Abiõpetaja lasteaias

[Külaline]

Vahe ongi selles, et üks istub ja teeb tööd ajuga ja saab rohkem palka, teine teeb füüsilist ja rohkem emotsionaalset töö ja saab vähem palka. Nii ongi.

Vahe on selles, et üks vastutab laste arengu ja õppekavas ette nähtud teadmiste omandamise eest, teine mitte.

[Külaline]

Selge siis. Vanasti tegeles lastega põhiliselt õpetaja (kasvataja), nüüd tegeleb siis abiõpetaja. Ennemalt abiõpetaja (söögitädi) oli rohkem söögitooja, lauakatja, voodite tegija, koristaja. Ülejäänuga tegeles õpetaja. Nagu aru saan, nüüd õpetaja tegeleb tund aega enne lõunat lastega õppimist ja ülejäänud aja veedab plaane tehes. Õues on lastega ikka õpetajad vist siiski? Või kes?

Põhimõtteliselt nii on jah, aga nii on see igal pool, et kõrgema astme töötaja teeb tööd ajuga ja ta kulutab töö peale peaaegu alati vähem aega kui madalama astme töötaja, mõned siin kukuvad kohe kisama, kui palju tööd tehakse ajudega, isegi lausa väljaspool tööaega, aga olgem ausad, enamasti see nii ei ole, tööajalgi käib pidevalt hoopis teiste töötajatega kohvitamine ja lobisemine.

[Külaline]

Selge siis. Vanasti tegeles lastega põhiliselt õpetaja (kasvataja), nüüd tegeleb siis abiõpetaja. Ennemalt abiõpetaja (söögitädi) oli rohkem söögitooja, lauakatja, voodite tegija, koristaja. Ülejäänuga tegeles õpetaja. Nagu aru saan, nüüd õpetaja tegeleb tund aega enne lõunat lastega õppimist ja ülejäänud aja veedab plaane tehes. Õues on lastega ikka õpetajad vist siiski? Või kes?

Põhimõtteliselt nii on jah, aga nii on see igal pool, et kõrgema astme töötaja teeb tööd ajuga ja ta kulutab töö peale peaaegu alati vähem aega kui madalama astme töötaja, mõned siin kukuvad kohe kisama, kui palju tööd tehakse ajudega, isegi lausa väljaspool tööaega, aga olgem ausad, enamasti see nii ei ole, tööajalgi käib pidevalt hoopis teiste töötajatega kohvitamine ja lobisemine.

Mõttetöö käib ööpäevaringselt, seda ei saa mõõta, et nii ja nii palju töötunde annab sellise tulemuse. Näiteks juht võib just selle sinu arust lobisemise ja kohvitamise ajal palju asju korda ajada. Aga lasteaiaõpetaja töö nüüd selline tuumateadus ka ei ole, loomulikult tegeleb ta lastega suurema osa oma tööajast. Siin tundub olevat väga suur mure, et õpetaja midagi ei tee ja abiõpetaja teeb kõik ära. Nii see kindlasti ei ole. Nõuded õpetajale on väga suured, ta peab märkama erivajadusega last, temaga oskama tegeleda, oskama analüüsida õppetegevust, vastutama õpiväljundite saavutamise eest jne. Vanematega suhtlemine on juba päris keeruline tegevus, et see viiks soovitud tulemuseni. Õpetaja peab teadma, milline on eakohane areng ja mis on probleem ning mida sellega siis ette võtta. Abiõpetaja ei vastuta mitte millegi eest, mingeid teadmisi temalt ei oodata. Teeb igapäevaseid toiminguid, mille jaoks ei ole vaja mingit haridust.

[Külaline]

Selge siis. Vanasti tegeles lastega põhiliselt õpetaja (kasvataja), nüüd tegeleb siis abiõpetaja. Ennemalt abiõpetaja (söögitädi) oli rohkem söögitooja, lauakatja, voodite tegija, koristaja. Ülejäänuga tegeles õpetaja. Nagu aru saan, nüüd õpetaja tegeleb tund aega enne lõunat lastega õppimist ja ülejäänud aja veedab plaane tehes. Õues on lastega ikka õpetajad vist siiski? Või kes?

