Noh, kas kuklakarvad juba turris?

[Külaline]

[Külaline]

Igaüks tegelgu oma vigadega, mitte ärgu õiendagu teiste kallal.

Edu sulle selles!!!!!

[Külaline]

Piinlik on sellepärast, et sa mitte lihtsalt ei eksinud, vaid kõigepealt juhtisid ise olematule veale tähelepanu ja kukkusid õpetama. Ja pärast ei suutnud vaidlemist lõpetada, kui juba mitu inimest sulle püüdsid selgitada kuidas on õige.

Seda sina iial ei unusta

Kuna ta mind "parandas" ja minuga vaidles, siis ma ei unusta jah.

[Külaline]

Siin tekib küsimus, kas murdesõnad on siis mingid valed sõnad. Leian, et murre rikastab keelt, mitte vastupidi. Kui hiidlane ütleb taldrek, kas see pole siis õige? Või peavad kõik ühte jalga astuma?

[HMS] Hiiu sõnaraamat - taldrek
EKI.ee
https://eki.ee › dict › hiiu
taldrek <taldregu, taldregud>, talrek <talregu, talregud> taldrik ▫ kukkund taldregu pääld maha Rei; jättĭs talregŭd pesemătă Phl. talrek vt taldrek.

Kui ta räägib murrakut, siis jäägugi selle juurde, kui kirjakeelt, siis on nii. Ega inglise keele sõnad ka valed pole, aga eestikeelsesse teksti siiski ei kõlba.

Palju neid murrete ja murrakute täielikke valdajaid ikka on? Küll aga on igal piirkonnal oma keelelised eripärad. Kasvõi seesama vaidlus, et kas lumi hakkab kokku või lumi pakib. Miks sa oled eripärade suhtes vaenulik? Selline suhtumine on keele kestvuse ja elujõulisuse seisukohast samuti ohtlik. Kirjakeel on kirjakeel ja muul ajal võib igaüks siiski nii rääkida, nagu seda ise soovib. Foorum ei ole koht, kus kirjakeelt taga ajada, nii nagu ei ole seda suhtlus sõbraga Messengeris.

[Külaline]

Uude ÕS-i on jõudnud igasugused vabaks lastud tähendusega paronüümid (õieti - õigesti, enne - ennem jne). Samuti lühike sisseütlev Eesti (~Eestisse) kirjakeelne vorm. Mida huvitavat sealt veel olete leidnud?

Selle loogika järgi võib siis ka öelda, et "lähen Tartu".

[Külaline]

Kas võib ka küün öelda?
Küüs on nii võõras

Ühele oli siin vorm "kellelegi" ka võõras. Mugavam olevat kellegile.

[Külaline]

Siin tekib küsimus, kas murdesõnad on siis mingid valed sõnad. Leian, et murre rikastab keelt, mitte vastupidi. Kui hiidlane ütleb taldrek, kas see pole siis õige? Või peavad kõik ühte jalga astuma?

[HMS] Hiiu sõnaraamat - taldrek
EKI.ee
https://eki.ee › dict › hiiu
taldrek <taldregu, taldregud>, talrek <talregu, talregud> taldrik ▫ kukkund taldregu pääld maha Rei; jättĭs talregŭd pesemătă Phl. talrek vt taldrek.

Kui ta räägib murrakut, siis jäägugi selle juurde, kui kirjakeelt, siis on nii. Ega inglise keele sõnad ka valed pole, aga eestikeelsesse teksti siiski ei kõlba.

Palju neid murrete ja murrakute täielikke valdajaid ikka on? Küll aga on igal piirkonnal oma keelelised eripärad. Kasvõi seesama vaidlus, et kas lumi hakkab kokku või lumi pakib. Miks sa oled eripärade suhtes vaenulik? Selline suhtumine on keele kestvuse ja elujõulisuse seisukohast samuti ohtlik. Kirjakeel on kirjakeel ja muul ajal võib igaüks siiski nii rääkida, nagu seda ise soovib. Foorum ei ole koht, kus kirjakeelt taga ajada, nii nagu ei ole seda suhtlus sõbraga Messengeris.

Eks igaüks räägibki, nagu ta ise tahab. Eks see annab palju infot inimese ja tema haridustaseme kohta, mis vigu ta teeb. Kui ta räägib pluuse, tegivad ja olivad vms, siis on ju pilt selge.

[Külaline]

Eks igaüks räägibki, nagu ta ise tahab. Eks see annab palju infot inimese ja tema haridustaseme kohta, mis vigu ta teeb. Kui ta räägib pluuse, tegivad ja olivad vms, siis on ju pilt selge.

Loen heameelega sellist mõnusat teksti.

[Külaline]

Uude ÕS-i on jõudnud igasugused vabaks lastud tähendusega paronüümid (õieti - õigesti, enne - ennem jne). Samuti lühike sisseütlev Eesti (~Eestisse) kirjakeelne vorm. Mida huvitavat sealt veel olete leidnud?

Selle loogika järgi võib siis ka öelda, et "lähen Tartu".

Võibki öelda "lähen Tartu", ÕS-is täitsa olemas. Läheme ju ka Lätti, Soome, Leetu jne, ei ole midagi kummalist.

