

Kanakokk kirjutas: ↑03 Juun 2024 14:31

ma tean, et on eurot aga kirjutan ikka euri. Suupärasem.

Viimasel ajal on minu jaoks eriti oluliseks muutunud, kuidas inimesed räägivad ja kirjutavad. Kui varem lihtsalt häiris siis nüüd ütlen (kirjutaan). Oma töö tõttu. Näen nüüd kui oluline see tegelikult on. Varem ei osanudki seda nõnda näha.

mind häirib ainult kui keegi kasutab -matta lõppe, kelleGIL ja ei tehta vahet enne ja ennem vahel. Sama ka vahel ja vahest. Euri meeldib öelda, ei vääna seda eurot omal suust välja

Enam ei tehta vahet paronüümidel "enne-ennem" või "vahel-vahest" ajalises tähenduses. 1920.-30. aastatel hakati sarnassõnade tähendusi kunstlikult lahutama, aga üldkeeles ei läinudki see eristamine kunagi läbi. Nt järgmised paronüümid on varem olnud sünonüümid: enamus-enamik, eri-erinev, järele-järgi, õieti-õigesti. 2021. aastal lasti nende kasutamine ka uuesti vabaks.

Maasikas kirjutas: ↑05 Juun 2024 08:32

Külaline kirjutas: ↑03 Juun 2024 22:46

Pole ime kirjutas: ↑03 Juun 2024 21:07

Pole ime, et õpetajad protestivad. Alla 2200 eur palka ei ole sünnis maksta.

Peaaegu kõikidel õpetajatel on normkoormusega tööd tehes miinimum, ehk 1820€. Erandiks on erakoolide õpetajad ja mõned üksikud veel, kellele rohkem makstakse. Väga paljud teevad ületunnitööd, et pisutki rohkem palka saada. Tallinnas vist on ka palgad kõrgemad.

Tallinnas just ei ole palgad kõrgemad, siin kaob see raha kuskile mutiauku ära. Palk on kõrgem mõnes lähivallas ja ka Ida-Virumaal kohe palju kõrgem.

Kus seda müstilist palka siis saadakse? Õpetajatel koolide kaupa palk 1820€ ja statistikas oli juba 2023. aastal õpetajate keskmine töötasu 2048€

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2024 09:30

Maasikas kirjutas: ↑05 Juun 2024 08:32

Külaline kirjutas: ↑03 Juun 2024 22:46 Peaaegu kõikidel õpetajatel on normkoormusega tööd tehes miinimum, ehk 1820€. Erandiks on erakoolide õpetajad ja mõned üksikud veel, kellele rohkem makstakse. Väga paljud teevad ületunnitööd, et pisutki rohkem palka saada. Tallinnas vist on ka palgad kõrgemad.

Tallinnas just ei ole palgad kõrgemad, siin kaob see raha kuskile mutiauku ära. Palk on kõrgem mõnes lähivallas ja ka Ida-Virumaal kohe palju kõrgem.

Kus seda müstilist palka siis saadakse? Õpetajatel koolide kaupa palk 1820€ ja statistikas oli juba 2023. aastal õpetajate keskmine töötasu 2048€

Õpetajad võtavad endale suurema koormuse ja lisaülesandeid, sest pidevalt on ju õpetajaid puudu ja palk on muidu liiga väike. Kui mõni teine inimene käb näiteks 1,5 koormusega tööl, siis ei saa ju öelda, et ta teenib jube palju. Võrreldakse ikka 1,0 koormusega töökohtade palka, mitte koos ületunnitööga ja lisaülesannetega teenitud tasu.

Maasikas kirjutas: ↑05 Juun 2024 10:28

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2024 09:30

Maasikas kirjutas: ↑05 Juun 2024 08:32
Tallinnas just ei ole palgad kõrgemad, siin kaob see raha kuskile mutiauku ära. Palk on kõrgem mõnes lähivallas ja ka Ida-Virumaal kohe palju kõrgem.