Põhimõtteliselt nii on jah, aga nii on see igal pool, et kõrgema astme töötaja teeb tööd ajuga ja ta kulutab töö peale peaaegu alati vähem aega kui madalama astme töötaja, mõned siin kukuvad kohe kisama, kui palju tööd tehakse ajudega, isegi lausa väljaspool tööaega, aga olgem ausad, enamasti see nii ei ole, tööajalgi käib pidevalt hoopis teiste töötajatega kohvitamine ja lobisemine.

Mõttetöö käib ööpäevaringselt, seda ei saa mõõta, et nii ja nii palju töötunde annab sellise tulemuse. Näiteks juht võib just selle sinu arust lobisemise ja kohvitamise ajal palju asju korda ajada. Aga lasteaiaõpetaja töö nüüd selline tuumateadus ka ei ole, loomulikult tegeleb ta lastega suurema osa oma tööajast. Siin tundub olevat väga suur mure, et õpetaja midagi ei tee ja abiõpetaja teeb kõik ära. Nii see kindlasti ei ole. Nõuded õpetajale on väga suured, ta peab märkama erivajadusega last, temaga oskama tegeleda, oskama analüüsida õppetegevust, vastutama õpiväljundite saavutamise eest jne. Vanematega suhtlemine on juba päris keeruline tegevus, et see viiks soovitud tulemuseni. Õpetaja peab teadma, milline on eakohane areng ja mis on probleem ning mida sellega siis ette võtta. Abiõpetaja ei vastuta mitte millegi eest, mingeid teadmisi temalt ei oodata. Teeb igapäevaseid toiminguid, mille jaoks ei ole vaja mingit haridust.

Minul ei ole mingit muret ega seost lasteaiaga, lihtsalt konstateerisin fakti, et madalapalgalised kulutavad üldjoontes töö peale rohkem aega ja energiat (kui teatud erandid välja arvata). Milleks selle vastu vaielda. Juba iidsetel aegadel rügasid teo-orjad kõhutäie eest rohkem, töö toimimise, korraldamise ja ülevaatamise eest vastutavad isikud, nö ajudega tööd tegevad ülemused aga suurema osa ajast tegelesid meelelahutusega, sest nad tegid oma ajutöö kiiresti ära.

[Külaline]

Vahe on selles, et üks vastutab laste arengu ja õppekavas ette nähtud teadmiste omandamise eest, teine mitte.

Vahe on selles ka, et seitmekümnendatel, kui mina lasteaias käisin, siis mingit erilist õppetööd lasteaias ei toimunud. Jah, joonistasime mingeid teemakohaseid pilte, voolisime plastiliini ja saviga, aga õppetööd lasteaias ei toimunud. Läksin 7a, esimesse klassi ja hakkasin tähti õppima. Ma küll olin ise lugemise juba selgeks saanud, aga lasteaias seda 1972a küll ei õpetatud.
Nüüd käib kõik täpse arengukava järgi ja süsteem on hoopis teine. Pole vaja kurjaks saada, kui ma mõtlen, et tänapäeva õpetajad on rohkem arvuti jaoks kui laste jaoks.

[Külaline]

Põhimõtteliselt nii on jah, aga nii on see igal pool, et kõrgema astme töötaja teeb tööd ajuga ja ta kulutab töö peale peaaegu alati vähem aega kui madalama astme töötaja, mõned siin kukuvad kohe kisama, kui palju tööd tehakse ajudega, isegi lausa väljaspool tööaega, aga olgem ausad, enamasti see nii ei ole, tööajalgi käib pidevalt hoopis teiste töötajatega kohvitamine ja lobisemine.

Mõttetöö käib ööpäevaringselt, seda ei saa mõõta, et nii ja nii palju töötunde annab sellise tulemuse. Näiteks juht võib just selle sinu arust lobisemise ja kohvitamise ajal palju asju korda ajada. Aga lasteaiaõpetaja töö nüüd selline tuumateadus ka ei ole, loomulikult tegeleb ta lastega suurema osa oma tööajast. Siin tundub olevat väga suur mure, et õpetaja midagi ei tee ja abiõpetaja teeb kõik ära. Nii see kindlasti ei ole. Nõuded õpetajale on väga suured, ta peab märkama erivajadusega last, temaga oskama tegeleda, oskama analüüsida õppetegevust, vastutama õpiväljundite saavutamise eest jne. Vanematega suhtlemine on juba päris keeruline tegevus, et see viiks soovitud tulemuseni. Õpetaja peab teadma, milline on eakohane areng ja mis on probleem ning mida sellega siis ette võtta. Abiõpetaja ei vastuta mitte millegi eest, mingeid teadmisi temalt ei oodata. Teeb igapäevaseid toiminguid, mille jaoks ei ole vaja mingit haridust.