[Külaline]

Kui ta räägib murrakut, siis jäägugi selle juurde, kui kirjakeelt, siis on nii. Ega inglise keele sõnad ka valed pole, aga eestikeelsesse teksti siiski ei kõlba.

Palju neid murrete ja murrakute täielikke valdajaid ikka on? Küll aga on igal piirkonnal oma keelelised eripärad. Kasvõi seesama vaidlus, et kas lumi hakkab kokku või lumi pakib. Miks sa oled eripärade suhtes vaenulik? Selline suhtumine on keele kestvuse ja elujõulisuse seisukohast samuti ohtlik. Kirjakeel on kirjakeel ja muul ajal võib igaüks siiski nii rääkida, nagu seda ise soovib. Foorum ei ole koht, kus kirjakeelt taga ajada, nii nagu ei ole seda suhtlus sõbraga Messengeris.

Eks igaüks räägibki, nagu ta ise tahab. Eks see annab palju infot inimese ja tema haridustaseme kohta, mis vigu ta teeb. Kui ta räägib pluuse, tegivad ja olivad vms, siis on ju pilt selge.

Haridustaset paikkondlik kõnepruuk nüüd küll ei näita, kui inimene oskab vajalikus kohas kirjakeelt kasutada (ametlikus asjaajamises, akadeemilises kontekstis vm).

[Külaline]

Vigane tekst võib olla mõnus või ka mitte nii mõnus lugeda. Näiteks selline tekst on minu arust päris halb lugeda, kuigi inimene las muidugi kirjutab, nagu ta ise tahab:

ere soovin tutvust ja suhet 36-41 noor mehega mul on pikad blondid juuksed ja sinised silmad mul on kenad hõbedad kõrva rõngad keha ehitus on mul peenike armas hooliv südamlik naine pikkus meeter 45 kaal 40 kg lisage facebooki ja kirjutage

[Külaline]

Palju neid murrete ja murrakute täielikke valdajaid ikka on? Küll aga on igal piirkonnal oma keelelised eripärad. Kasvõi seesama vaidlus, et kas lumi hakkab kokku või lumi pakib. Miks sa oled eripärade suhtes vaenulik? Selline suhtumine on keele kestvuse ja elujõulisuse seisukohast samuti ohtlik. Kirjakeel on kirjakeel ja muul ajal võib igaüks siiski nii rääkida, nagu seda ise soovib. Foorum ei ole koht, kus kirjakeelt taga ajada, nii nagu ei ole seda suhtlus sõbraga Messengeris.

Eks igaüks räägibki, nagu ta ise tahab. Eks see annab palju infot inimese ja tema haridustaseme kohta, mis vigu ta teeb. Kui ta räägib pluuse, tegivad ja olivad vms, siis on ju pilt selge.

Haridustaset paikkondlik kõnepruuk nüüd küll ei näita, kui inimene oskab vajalikus kohas kirjakeelt kasutada (ametlikus asjaajamises, akadeemilises kontekstis vm).

Kui oskab, siis küll ja need paikkondlikud sõnad on taotluslikud ja sobivad antud konteksti. Tavaliselt nii ei ole. See on ju kohe aru saada, kas kirjutatakse valesti sellepärast, et ei osata paremini või on mingi humoristiga tegemist, kelle keelekasutus on juba mänglev ja taotluslikult teistsugune. Miks need kaks olukorda kokku panna.

[Külaline]

Kui oskab, siis küll ja need paikkondlikud sõnad on taotluslikud ja sobivad antud konteksti.

Ei pruugi üldse nii olla. Lapsepõlves võib olla kodune keel selline olnud, kus kasutatigi vorme nagu "tulivad-olivad-nägivad", "ikkagist", "midagist" jne. See ei näita, et inimene kirjakeelt ei oskaks, vaid ta räägib nii, nagu on talle harjumuspärane ning sõna otseses mõttes kodune.
Samuti olen kuulnud, kuidas murdetaustaga sõnavara varieerub teatud inimestega vesteldes, mõnega kasutatakse ja mõnega suheldes üldse mitte, nii et ei ole sedasi, et ei teata, et sõnal on teistsuguseid variante ka.

[Tolmukübe]

Mina näiteks, kui ma räägin, ma kasutan alati õieti, aga kui ma kirjutan, siis ma kasutan päris tihti õigesti (aga mitte alati loomulikult). Kuidas antud hetkel mugavam tundub, nii kirjutangi.

[kolja]

Keel on arenev organism

Selle "õieti" näite korral pigem taandarenev, sest see konkreetne muudatus tulenes vaid sellest, et inimesed ei oska keelt, mitte sellest, et keskkonna muutumisega kaasnes keele täiustumine või kohanemine.

[Külaline]

Keel on arenev organism

Selle "õieti" näite korral pigem taandarenev, sest see konkreetne muudatus tulenes vaid sellest, et inimesed ei oska keelt, mitte sellest, et keskkonna muutumisega kaasnes keele täiustumine või kohanemine.

Loe 1. lk viimast vastust. Keelt ei saa luua kunstlikult. Õigesti-õieti olid sünonüümid ja selle paronüümi eristamine pole keeles mitte kunagi juurdunud.