Kas Karis on lolliks läinud?

[Külaline]

Venemaale järele andmine annab selge signaali, et selline käitumine (üks riik tungib teisele kallale ja võtab endale, mida tahab) on rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Sellisel juhul ei ole enam midagi, mis takistaks Venemaal võtmast endale ka Ida-Virumaad - oleme selle siis juba eos heaks kiitnud.

Mida siis rahvusvaheliselt reaalselt tehtaks, kui selline asi peaks juhtuma? Eks nad mõistaksid selle kindlasti hukka, tõmbaksid eesti lipu paariks nädalaks kuhugi masti ja suure viivitusega näpuotsaga annaks ka raha, et ameeriklastelt relvi saaksime osta. Või arvad tõesti, et Euroopa ja USA väesalgad tormavad appi venelastele kohta kätte näitama? Kaitsetahe on Euroopas iseenda riigigi suhtes väga madal ja ega see Eestiski (eriti peale homoabielu farssi, koroonaterrorit ja maksukoormuse suurt tõusu) kasvutrendis pole. Tormaksid oma elu hinnaga kaitsma Viru Keemiagrupi põlevkivikaevandusi või venelaste kinnisvara Narvas? See demograafiline grupp, kes seda tegema peaks (25-50a mees, kel mingigi mehelikkus veel alles) on nii mutta tambitud ja süsteemselt maha tehtud, et võtavad oma 7 asja ja lasevad neil “tublidel ja vingetel” naistel seda tööd ka siis teha.

[Külaline]

Venemaale järele andmine annab selge signaali, et selline käitumine (üks riik tungib teisele kallale ja võtab endale, mida tahab) on rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Sellisel juhul ei ole enam midagi, mis takistaks Venemaal võtmast endale ka Ida-Virumaad - oleme selle siis juba eos heaks kiitnud.

Mida siis rahvusvaheliselt reaalselt tehtaks, kui selline asi peaks juhtuma?

Kui Venemaale praegu järele antaks, siis Eesti puhul ei tehtaks enam midagi, sest pretsedent oleks juba Ukraina osalise okupeerimisega loodud. Sellepärast ei tohigi järele anda ja seda rääkis Soome president ka oma kõnes, mille link siin eelnevalt ära toodi. Tema vanematekodu jäi sellesse Soome ossa, mis on siiani Venemaa poolt okupeeritud. Ja ta rääkis pikalt ja laialt, kuidas neil tuli seetõttu olla aastakümneid Venemaa mõjusfääris ja nad ei tohtinud isegi EL-i liikmeks astuda enne kui NSVL lagunes. Nagu ta ütles, sellepärast ei tohigi Venemaale järele anda, vaid tuleb kaitsta Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Kui sellest loobud, oled kõik kaotanud ja Venemaa liigub lihtsalt edasi järgmise juurde. See on impeerium ja impeerium ihkab laieneda. Kuni talle seda võimaldatakse.

[Külaline]

Ukraina šansid on kahjuks ahtakesed. Neil pole enam ei sõdida tahtvaid mehi, ega piisavalt sõjalist võimekust. Kui Euroopa neid sõjatehnikaga ei aitaks, siis oleks see sõda juba ammu läbi olnud

Ei ole ahtakesed midagi. OK Venemaa selja taga on täna Hiina, kes Venemaad aitab ja saab vastu ilmselt maavarasid ja naftat. Ukrainat abistab aga Euroopa, USA, Kanada, Austraalia, Jaapan ja võib olla veel keegi. Ukrainat abistavate riikide SKP on päris suur maailma majanduse mõttes, seega ei ole Venemaalt vaadates pilt sugugi roosiline. Tänapäeva sõda on droonide sõda ja inimeste roll isegi väheneb. On ju rindejoonel "surnud tsoon", kus lendavad droonid ja tapavad igaühe, kes seal liigub. Mõlemalt poolt. Praegu ongi sellepärast patiseis paljuski rindejoonel, sest keegi ei taha kaevikust nina välja pista. Aeg ajalt venelased pistavad ja siis neid lüüakse sadade kaupa ka mättasse. Varsti ilmuvad lahinguväljale maismaadroonid ja siis robotid sõdivad omavahel. Operaatorid juhivad neid kaugemalt puldist.