Minul ei ole mingit muret ega seost lasteaiaga, lihtsalt konstateerisin fakti, et madalapalgalised kulutavad üldjoontes töö peale rohkem aega ja energiat (kui teatud erandid välja arvata). Milleks selle vastu vaielda. Juba iidsetel aegadel rügasid teo-orjad kõhutäie eest rohkem, töö toimimise, korraldamise ja ülevaatamise eest vastutavad isikud, nö ajudega tööd tegevad ülemused aga suurema osa ajast tegelesid meelelahutusega, sest nad tegid oma ajutöö kiiresti ära.

Kõik teavad, et tänapäevalgi ei ole näiteks paljudel madalama astme töötajatell pühi, nad töötavad ka pühade ajal, ehk küll suurema tasu eest, aga ega töötundide arv kalendrikuus neil pühade tõttu ei vähene. Pühade ajal töötab alati rohkem madalama astme töötajaid kui kõrgema astme töötajaid.

[Külaline]

Kõik teavad, et tänapäevalgi ei ole näiteks paljudel madalama astme töötajatell pühi, nad töötavad ka pühade ajal, ehk küll suurema tasu eest, aga ega töötundide arv kalendrikuus neil pühade tõttu ei vähene. Pühade ajal töötab alati rohkem madalama astme töötajaid kui kõrgema astme töötajaid.

Lihttöid tehakse sageli summeeritud tööaja alusel, see ei tähenda, et nad kokkuvõttes rohkem tunde töötaksid kui kindla tööajaga töötajad. Kes töötab pühade ajal, saab topelttasu ning oma puhkepäevad saab ka kätte. Mul nt laps töötab summeeritud tööaja alusel. Tal on pea iga nädal 3 vaba päeva järjest, mida minul kunagi ei ole. Lisaks on tema vabad päevad sageli argipäevadel, mis tähendab, et ta saab sel ajal käia soovi korral arsti juures või ametiasutuses või kus iganes. Minu vabad päevad on nädalavahetustel, mil kõik sellised kohad on suletud. Iga töö puhul on omad plussid ja omad miinused. Ja kui töö ei meeldi, saab alati õppida midagi, mis paremini sobib. Mina nt läksin 32-aastaselt ülikooli, sest mul oli madalast palgast kopp ees. Ja 44-aastaselt tegin magistrikraadi, sest tahtsin edasi liikuda, aga igal pool nõuti juba magistrikraadi.

[Külaline]

Kõik teavad, et tänapäevalgi ei ole näiteks paljudel madalama astme töötajatell pühi, nad töötavad ka pühade ajal, ehk küll suurema tasu eest, aga ega töötundide arv kalendrikuus neil pühade tõttu ei vähene. Pühade ajal töötab alati rohkem madalama astme töötajaid kui kõrgema astme töötajaid.

Lihttöid tehakse sageli summeeritud tööaja alusel, see ei tähenda, et nad kokkuvõttes rohkem tunde töötaksid kui kindla tööajaga töötajad. Kes töötab pühade ajal, saab topelttasu ning oma puhkepäevad saab ka kätte. Mul nt laps töötab summeeritud tööaja alusel. Tal on pea iga nädal 3 vaba päeva järjest, mida minul kunagi ei ole. Lisaks on tema vabad päevad sageli argipäevadel, mis tähendab, et ta saab sel ajal käia soovi korral arsti juures või ametiasutuses või kus iganes. Minu vabad päevad on nädalavahetustel, mil kõik sellised kohad on suletud. Iga töö puhul on omad plussid ja omad miinused. Ja kui töö ei meeldi, saab alati õppida midagi, mis paremini sobib. Mina nt läksin 32-aastaselt ülikooli, sest mul oli madalast palgast kopp ees. Ja 44-aastaselt tegin magistrikraadi, sest tahtsin edasi liikuda, aga igal pool nõuti juba magistrikraadi.