Kus seda müstilist palka siis saadakse? Õpetajatel koolide kaupa palk 1820€ ja statistikas oli juba 2023. aastal õpetajate keskmine töötasu 2048€

Õpetajad võtavad endale suurema koormuse ja lisaülesandeid, sest pidevalt on ju õpetajaid puudu ja palk on muidu liiga väike. Kui mõni teine inimene käb näiteks 1,5 koormusega tööl, siis ei saa ju öelda, et ta teenib jube palju. Võrreldakse ikka 1,0 koormusega töökohtade palka, mitte koos ületunnitööga ja lisaülesannetega teenitud tasu.

Ja nii statistika ei olegi tõene. Mis kasu on seesugusest statistikast?

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2024 11:44

Maasikas kirjutas: ↑05 Juun 2024 10:28

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2024 09:30
Kus seda müstilist palka siis saadakse? Õpetajatel koolide kaupa palk 1820€ ja statistikas oli juba 2023. aastal õpetajate keskmine töötasu 2048€

Õpetajad võtavad endale suurema koormuse ja lisaülesandeid, sest pidevalt on ju õpetajaid puudu ja palk on muidu liiga väike. Kui mõni teine inimene käb näiteks 1,5 koormusega tööl, siis ei saa ju öelda, et ta teenib jube palju. Võrreldakse ikka 1,0 koormusega töökohtade palka, mitte koos ületunnitööga ja lisaülesannetega teenitud tasu.

Ja nii statistika ei olegi tõene. Mis kasu on seesugusest statistikast?

Aga näed, kui paljud usuvad, et õpetajad saavad sellist palka normkoormusega. No ei saa. Sellest oli streigi ajal korduvalt juttu, et palganumbri ajab kõrgemaks LISAtöö, koormuse 1,0 tasu on see 1820 eurot (streigi ajal oli vähem). Pealkiri müüb ja õpetajad vinguvad justkui niisama.

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2024 13:43

Külaline kirjutas: ↑05 Juun 2024 11:44

Maasikas kirjutas: ↑05 Juun 2024 10:28
Õpetajad võtavad endale suurema koormuse ja lisaülesandeid, sest pidevalt on ju õpetajaid puudu ja palk on muidu liiga väike. Kui mõni teine inimene käb näiteks 1,5 koormusega tööl, siis ei saa ju öelda, et ta teenib jube palju. Võrreldakse ikka 1,0 koormusega töökohtade palka, mitte koos ületunnitööga ja lisaülesannetega teenitud tasu.

Ja nii statistika ei olegi tõene. Mis kasu on seesugusest statistikast?

Aga näed, kui paljud usuvad, et õpetajad saavad sellist palka normkoormusega. No ei saa. Sellest oli streigi ajal korduvalt juttu, et palganumbri ajab kõrgemaks LISAtöö, koormuse 1,0 tasu on see 1820 eurot (streigi ajal oli vähem). Pealkiri müüb ja õpetajad vinguvad justkui niisama.

Täpselt sama toimub siis, kui hakatakse õdede palgast rääkima. Keskmine on neil päris kõrge, aga see, et see on saavutatud ületunnitööga, ei taheta väga rääkida.

Aga kas tõesti arvate, et õpetajad on oma 3 kuud aastas puhkust ja üle keskmise eesti palga välja teeninud?????

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 01:53 Aga kas tõesti arvate, et õpetajad on oma 3 kuud aastas puhkust ja üle keskmise eesti palga välja teeninud?????

Puhkust on 56 päeva aastas. Ja jah, mina arvan, et on välja teeninud. Õpetamine ei ole kerge töö. Kui palk on väga madal, siis helgemad pead lihtsalt õpetajaks ei hakka. Ei hakka tegelikult juba praegu... Palk on madal magistrikraadi kohta!