[Külaline]

Lääneriigid on pigem sellise olekuga, et ma istun, jälgin olukorda, trummeldan sõrmi laual - ja ma ootan (ja aeg-ajalt lisan mingeid ressursse ni palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik). Ja kui vaja, siis ma ootan kaua...

Selles on sul õidus, ongi paljuski kurnamissõda. Kellel rohkem ressursse jätkub. Kellel poeletid enne toidust tühjaks saavad.

[Külaline]

Venemaale järele andmine annab selge signaali, et selline käitumine (üks riik tungib teisele kallale ja võtab endale, mida tahab) on rahvusvaheliselt aktsepteeritud. Sellisel juhul ei ole enam midagi, mis takistaks Venemaal võtmast endale ka Ida-Virumaad - oleme selle siis juba eos heaks kiitnud.

Mida siis rahvusvaheliselt reaalselt tehtaks, kui selline asi peaks juhtuma? Eks nad mõistaksid selle kindlasti hukka, tõmbaksid eesti lipu paariks nädalaks kuhugi masti ja suure viivitusega näpuotsaga annaks ka raha, et ameeriklastelt relvi saaksime osta. Või arvad tõesti, et Euroopa ja USA väesalgad tormavad appi venelastele kohta kätte näitama? Kaitsetahe on Euroopas iseenda riigigi suhtes väga madal ja ega see Eestiski (eriti peale homoabielu farssi, koroonaterrorit ja maksukoormuse suurt tõusu) kasvutrendis pole. Tormaksid oma elu hinnaga kaitsma Viru Keemiagrupi põlevkivikaevandusi või venelaste kinnisvara Narvas? See demograafiline grupp, kes seda tegema peaks (25-50a mees, kel mingigi mehelikkus veel alles) on nii mutta tambitud ja süsteemselt maha tehtud, et võtavad oma 7 asja ja lasevad neil “tublidel ja vingetel” naistel seda tööd ka siis teha.

Muus osas jutt isegi võibolla pädeb või osaliselt pädeb.

Aga on üks segav tegur - USA... USA peab sõdu küll. USA ei mõtle päris nii leebelt ja mitte-agressiivselt nagu Euroopa ja eks Venemaa teab seda kah. Minna USA sõjaväge torkima, võid vastu näppe saada.

[Külaline]

Muus osas jutt isegi võibolla pädeb või osaliselt pädeb.

Aga on üks segav tegur - USA... USA peab sõdu küll. USA ei mõtle päris nii leebelt ja mitte-agressiivselt nagu Euroopa ja eks Venemaa teab seda kah. Minna USA sõjaväge torkima, võid vastu näppe saada.

Arvestades, et alles mõned nädalad tagasi Trump pahandas, et Euroopa on nii mõttetu sõjaline jõud, praalis NATOst lahkumist ja mida veel, siis väga neile ameeriklastele ei loodaks. Ja päris kindlasti ei hakka nad enda eludega riskima kui võita pole midagi (näiteks naftat või muid ressursse) ja vastasleeris teisel poolel on suurim tuumariik. Ise tormaksid ummisjalu appi kui näiteks Moldovast keegi mõnda juppi omale tahaks?

[Külaline]

Viimasest Delfi artiklist sai selgeks, et Karis tahab saada tagasi valitud. Ta ei ütelnud seda küll välja, vaid keerutas, et kaks kuud on veel aega ja eelmine kord pidi ka kahe nädalaga otsustama... Aga, me saame kõik aru, et selliseid otsuseid teeme me varakult. Kui ei taha, poleks põhjust seda mitte ütelda, kui tahad, aga kardad, et ehk ei õnnestu, siis sunnib uhkus venitama, et vaatan kuidas viimaseks minutiks olukord on kujunenud.
Millest see veel välja paistis - lausest, mis on ka artikli pealkirjaks.
https://www.delfi.ee/artikkel/120572312 ... laamendama see veel välja paistis.

Seega ta püüab igal viisil nööre tõmmata, isegi väites, et valige mind, uus võib veel kehvem olla...