Vahe on selles, et kuupalgaga töötaja ei tööta detsembrikuus 168 tundi, aga summeeritud tööajaga töötaja, kes läheb pühade ajal tööle, töötab 168 tundi. Keegi ei teisenda neid pühade ajal töötamisi hiljem väljavõetavateks vabadeks päevadeks. Samuti käivad just kõrgema astme töötajad oma tööajast arsti juures või teevad muid isiklikke toimetusi, madala astme töötajad teevad seda oma vabast ajast. Seega ikka ja jälle, madalama astme töötajad kulutavad töö peale rohkem aega.

[Külaline]

Kõik teavad, et tänapäevalgi ei ole näiteks paljudel madalama astme töötajatell pühi, nad töötavad ka pühade ajal, ehk küll suurema tasu eest, aga ega töötundide arv kalendrikuus neil pühade tõttu ei vähene. Pühade ajal töötab alati rohkem madalama astme töötajaid kui kõrgema astme töötajaid.

Lihttöid tehakse sageli summeeritud tööaja alusel, see ei tähenda, et nad kokkuvõttes rohkem tunde töötaksid kui kindla tööajaga töötajad. Kes töötab pühade ajal, saab topelttasu ning oma puhkepäevad saab ka kätte. Mul nt laps töötab summeeritud tööaja alusel. Tal on pea iga nädal 3 vaba päeva järjest, mida minul kunagi ei ole. Lisaks on tema vabad päevad sageli argipäevadel, mis tähendab, et ta saab sel ajal käia soovi korral arsti juures või ametiasutuses või kus iganes. Minu vabad päevad on nädalavahetustel, mil kõik sellised kohad on suletud. Iga töö puhul on omad plussid ja omad miinused. Ja kui töö ei meeldi, saab alati õppida midagi, mis paremini sobib. Mina nt läksin 32-aastaselt ülikooli, sest mul oli madalast palgast kopp ees. Ja 44-aastaselt tegin magistrikraadi, sest tahtsin edasi liikuda, aga igal pool nõuti juba magistrikraadi.

Vahe on selles, et kuupalgaga töötaja ei tööta detsembrikuus 168 tundi, aga summeeritud tööajaga töötaja, kes läheb pühade ajal tööle, töötab 168 tundi. Keegi ei teisenda neid pühade ajal töötamisi hiljem väljavõetavateks vabadeks päevadeks. Samuti käivad just kõrgema astme töötajad oma tööajast arsti juures või teevad muid isiklikke toimetusi, madala astme töötajad teevad seda oma vabast ajast. Seega ikka ja jälle, madalama astme töötajad kulutavad töö peale rohkem aega.

Kindla tööajaga töötaja:
• töötab igal nädalal 40 tundi
• kuus teeb keskmiselt 40 h × 4,35 = ~174 tundi

Summeeritud tööajaga töötaja:
• samuti ei tohi ületada 40 tundi nädalas keskmisena
• summeerimisperioodi lõikes (nt 4 kuud) peab tunnid jääma samasse keskmisesse piiridesse

Kohustuslik on täita keskmine, mitte iga nädala maht. Mõni nädal võib tulla 50 tundi, aga teisel nädalal 30, et summa perioodi lõpus oleks endiselt 40 tundi nädalas keskmiselt. Kui lõppsumma läheb üle, on see ületund ja tuleb eraldi hüvitada.

Summeerimine ei ole rohkem tööd, vaid paindlikum jaotamine.

[Külaline]

Lihttöid tehakse sageli summeeritud tööaja alusel, see ei tähenda, et nad kokkuvõttes rohkem tunde töötaksid kui kindla tööajaga töötajad. Kes töötab pühade ajal, saab topelttasu ning oma puhkepäevad saab ka kätte. Mul nt laps töötab summeeritud tööaja alusel. Tal on pea iga nädal 3 vaba päeva järjest, mida minul kunagi ei ole. Lisaks on tema vabad päevad sageli argipäevadel, mis tähendab, et ta saab sel ajal käia soovi korral arsti juures või ametiasutuses või kus iganes. Minu vabad päevad on nädalavahetustel, mil kõik sellised kohad on suletud. Iga töö puhul on omad plussid ja omad miinused. Ja kui töö ei meeldi, saab alati õppida midagi, mis paremini sobib. Mina nt läksin 32-aastaselt ülikooli, sest mul oli madalast palgast kopp ees. Ja 44-aastaselt tegin magistrikraadi, sest tahtsin edasi liikuda, aga igal pool nõuti juba magistrikraadi.