Ma ei hakkaks ühegi palga eest õpetajaks. Päev otsa võõraid tatte karjatada, ei aitäh. Imetlen inimesi, kes seda teha suudavad.

sool kirjutas: ↑18 Juun 2024 09:33

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 01:53 Aga kas tõesti arvate, et õpetajad on oma 3 kuud aastas puhkust ja üle keskmise eesti palga välja teeninud?????

Minu meelest on nende palk jaburalt madal. Ma ei mõista, kes sellise palga eest sellist tööd on nõus tegema. Aga respekt neile!

Jaburalt madal? Suvel ca 60 päeva + 3x 7 päeva puhkust. Töölt vaba juba kell 15.30. See kodus töö tegemise jutt on ju veider. Lastakse vana rasva pealt aastaid. Midagi ei valmistata siin poole ööni ette. Proovi sa neid õpetajaid saada klassivälist tegevust tegema. Järelvastamised ja konsultatsioonid jne on üks peavalu. Mina arvan, et palk täpselt paras.

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 08:35

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 01:53 Aga kas tõesti arvate, et õpetajad on oma 3 kuud aastas puhkust ja üle keskmise eesti palga välja teeninud?????

Puhkust on 56 päeva aastas. Ja jah, mina arvan, et on välja teeninud. Õpetamine ei ole kerge töö. Kui palk on väga madal, siis helgemad pead lihtsalt õpetajaks ei hakka. Ei hakka tegelikult juba praegu... Palk on madal magistrikraadi kohta!

Milles avaldub õpetaja helge pea kui õpetatakse õppekava järgi?

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 09:48

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 08:35

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 01:53 Aga kas tõesti arvate, et õpetajad on oma 3 kuud aastas puhkust ja üle keskmise eesti palga välja teeninud?????

Puhkust on 56 päeva aastas. Ja jah, mina arvan, et on välja teeninud. Õpetamine ei ole kerge töö. Kui palk on väga madal, siis helgemad pead lihtsalt õpetajaks ei hakka. Ei hakka tegelikult juba praegu... Palk on madal magistrikraadi kohta!

Milles avaldub õpetaja helge pea kui õpetatakse õppekava järgi?

Loe uuesti mujal teenib rohkem ja kui missioonitunnet pole, ei ole mõtet teismeliste pujäänikutega väikese raha eest jännata.
Kõigile ei ole ka (magistri)õppekava läbimine jõukohane, miks meil muidu nii palju hariduseta inimesi on?

Hariduseta inimesi? Pigem Eestis ei ole väga kusagil seda haridust kasutada.

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 10:20

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 09:48

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 08:35

Puhkust on 56 päeva aastas. Ja jah, mina arvan, et on välja teeninud. Õpetamine ei ole kerge töö. Kui palk on väga madal, siis helgemad pead lihtsalt õpetajaks ei hakka. Ei hakka tegelikult juba praegu... Palk on madal magistrikraadi kohta!

Milles avaldub õpetaja helge pea kui õpetatakse õppekava järgi?

Loe uuesti mujal teenib rohkem ja kui missioonitunnet pole, ei ole mõtet teismeliste pujäänikutega väikese raha eest jännata.
Kõigile ei ole ka (magistri)õppekava läbimine jõukohane, miks meil muidu nii palju hariduseta inimesi on?

Kas pehmel erialal saadud magistrikraad on mingi näitaja? Paljudel õpetajatel veel nõuka ajal saadud või siis nüüd veetud ennast kaugõppes kuidagimoodi läbi. Millisel alal saab pehme eriala magister rohkem palka ja niiiipalju puhkust ja peab tegema niivähe töötunde. Õpetajal on klassi ees nädalas vaja seista ainult 22-24 tundi. BNädala tööaeg 35 tundi. Vahe 13 tundi. Seega ei pea kodus poole ööni kirjandeid parandama. Vaid tuleb tööajal see ära teha.

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 10:22 Hariduseta inimesi? Pigem Eestis ei ole väga kusagil seda haridust kasutada.