[Külaline]

HS ajakirjanik Kaja Kunnase sõnade järgi rääkis Karis talle, et Euroopa riigid peaks valmistuma sõjajärgseks ajaks ja sellest, kuidas kommunikeerida Venemaaga pärast sõja lõppu. «See teema oli üleval ka Soomes, aga seda tõlgendati võib-olla teistmoodi kui Eestis. See tõusis esile ka pressikonverentsil ja Alexander Stubb ütles, et see teema on juba kaks aastat üleval - iga kord, kui Ukrainat toetav tahtekoalitsioon koguneb,» rääkis Kunnas, viidates sõjajärgsele ajale.

Mida oligi arvata - euroopa liitlased arutlevad juba vähemalt kaks aastat "jumalavallatult" selle üle, et kui sõda peaks lõppema, kuidas siis Venemaaga suhelda. Aga Eestis puutu sama teemat - ja oled patukott valmis! Miks eestlane siis (mõnede poliitikute arvates) eksklusiivselt see "kõige vagam" peab olema, kes peab vältima sellise teema üle arutlemist nagu tuld? Võltsvagadus?

[Külaline]

/.../
Mida oligi arvata - euroopa liitlased arutlevad juba vähemalt kaks aastat "jumalavallatult" selle üle, et kui sõda peaks lõppema, kuidas siis Venemaaga suhelda. Aga Eestis puutu sama teemat - ja oled patukott valmis! Miks eestlane siis (mõnede poliitikute arvates) eksklusiivselt see "kõige vagam" peab olema, kes peab vältima sellise teema üle arutlemist nagu tuld? Võltsvagadus?

Võltsvagasus, valetamine, oma tegelike vaadete varjamine, et mitte putinikallistaja templit otsaette saada. Nimetagem seda kuidas tahes, selge on, et seda teemat on arutatud sest arukamad mõistavad, et varem või hiljem tuleb diplomaatilised suhted taastada.

[Külaline]

arukamad mõistavad, et varem või hiljem tuleb diplomaatilised suhted taastada.

See on umbes sama tark jutt, kui öelda, et mõrvariga tuleb varem kui hiljem normaalsed suhted taastada. Ei tule. Mõrvar jääb mõrvariks igavesti. Ja sellele ei ole mingit õigustust. Mõrvar tuleb ühiskonnast eemaldada ning see peaks kõigile normaalse mõtlemisvõimega inimestele selge olema.

[Külaline]

arukamad mõistavad, et varem või hiljem tuleb diplomaatilised suhted taastada.

See on umbes sama tark jutt, kui öelda, et mõrvariga tuleb varem kui hiljem normaalsed suhted taastada. Ei tule. Mõrvar jääb mõrvariks igavesti. Ja sellele ei ole mingit õigustust. Mõrvar tuleb ühiskonnast eemaldada ning see peaks kõigile normaalse mõtlemisvõimega inimestele selge olema.

Absoluutselt õige, mitte midagi pole vaja arutada sõjajärgsest ajast, kui ühel poolel pole mingit kavatsustki sõda lõpetada. Miks sellest rääkida? Ok, eurooplased on naiivsed algusest peale olnud, loodavad endiselt, et see halb uni läheb mööda ja kõik muutub endiseks, aga meie ju teame, et EI MUUTU, kui üks sõda lõpeb, võib alata uus. Seega, miks me peaksime rääkima sõjajärgsest suhtlemisest? Et äkki õnnestub meelitada meid rahule jätma?

[Külaline]

arukamad mõistavad, et varem või hiljem tuleb diplomaatilised suhted taastada.

See on umbes sama tark jutt, kui öelda, et mõrvariga tuleb varem kui hiljem normaalsed suhted taastada. Ei tule. Mõrvar jääb mõrvariks igavesti. Ja sellele ei ole mingit õigustust. Mõrvar tuleb ühiskonnast eemaldada ning see peaks kõigile normaalse mõtlemisvõimega inimestele selge olema.

Ameeriklastega suhtleme, brittidega suhtleme, samuti Iisraeliga. Kõik need riigid on maailma eri paigus algatanud tunduvalt rohkem sõdu ja mõrvanud rohkem inimesi, kui Venemaa. Miks üks mõrvar on parem kui teine?

[Külaline]

Miks üks mõrvar on parem kui teine?