Vahe on selles, et kuupalgaga töötaja ei tööta detsembrikuus 168 tundi, aga summeeritud tööajaga töötaja, kes läheb pühade ajal tööle, töötab 168 tundi. Keegi ei teisenda neid pühade ajal töötamisi hiljem väljavõetavateks vabadeks päevadeks. Samuti käivad just kõrgema astme töötajad oma tööajast arsti juures või teevad muid isiklikke toimetusi, madala astme töötajad teevad seda oma vabast ajast. Seega ikka ja jälle, madalama astme töötajad kulutavad töö peale rohkem aega.

Kindla tööajaga töötaja:
• töötab igal nädalal 40 tundi
• kuus teeb keskmiselt 40 h × 4,35 = ~174 tundi

Summeeritud tööajaga töötaja:
• samuti ei tohi ületada 40 tundi nädalas keskmisena
• summeerimisperioodi lõikes (nt 4 kuud) peab tunnid jääma samasse keskmisesse piiridesse

Kohustuslik on täita keskmine, mitte iga nädala maht. Mõni nädal võib tulla 50 tundi, aga teisel nädalal 30, et summa perioodi lõpus oleks endiselt 40 tundi nädalas keskmiselt. Kui lõppsumma läheb üle, on see ületund ja tuleb eraldi hüvitada.

Summeerimine ei ole rohkem tööd, vaid paindlikum jaotamine.

Vahet pole, tema jaoks pühad ei kehti. Kui ta töötab detsembris pühade ajal ja kokku tuleb täistööaeg, siis töötab ta rohkem kui need kuupalgaga töötajad, kes pühade ajal kodus on.

[Külaline]

Vahe on selles, et kuupalgaga töötaja ei tööta detsembrikuus 168 tundi, aga summeeritud tööajaga töötaja, kes läheb pühade ajal tööle, töötab 168 tundi. Keegi ei teisenda neid pühade ajal töötamisi hiljem väljavõetavateks vabadeks päevadeks. Samuti käivad just kõrgema astme töötajad oma tööajast arsti juures või teevad muid isiklikke toimetusi, madala astme töötajad teevad seda oma vabast ajast. Seega ikka ja jälle, madalama astme töötajad kulutavad töö peale rohkem aega.

Lühendatud tööpäevadel enne riigipühi, sama lugu, aga siis ei saa suuremat tasu. Paljud peavad tööl olema sama kaua kui tavaliselt, sest tööd pole sel päeval vähem (nt hooldajad haiglas, medõdesid on vähem arv tööl ja arste veel vähem, aga hooldajad-koristajad peavad täiskoosseisus kohal olema, sest töö hulk jääb samaks ja mingeid lisatöötajaid ei palgata.)

[Külaline]

Vahe on selles, et kuupalgaga töötaja ei tööta detsembrikuus 168 tundi, aga summeeritud tööajaga töötaja, kes läheb pühade ajal tööle, töötab 168 tundi. Keegi ei teisenda neid pühade ajal töötamisi hiljem väljavõetavateks vabadeks päevadeks. Samuti käivad just kõrgema astme töötajad oma tööajast arsti juures või teevad muid isiklikke toimetusi, madala astme töötajad teevad seda oma vabast ajast. Seega ikka ja jälle, madalama astme töötajad kulutavad töö peale rohkem aega.

Kindla tööajaga töötaja:
• töötab igal nädalal 40 tundi
• kuus teeb keskmiselt 40 h × 4,35 = ~174 tundi

Summeeritud tööajaga töötaja:
• samuti ei tohi ületada 40 tundi nädalas keskmisena
• summeerimisperioodi lõikes (nt 4 kuud) peab tunnid jääma samasse keskmisesse piiridesse

Kohustuslik on täita keskmine, mitte iga nädala maht. Mõni nädal võib tulla 50 tundi, aga teisel nädalal 30, et summa perioodi lõpus oleks endiselt 40 tundi nädalas keskmiselt. Kui lõppsumma läheb üle, on see ületund ja tuleb eraldi hüvitada.

