Külaline kirjutas: ↑13 Dets 2024 13:53
Selle vastu tõesti aitab regulaarne korstnapühkija visiit. Aga tegelikult reaalsus on see, et köetakse katkiseid ahjusid/pliite ja korstnapühkija tööd tehakse raha kokkuhoiuks kas ise või üldse teenust ei tellita.
Lisaks köetakse niiskeid(odavaid) puid või veel hullem, mingeid mööblijääke ja liimpuitu ja plastisodi pliidi all, ahjude jm küttekoldeid ei kontrollita rohkem kui hädapärast, suitsu ega vinguandureid pole/katki/patarei tühi/valesti paigaldatud ja ongi uus annetuskampaania paljakspõlenud kandidaat olemas. Lisaks muud tulekahjude põhjused- elekter, suitsetamine, küünlad jnejnjne
Kahjuks nii on jaa. Mu oma ema, kes mind nooruses õpetas korralikult, tegi ise ka seda vanaduspõlves. Ahju küll küttis korralike kuivade puudega aga pliidi alla uhas ka igasugust prahti . Lõõrid ju samad. Nii palju vastutustundlik ta ikka oli veel enne minekut, et kord aastas ikka korstnapühkija käis(muidu poleks kodukindlustus kehtinud). Õnneks midagi paha juhtuda ei jõudnud.
Külaline kirjutas: ↑13 Dets 2024 17:04
Tellisahju eluiga pidi olema 10 aastat, tellistest tehtud soojamüüril 15 aastat. Lõputult ei kesta miski.
Samas on mingi hulk 100 aastat tagasi ehitatud ahjusid, mis on paremas seisus, kui 10 aastat tagasi ehitatud ja toimivad kenasti veel pikalt.
Jah muidugi, sest 100 aastat tagasi tehti telliseid teistmoodi. Siis oli aega teha, täna on konveirermeetod. Toona ei tehtud tellisahje, vaid tehti potiahje, mis on sisuliselt tellist+potiring ümber. See on juba topelt kivimass ümber küttekolde. Isegi kui sisemine telliskiht läheb mõradesse, siis järgmine potirind ei lase suitsul tuppa tulla. Puhtalt tellisahi või kamin ei pea suurt kuumust vastu, ta läheb mõradesse varem või hiljem. Nõukaajal laoti ahjud üldse silikaadist, plekkkest ümber ja kannatas kõvasti kütta.
. Lõõrid ju samad. Nii palju vastutustundlik ta ikka oli veel enne minekut, et kord aastas ikka korstnapühkija käis(muidu poleks kodukindlustus kehtinud). Õnneks midagi paha juhtuda ei jõudnud.