Buutin on kurjuse telg ja ma ootan teda Tartu vanglasse kongi.
Asi pole niiväga riigis vaid nende juhtides.

[Külaline]

Ameeriklastega suhtleme, brittidega suhtleme, samuti Iisraeliga. Kõik need riigid on maailma eri paigus algatanud tunduvalt rohkem sõdu ja mõrvanud rohkem inimesi, kui Venemaa. Miks üks mõrvar on parem kui teine?

Ükski neist riikidest ei ole pidanud sellist sõda nagu Venemaa Ukraina vastu. See ei ole lihtsalt sõjaline sekkumine - see on vallutussõda, mille eesmärk on teise riigi territooriumi hõivamine ja annekteerimine. Seda ei saa võrdsustada USA, UK või Iisraeli tegevusega, isegi kui nende tegusid võib eraldi kritiseerida. Venemaa eitab Ukraina õigust olemas olla iseseisva riigina. Ta okupeerib Euroopas teise riigi alasid ning kuulutab need enda omaks. See on täiesti teine kategooria.

Seepärast ei saagi Venemaaga suhelda, kuna see tähendaks, et vallutussõda ja anneksioon muutuvad millekski, mille kõrvalt maailm lihtsalt jätkab tavapärast läbikäimist. Venemaa tuleb isoleerida seni, kuni agressioon lõpeb ja Ukraina territoriaalne terviklikkus taastatakse.

[Külaline]

Ameeriklastega suhtleme, brittidega suhtleme, samuti Iisraeliga. Kõik need riigid on maailma eri paigus algatanud tunduvalt rohkem sõdu ja mõrvanud rohkem inimesi, kui Venemaa. Miks üks mõrvar on parem kui teine?

Ükski neist riikidest ei ole pidanud sellist sõda nagu Venemaa Ukraina vastu.
/.../

Minul sinu asemel oleks väga piinlik selliste väidetega lagedale tulla...

[Külaline]

Ameeriklastega suhtleme, brittidega suhtleme, samuti Iisraeliga. Kõik need riigid on maailma eri paigus algatanud tunduvalt rohkem sõdu ja mõrvanud rohkem inimesi, kui Venemaa. Miks üks mõrvar on parem kui teine?

Ükski neist riikidest ei ole pidanud sellist sõda nagu Venemaa Ukraina vastu.
/.../

Minul sinu asemel oleks väga piinlik selliste väidetega lagedale tulla...

Millal USA, UK või Iisrael on rünnanud heast peast oma naaberriike, eesmärgiga neid hävitada ja nende maad endale võtta?

[Külaline]

Ameerika Ühendriigid on oma ajaloo jooksul osalenud paljudes konfliktides, kuid otseseks "vallutussõjaks" (territooriumite annekteerimise eesmärgil) peetakse sageli 19. sajandi teisel veerandil toimunud sündmusi, millest olulisim on:Mehhiko-Ameerika sõda (1846–1848): Selle sõja tulemusena omandas USA suure osa oma praegusest territooriumist läänest (California, Nevada, Utah, Arizona jm), mis on üks selgemaid näiteid vallutusest [5].Lisaks on USA algatanud või osalenud sõdades, mille eesmärk oli sageli strateegiline mõju, režiimi muutus või majanduslike huvide kaitsmine:Hispaania-Ameerika sõda (1898): USA võttis kontrolli Puerto Rico, Guami ja Filipiinide üle [2].Iraagi sõda (2003): Alustati sissetungi Saddam Husseini režiimi kukutamiseks [5].Ameerika Ühendriigid on läbi ajaloo kasutanud sõjalist jõudu väga erinevates konfliktides, alates oma piiride laiendamisest 19. sajandil kuni välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseni 20. ja 21. sajandil.