Summeerimine ei ole rohkem tööd, vaid paindlikum jaotamine.

Vahet pole, tema jaoks pühad ei kehti. Kui ta töötab detsembris pühade ajal ja kokku tuleb täistööaeg, siis töötab ta rohkem kui need kuupalgaga töötajad, kes pühade ajal kodus on.

ON väga suur vahe: kuupalgaga töötaja ei saa pühade ajal raha selle eest, et ta ei tee tööd. Ta saab palka töölepingu alusel kokkulepitud täistööaja eest – ja täistööaega mõõdetakse tundides, mitte kohaloleku päevades.

Summeeritud tööajaga töötaja ei tee rohkem tööd. Ta teeb sama arvu normtunde teise jaotusega. Kui tal tuleb rohkem kui normtundide summa, siis see on ületund, mitte tasuta lisatöö.

[Külaline]

Kindla tööajaga töötaja:
• töötab igal nädalal 40 tundi
• kuus teeb keskmiselt 40 h × 4,35 = ~174 tundi

Summeeritud tööajaga töötaja:
• samuti ei tohi ületada 40 tundi nädalas keskmisena
• summeerimisperioodi lõikes (nt 4 kuud) peab tunnid jääma samasse keskmisesse piiridesse

Kohustuslik on täita keskmine, mitte iga nädala maht. Mõni nädal võib tulla 50 tundi, aga teisel nädalal 30, et summa perioodi lõpus oleks endiselt 40 tundi nädalas keskmiselt. Kui lõppsumma läheb üle, on see ületund ja tuleb eraldi hüvitada.

Summeerimine ei ole rohkem tööd, vaid paindlikum jaotamine.

Vahet pole, tema jaoks pühad ei kehti. Kui ta töötab detsembris pühade ajal ja kokku tuleb täistööaeg, siis töötab ta rohkem kui need kuupalgaga töötajad, kes pühade ajal kodus on.

ON väga suur vahe: kuupalgaga töötaja ei saa pühade ajal raha selle eest, et ta ei tee tööd. Ta saab palka töölepingu alusel kokkulepitud täistööaja eest – ja täistööaega mõõdetakse tundides, mitte kohaloleku päevades.

Summeeritud tööajaga töötaja ei tee rohkem tööd. Ta teeb sama arvu normtunde teise jaotusega. Kui tal tuleb rohkem kui normtundide summa, siis see on ületund, mitte tasuta lisatöö.

Normtundide arv on täistööaeg, st tema ei saa pühade tõttu vähem aega sama raha eest, ta töötab sama palju, aga palgatöötaja töötab pühade tõttu sama raha eest vähem, st ta kulutab tööle vähem aega kui summeeritud tööajaga töötaja.

[Külaline]

Vahet pole, tema jaoks pühad ei kehti. Kui ta töötab detsembris pühade ajal ja kokku tuleb täistööaeg, siis töötab ta rohkem kui need kuupalgaga töötajad, kes pühade ajal kodus on.

ON väga suur vahe: kuupalgaga töötaja ei saa pühade ajal raha selle eest, et ta ei tee tööd. Ta saab palka töölepingu alusel kokkulepitud täistööaja eest – ja täistööaega mõõdetakse tundides, mitte kohaloleku päevades.

Summeeritud tööajaga töötaja ei tee rohkem tööd. Ta teeb sama arvu normtunde teise jaotusega. Kui tal tuleb rohkem kui normtundide summa, siis see on ületund, mitte tasuta lisatöö.

Normtundide arv on täistööaeg, st tema ei saa pühade tõttu vähem aega sama raha eest, ta töötab sama palju, aga palgatöötaja töötab pühade tõttu sama raha eest vähem, st ta kulutab tööle vähem aega kui summeeritud tööajaga töötaja.

Täistööaja norm ei sõltu sellest, kas inimene on kuupalgaline või summeeritud tööajaga. Kui mõnes kuus on normtunde vähem (nt pühade tõttu), siis see väiksem norm kehtib võrdselt kõigile töötajatele – ka summeeritud tööajaga inimesele.

