Üleminek gümnaasiumiõpilase mõtteviisilt tudengi ehk täiskasvanu omale ongi alati keeruline. Mida sa nüüd üritad selgitada meile - et kuna on koolis õpilasi pilpal kantud, siis peaks ka ülikoolis sama edasi tegema? Ei pea! Kui kool pole õpilast ülikooliks ette valmistanud (mida tugevamad koolid siiski üldjuhul teevad), siis peab õpilane ise ülikooli alguses rohkem pingutama, et kohaneda ja ümber õppida. Jah, täiskasvanute maailmas ei tule keegi õigust mõistma, et sina, Jaan, tee rohkem ja sina, Pille, võid nüüd puhata, sa juba tegid piisavalt - täiskasvanute maailmas peavad Jaan ja Pille selle omavahel selgeks rääkima, kuidas jõutakse tulemuseni nii, et kõik on rahul. Ülikool seda õpetabki.Guest kirjutas: ↑28 Apr 2026 12:23Kas 19-20 aastane, kes läheb ülikooli otse gümnaasiumist (erineva tasemega) ikka on nii täiskasvanud. Pigem mitte. Kui veel arvestada, et tänapäeval on paljudes rühmades muukeelseid inimesi (oskavad kuidagi inglise keelt, aga väga viletsalt eesti keelt), siis on ülepea üpris raske see koostöö. Mida suurem grupp ka tekib, seda keerulisem ülesandeid jagada. Sageli on vaja ka tehnilisi oskuseid, mida õppejõud eeldab juba olemas olevat, seega mõnel puhul on väga keeruline ülepea seda grupitööd edukalt teha. Ja isegi kui mingil moel neid oskuseid juhendatakse , on ikka suur vahe, kas õpid seda grupis kus 2-3 inimest, või grupis, kus 6-7 inimest korraga ringi sebib.Külaline kirjutas: ↑28 Apr 2026 10:30No kuule, jutt käib ikkagi täiskasvanutest. Kogu rühm vaatab ikka töö üle ja kui mingeid probleeme on, siis suheldakse õppejõuga. Õppejõud saab ka hinnet diferentseerida, kui see peaks vajalik olema. Olen 6 aastat ülikoolis neid rühmatöid teinud, 1 aasta on veel minna. Natuke nagu kogemust on nende asjadega.Guest kirjutas: ↑27 Apr 2026 20:48
Nii ongi - ludrid keeravad taibude hinded pekki. Mingeid valikuid ei anta, kellega grupis olla või keda sealt eemaldada. Grupitöödele ei tohiks üldse hindeid panna või saab igaüks hinde oma osa järgi. Väga ebaõiglane süsteem.
Aga kindlasti, kui õppimine kestnud 6 aastat ja seal kõrval ka juba tööd tehtud, aga kogu maailmapilt ning kogemused täiesti erinevad. Siin paraku just avaldubki see pöördpsühholoogia - kui mina saan, peaksid kõik saama. See siiski ei toimi nii. Kooli ajal ja ka aastaid pärast seda olin väga närviline esineja, mõte jooksis lukku ja närv oli see. Praeguseks võin suvalisel teemal suvalisele auditooriumile külmalt kõnet pidada, aga ma ei arva, et see on tühiasi, igaüks harjub ära!![]()
Keeleoskuse jutt pole küll asjakohane - kõik noored räägivad vabalt inglise keelt. Üksikud erandid ei puutu asjasse.