[Külaline]

Iisraeli puhul on termin "vallutussõda" ajalooliselt ja poliitiliselt vaieldav, kuna enamikku Iisraeli suuri sõjalisi konflikte on riik ise kirjeldanud kaitsesõdade või ennetavate rünnakutena oma eksistentsi turvamiseks.Siiski on Iisrael alustanud või osalenud mitmetes sõdades, mis on viinud oluliste territoriaalsete laienemisteni (okupeerimiste või annekteerimisteni):Iseseisvussõda (1948–1949): Pärast Iisraeli riigi väljakuulutamist ründasid seda naaberriigid (Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon jt). Sõja tulemusena vallutas Iisrael märkimisväärselt rohkem alasid, kui talle algse ÜRO plaani kohaselt oli ette nähtud.Kuuepäevane sõda (1967): Iisrael alustas ennetavat rünnakut Egiptuse, Süüria ja Jordaania vastu. Selle tulemusel vallutati Siinai poolsaar (hiljem tagastati Egiptusele), Gaza sektor, Läänekallas, Ida-Jeruusalemm ja Golani kõrgendikud. Just seda sõda peetakse peamiseks territoriaalse laienemise etapiks.Liibanoni sõjad (1982 ja 2006): Iisrael tungis Liibanoni, et tõrjuda sealt terrorirühmitusi (PLO 1982. aastal ja Hezbollah 2006. aastal).Kaasajad konfliktid: Iisraeli ja Hamasi vaheline sõda Gazas (alanud 2023) ning hiljutised pinged Liibanoni ja Iraaniga on samuti viinud laiaulatusliku sõjategevuseni piirkonnas.Rahvusvahelises õiguses on Iisraeli tegevust 1967. aastal vallutatud aladel (eriti Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas) sageli nimetatud okupatsiooniks, kuid Iisraeli valitsused on seda põhjendanud julgeolekuvajaduste ja ajalooliste õigustega.

[Külaline]

ukÜhendkuningriik (UK) on oma pika ajaloo jooksul osalenud lugematutes sõdades, millest paljud olid suunatud impeeriumi laiendamisele ja uute territooriumite vallutamisele. Erinevalt USA-st, mille vallutused keskendusid peamiselt Põhja-Ameerika mandrile, oli Briti tegevus globaalne, ulatudes igale mandrile.Peamised Briti vallutussõdade ja territoriaalse laienemise etapid on olnud järgmised:Koloniaalvallutused (17.–19. sajand): See on Ühendkuningriigi ajaloo suurim laienemisetapp.India vallutamine: Järk-järguline protsess, mis kulmineerus pärast selliseid konflikte nagu Plassey lahing (1757) ja Anglomaratha sõjad, muutes India Briti impeeriumi "kroonijuveeliks".Aafrika jagamine (19. sajandi lõpp): Suurbritannia vallutas tohutuid alasid Aafrikas (nt Egiptus, Sudaan, Kenya, Nigeeria). Tuntud konfliktid on Anglozulu sõda (1879) ja Buuri sõjad (1880–1902) Lõuna-Aafrikas.Oopiumisõjad Hiinas (1839–1860): Ehkki mitte otsene kogu riigi vallutamine, viis see Hongkongi loovutamiseni Suurbritanniale ja Hiina turu sunniviisilisele avamisele.Maailmasõdade järgne uute alade saamine:Esimene maailmasõda: Pärast Saksamaa ja Osmanite riigi kaotust sai UK Rahvasteliidu mandaadi alusel kontrolli uute alade üle Lähis-Idas (nt Palestiina, Iraak) ja Aafrikas. See märkis Briti impeeriumi suurimat territoriaalset ulatust ajaloos (umbes 1921. aastal).Kaasaegsed interventsioonid:Iraagi sõda (2003): UK osales USA juhitud koalitsioonis, mille eesmärk oli režiimivahetus, mitte territooriumi annekteerimine.Falklandi sõda (1982): Erinevalt vallutusest oli see sõda oma olemasoleva koloonia tagasivõtmiseks pärast Argentina sissetungi.Ajaloolane Stuart Laycock on välja toonud, et Suurbritannia on oma ajaloo jooksul sõjaliselt tunginud või sekkunud 171 riiki praegusest 193-st ÜRO liikmesriigist.

[Külaline]

Miks üks mõrvar on parem kui teine?

Buutin on kurjuse telg ja ma ootan teda Tartu vanglasse kongi.
Asi pole niiväga riigis vaid nende juhtides.

Mina väga ootan näha moskva paraadil ukraina droone ja kohe väga palju, tuhandetes ja palju plahvatusi.
Buutin on selle ära teeninud.