Summeeritud tööajaga töötajat ei saa hoida detsembris 174 tunnil, kui kalendrinorm on 168, lihtsalt sellepärast, et tema töötab pühadel. Kui tal lastakse ikkagi teha 174 või 180 tundi, siis need ei ole enam normtunnid – see on ületund, mille eest peab maksma rohkem. Seda pole tööandjal lubatud lihtsalt "normi sisse arvata", sest normi määrab kalendrikuu, mitte tööaja tüüp.

Tegelikkuses on detsembri norm mõlemale ühesugune, nt 168 h
• kuupalgaline teeb 168 h
• summeerituga võib graafik jaguneda teisele ajale, sh pühadele, aga lõppsumma peab samuti olema 168 h

Kui summeeritud töötaja on pühal tööl, tähendab see, et ta on muudel päevadel vähem vaba – aga ta ei tee rohkem tööd kui norm ette näeb. Kui teeb, tuleb see lisatasustada.

[Külaline]

ON väga suur vahe: kuupalgaga töötaja ei saa pühade ajal raha selle eest, et ta ei tee tööd. Ta saab palka töölepingu alusel kokkulepitud täistööaja eest – ja täistööaega mõõdetakse tundides, mitte kohaloleku päevades.

Summeeritud tööajaga töötaja ei tee rohkem tööd. Ta teeb sama arvu normtunde teise jaotusega. Kui tal tuleb rohkem kui normtundide summa, siis see on ületund, mitte tasuta lisatöö.

Normtundide arv on täistööaeg, st tema ei saa pühade tõttu vähem aega sama raha eest, ta töötab sama palju, aga palgatöötaja töötab pühade tõttu sama raha eest vähem, st ta kulutab tööle vähem aega kui summeeritud tööajaga töötaja.

Täistööaja norm ei sõltu sellest, kas inimene on kuupalgaline või summeeritud tööajaga. Kui mõnes kuus on normtunde vähem (nt pühade tõttu), siis see väiksem norm kehtib võrdselt kõigile töötajatele – ka summeeritud tööajaga inimesele.

Summeeritud tööajaga töötajat ei saa hoida detsembris 174 tunnil, kui kalendrinorm on 168, lihtsalt sellepärast, et tema töötab pühadel. Kui tal lastakse ikkagi teha 174 või 180 tundi, siis need ei ole enam normtunnid – see on ületund, mille eest peab maksma rohkem. Seda pole tööandjal lubatud lihtsalt "normi sisse arvata", sest normi määrab kalendrikuu, mitte tööaja tüüp.

Tegelikkuses on detsembri norm mõlemale ühesugune, nt 168 h
• kuupalgaline teeb 168 h
• summeerituga võib graafik jaguneda teisele ajale, sh pühadele, aga lõppsumma peab samuti olema 168 h

Kui summeeritud töötaja on pühal tööl, tähendab see, et ta on muudel päevadel vähem vaba – aga ta ei tee rohkem tööd kui norm ette näeb. Kui teeb, tuleb see lisatasustada.

Kuupalgalisel on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas, detsembris teeb see 20 päeva korda 8 tundi -=160, neist kaks päeva on lühendatud tööpäevaga, ehk siis tegelike töötundide arv on 154 tundi, mis loetakse ikkagi täistööajaks ja kätte saab ta täispalga.

[Külaline]

Kuupalgalisel on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas, detsembris teeb see 20 päeva korda 8 tundi -=160, neist kaks päeva on lühendatud tööpäevaga, ehk siis tegelike töötundide arv on 154 tundi, mis loetakse ikkagi täistööajaks ja kätte saab ta täispalga.

Täistööaja norm ei arvutata 8 × päevade arv. See arvutatakse kalendri normtunnitabeli järgi. Ja normtunnid muutuvad kuude lõikes pühade tõttu kõigil võrdselt. Kui detsembri norm on 154 h, siis:

• Kuupalgaline teeb 154 h ja saab täispalga.

• Summeeritud tööajaga töötaja norm on samuti 154 h.

Kui summeeritu teeb 200 h, siis – ta EI TEE 200h „täistööajana“.
Ta teeb 154 h täistööaega + 46 h ületunde.
Ja need tuleb tasustada vähemalt 1,5-kordselt.