Üleüldiselt on Eesti elanikud kõrgharidusega inimeste osatähtsuse poolest Euroopas 7. kohal. Vanusegrupis 25–64 on 53% naistest ja 35% meestest kõrgharidusega. Samas kolmandikul Eesti meestest on lisaks keskharidusele või koos sellega omandatud ka kutse. Mis omakorda tähendab seda, et mehed on praktiliemad ja teenivad ka seetõttu rohkem raha. Samal ametikohal ei ole palgalõhet. Õpetaja saab samapalju palka. Olenemata kas ta on mees või naine.

Võrreldes Eesti mehi ja naisi teiste Euroopa Liidu meeste ja naistega paistab silma, et Eesti naised on kõrgelt haritud ja neid on liiga palju toodetud. Mitte kellegil ei ole sellist karja kõrgelt haritud naisi kes tegelikult midagi teha ei oska vaja. See paistab hästi silma kui mõni kogemata kõrge palhga peale jõudnud naine kinga saab ja tööd hakkab otsima. Enesekindlus ja upsakus on laes aga näe tööandjad ei hinda neid nii kõrgelkt haritud ja vajalike spetisaliste. Ei tahagi 4000 neto ja ametiautot anda ning veel kodus töötamist võimaldada. Paraku tööandja saab ju aru, et kuskil lääne kontsernis vastavalt reeglitele tööd vihtuud proua ei oska väljaspool neid reegleid midagi teha.
Seega prouad minge õppige mingi päris töö selgeks. Ja ärga halvustage inimesi kes teenivad 1500 € neto ja teevad selle nimel palju tööd. Vaid kadestage neid, sest nemad leiavad alati endale töö.

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 10:20

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 09:48

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 08:35

Puhkust on 56 päeva aastas. Ja jah, mina arvan, et on välja teeninud. Õpetamine ei ole kerge töö. Kui palk on väga madal, siis helgemad pead lihtsalt õpetajaks ei hakka. Ei hakka tegelikult juba praegu... Palk on madal magistrikraadi kohta!

Milles avaldub õpetaja helge pea kui õpetatakse õppekava järgi?

Loe uuesti mujal teenib rohkem ja kui missioonitunnet pole, ei ole mõtet teismeliste pujäänikutega väikese raha eest jännata.
Kõigile ei ole ka (magistri)õppekava läbimine jõukohane, miks meil muidu nii palju hariduseta inimesi on?

sissepandud panus pole korrelatsioonis tulemiga. 5 a baka + magister, et kusagil hea õnne korral 1600-1800 bruto teenida?
Oodatakse veel 3 võõrkeelt, 3-5 aastast töökogemust, pikka nimekirja arvutiprogrammidest mida oskama peab, hüveks märgitud tasuta kohv ja banaan lõunal?!
1600-1800 saab ilma magistrita ja oluliselt lihtsamalt kätte.
Õpin vaid oma lõbuks. Ülikoolis õppejõudude taktis õppida? Tänan, ei.

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 08:44 Ma ei hakkaks ühegi palga eest õpetajaks. Päev otsa võõraid tatte karjatada, ei aitäh. Imetlen inimesi, kes seda teha suudavad.

Selle töö võtab peagi üle AI.

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 11:34

Külaline kirjutas: ↑18 Juun 2024 08:44 Ma ei hakkaks ühegi palga eest õpetajaks. Päev otsa võõraid tatte karjatada, ei aitäh. Imetlen inimesi, kes seda teha suudavad.

Selle töö võtab peagi üle AI.

Prooviks võib võtta, aga AI ei kestaks kaua, sest lapsed ei pruugi temas leida mingit autoriteeti. Laps võib kaamera ja arvuti katta jopega ja teeb edasi mis tahab, mida AI temaga ette võtaks? Helistaks politseisse? AI ei pruugi samuti suuta lapsi ohjeldada.