Arutle Foorum

Guest kirjutas: ↑22 Veebr 2026 14:53
No vaat, siis pole vaja inimesi hordide kaupa hullutada jutuga, kui hirmus see aeg on.

Menopaus on individuaalne küll, aga mõjub siiski kõigile. Sina näiteks oled kergesti ärrituvaks muutunud, kui sellised videod sind niimoodi närvi ajavad ja vahutama panevad.

Guest kirjutas: ↑22 Veebr 2026 16:29

Guest kirjutas: ↑22 Veebr 2026 14:53
No vaat, siis pole vaja inimesi hordide kaupa hullutada jutuga, kui hirmus see aeg on.

Menopaus on individuaalne küll, aga mõjub siiski kõigile. Sina näiteks oled kergesti ärrituvaks muutunud, kui sellised videod sind niimoodi närvi ajavad ja vahutama panevad.

Ma ei ärritu lolluste peale rohkem ega vähem, kui ma eluaeg seda teinud olen. Ja menopausiga seonduvalt on mul täpselt null vaevust.

Külaline kirjutas: ↑22 Veebr 2026 16:59

Guest kirjutas: ↑22 Veebr 2026 16:29

Guest kirjutas: ↑22 Veebr 2026 14:53
No vaat, siis pole vaja inimesi hordide kaupa hullutada jutuga, kui hirmus see aeg on.

Menopaus on individuaalne küll, aga mõjub siiski kõigile. Sina näiteks oled kergesti ärrituvaks muutunud, kui sellised videod sind niimoodi närvi ajavad ja vahutama panevad.

Ma ei ärritu lolluste peale rohkem ega vähem, kui ma eluaeg seda teinud olen. Ja menopausiga seonduvalt on mul täpselt null vaevust.

No siis on sul midagi muud viga. Mina isiklikult pole ühtki hullutavat videot näinud ja hordide kaupa kaeblejaid ammugi mitte. Ja pealegi, pole mingit sundi fbs ülepea pikalt viibida, uudisvoogu saab blokkida ja tekitajaid elimneerida ehk siis kõiki negatiivseid uudiseid vältida. Kui ei loe, ka ei kannata.

Menopausi vaevusi pigem varjatakse kui et neid keegi ülearu palju demonstreeriks. Ei taha sellest keegi nii naljalt rääkida, kõik tahavad olla noored surmani.

Ma imestan, et nii paljud on märkinud, et tervise üle kurtmine on siis nagu "halamine" ja paha asi?

Guest kirjutas: ↑22 Veebr 2026 17:32 Ma imestan, et nii paljud on märkinud, et tervise üle kurtmine on siis nagu "halamine" ja paha asi?

Oleneb, kuidas seda tehakse ja mis põhjusel seda tehakse. Kui on tõsine tervisemure, siis on arusaadav, kui inimene tahab jagada. Mõnel aga on see "küljes pistab", "uni ei tule", "siin paremal pool nagu tuikab", "kas teil on ka nii, et pärast sööki nagu ajab üles" põhiliselt jututeemaks, mille ümber kõik keerleb. Ja kui selle saab ära heietatud, siis järgmine on see, et "millega need perearstid tegelevad, aegu neile ei saa ja kui kohale lähed, pole ühtegi patsienti". Kui selle ka saab läbi võetud, siis järgmine ving on poliitika. "Need seal", "ise endale maksavad ei tea mida", "kes neid valib", "kust see raha tuleb"... Aga kui hakkad täpsustama midagi, siis saad aru, et ei tehta isegi vahet, mis on KOV ja mis on riiklik tasand.

Guest kirjutas: ↑22 Veebr 2026 17:32 Ma imestan, et nii paljud on märkinud, et tervise üle kurtmine on siis nagu "halamine" ja paha asi?

Oleneb! Mul on näiteks töökaaslane, (50+ vanuses) ja tema kurdab tõesti eranditult iga päev, kuidas tal on ikka siit valus ja sealt paha. Ja vat, see on halamine, mis on teistele kõrvalistele lihtsalt väsitav ja ebameeldiv.

Meil kõigil mõnikord valutab või torkab kuskilt. Mida selle kuulutamine, ja eriti veel pidev kuulutamine sulle paremaks teeb? Võtab sult valu väiksemaks.

Mõnel inimesel on need valud ja ebamugavustunded inimesel lihtsalt peas kinni ja ta lihtsalt ongi harjunud undama sellel teemal. Ja see on tüütu!

Mul on minuga sama vana meesterahvast töökaaslane, 57, kellele ka väga meeldib oma tervisest ja analüüside vastustest rääkida. Ta laseb perearstil saatekirja anda ja teeb igasugu erinevaid proove vähemalt korra kuu või kahe tagant. Algul ikka küsis minu käest ka, mis sul veresuhkur on või mis sul D-vitamiini tase on, kui ma vastasin, et ma ei tea, siis oli väga šokeeritud. Mina ei käi neid mõõtmas, kui ma ennast hästi tunnen ja kui ka käiksin, ei tahaks sellest ometi töökaaslastega rääkida! Ilmselt see aeg on mulgi ees, kui olen kuskilt haige ja mõte tiirleb ainult oma hädade ümber, aga täna veel ei ole see päev ja ma ei taha vestelda haigustest ja analüüsidest. Sellepärast mulle meeldis eelmises töökohas, kus töökaaslased olid vanuses 30-40 - kellelgi ei tulnud mõttessegi hakata oma veresuhkru või leukotsüütide üle arutama.

Kui mul on kehv olemine, siis lähen ma nii stressi, et mitte midagi teha ei taha. Ja kui mitte midagi ei tee, siis pole teistega midagi ka rääkida. Ehk siis räägid sellest, mis toimub. Ja toimub see, et on kehv olla.

Olen ka tööl öelnud, et mul miski häda. Mitte et ma oma hädast rääkida tahaks, vaid selle ütlusega teavitan töökaaslast sellega, et ma ei vaata teda kurja pilguga seepärast et tema loll on, vaid seepärast et mul parajasti halb.

Millest sul kehv olemine tekib?