Lõpetuseks: täistööaja norm tunnid on kuupõhised ja kehtivad kõigile ühtemoodi. Kui detsembri norm on 154 tundi, siis on see 154 tundi nii kuupalgalisel kui summeeritul. Kui summeeritu teeb rohkem, ei ole see tema „täistööaeg“, vaid ületunnitöö, mis tuleb eraldi tasustada.

[Külaline]

Kuupalgalisel on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas, detsembris teeb see 20 päeva korda 8 tundi -=160, neist kaks päeva on lühendatud tööpäevaga, ehk siis tegelike töötundide arv on 154 tundi, mis loetakse ikkagi täistööajaks ja kätte saab ta täispalga.

Täistööaja norm ei arvutata 8 × päevade arv. See arvutatakse kalendri normtunnitabeli järgi. Ja normtunnid muutuvad kuude lõikes pühade tõttu kõigil võrdselt. Kui detsembri norm on 154 h, siis:

• Kuupalgaline teeb 154 h ja saab täispalga.

• Summeeritud tööajaga töötaja norm on samuti 154 h.

Kui summeeritu teeb 200 h, siis – ta EI TEE 200h „täistööajana“.
Ta teeb 154 h täistööaega + 46 h ületunde.
Ja need tuleb tasustada vähemalt 1,5-kordselt.

Lõpetuseks: täistööaja norm tunnid on kuupõhised ja kehtivad kõigile ühtemoodi. Kui detsembri norm on 154 tundi, siis on see 154 tundi nii kuupalgalisel kui summeeritul. Kui summeeritu teeb rohkem, ei ole see tema „täistööaeg“, vaid ületunnitöö, mis tuleb eraldi tasustada.

Sa ise oled midagi valesti aru saanud, täistööaeg on kuupalgalisel 40 h nädalas,7-päevase vahemiku kohta. Kõige levinum kuupalgalise täistööaeg on 5 päeva nädalas ja 8 h päevas, sel aastal on neil detsembris 154 tundi. Sina rääkisid siin: Tegelikkuses on detsembri norm mõlemale ühesugune, nt 168 h, mis on täiesti vale ju.

[Külaline]

Sa ise oled midagi valesti aru saanud, täistööaeg on kuupalgalisel 40 h nädalas,7-päevase vahemiku kohta. Kõige levinum kuupalgalise täistööaeg on 5 päeva nädalas ja 8 h päevas, sel aastal on neil detsembris 154 tundi. Sina rääkisid siin: Tegelikkuses on detsembri norm mõlemale ühesugune, nt 168 h, mis on täiesti vale ju.

168 tundi oli lihtsalt suvaline näide. Point on selles, et täistööaja norm (40 h 7-päevase ajavahemiku kohta) on seaduse järgi kõigil sama – nii kuupalgalisel kui summeeritud tööajaga töötajal – ja summeeritu puhul on üle selle normi arvestusperioodi lõpus tehtud tunnid juba ületunnid, mitte „täistööaeg“. Seda on sulle siin sada korda üle korratud. Ükski täiskohaga kuupalgaline ei tööta vähem tunde kui täiskohaga summeeritud tööajaga töötaja.

[Külaline]

Fakt on see, et madalapalgalised müüjad on pühade ajal tööl, aga kontor on kõik kodus pidu nautimas ja puhkamas. Ja lõpuks saavad selle kuu eest ikkagi kontori omad rohkem raha, kui pühade ajal tööl olnud müüjad.

[Külaline]

Fakt on see, et madalapalgalised müüjad on pühade ajal tööl, aga kontor on kõik kodus pidu nautimas ja puhkamas. Ja lõpuks saavad selle kuu eest ikkagi kontori omad rohkem raha, kui pühade ajal tööl olnud müüjad.

Loomulik ju. Kui kandideerid müüjaks või koristajaks, siis on palganumber teada.
Ilmselt kaupluse juhatajaks või raamatupidajaks kandideerida haridus või töökogemus ei lubanud.
Aga ei müüjat ega kassapidajat ei kutsuta ka öösel välja, kui mingi jama juhtub.
Müüja võib vabalt juhatajale kirjutada, et homme ei tule, laps haige. Ta ei pea endale jõuluõhtul hakkama asendajat otsima, see on juhataja ülesanne.
Kes arvab, et müüjad teevad kaupluses kogu töö ära - no mõelge veidi.