Grupitöö kui sundlaager

[Külaline]

Nii ongi - ludrid keeravad taibude hinded pekki. Mingeid valikuid ei anta, kellega grupis olla või keda sealt eemaldada. Grupitöödele ei tohiks üldse hindeid panna või saab igaüks hinde oma osa järgi. Väga ebaõiglane süsteem.

No kuule, jutt käib ikkagi täiskasvanutest. Kogu rühm vaatab ikka töö üle ja kui mingeid probleeme on, siis suheldakse õppejõuga. Õppejõud saab ka hinnet diferentseerida, kui see peaks vajalik olema. Olen 6 aastat ülikoolis neid rühmatöid teinud, 1 aasta on veel minna. Natuke nagu kogemust on nende asjadega.

Kas 19-20 aastane, kes läheb ülikooli otse gümnaasiumist (erineva tasemega) ikka on nii täiskasvanud. Pigem mitte. Kui veel arvestada, et tänapäeval on paljudes rühmades muukeelseid inimesi (oskavad kuidagi inglise keelt, aga väga viletsalt eesti keelt), siis on ülepea üpris raske see koostöö. Mida suurem grupp ka tekib, seda keerulisem ülesandeid jagada. Sageli on vaja ka tehnilisi oskuseid, mida õppejõud eeldab juba olemas olevat, seega mõnel puhul on väga keeruline ülepea seda grupitööd edukalt teha. Ja isegi kui mingil moel neid oskuseid juhendatakse , on ikka suur vahe, kas õpid seda grupis kus 2-3 inimest, või grupis, kus 6-7 inimest korraga ringi sebib.
Aga kindlasti, kui õppimine kestnud 6 aastat ja seal kõrval ka juba tööd tehtud, aga kogu maailmapilt ning kogemused täiesti erinevad. Siin paraku just avaldubki see pöördpsühholoogia - kui mina saan, peaksid kõik saama. See siiski ei toimi nii. Kooli ajal ja ka aastaid pärast seda olin väga närviline esineja, mõte jooksis lukku ja närv oli see. Praeguseks võin suvalisel teemal suvalisele auditooriumile külmalt kõnet pidada, aga ma ei arva, et see on tühiasi, igaüks harjub ära!

Üleminek gümnaasiumiõpilase mõtteviisilt tudengi ehk täiskasvanu omale ongi alati keeruline. Mida sa nüüd üritad selgitada meile - et kuna on koolis õpilasi pilpal kantud, siis peaks ka ülikoolis sama edasi tegema? Ei pea! Kui kool pole õpilast ülikooliks ette valmistanud (mida tugevamad koolid siiski üldjuhul teevad), siis peab õpilane ise ülikooli alguses rohkem pingutama, et kohaneda ja ümber õppida. Jah, täiskasvanute maailmas ei tule keegi õigust mõistma, et sina, Jaan, tee rohkem ja sina, Pille, võid nüüd puhata, sa juba tegid piisavalt - täiskasvanute maailmas peavad Jaan ja Pille selle omavahel selgeks rääkima, kuidas jõutakse tulemuseni nii, et kõik on rahul. Ülikool seda õpetabki.
Keeleoskuse jutt pole küll asjakohane - kõik noored räägivad vabalt inglise keelt. Üksikud erandid ei puutu asjasse.

[Külaline]

No kuule, jutt käib ikkagi täiskasvanutest. Kogu rühm vaatab ikka töö üle ja kui mingeid probleeme on, siis suheldakse õppejõuga. Õppejõud saab ka hinnet diferentseerida, kui see peaks vajalik olema. Olen 6 aastat ülikoolis neid rühmatöid teinud, 1 aasta on veel minna. Natuke nagu kogemust on nende asjadega.

Kas 19-20 aastane, kes läheb ülikooli otse gümnaasiumist (erineva tasemega) ikka on nii täiskasvanud. Pigem mitte. Kui veel arvestada, et tänapäeval on paljudes rühmades muukeelseid inimesi (oskavad kuidagi inglise keelt, aga väga viletsalt eesti keelt), siis on ülepea üpris raske see koostöö. Mida suurem grupp ka tekib, seda keerulisem ülesandeid jagada. Sageli on vaja ka tehnilisi oskuseid, mida õppejõud eeldab juba olemas olevat, seega mõnel puhul on väga keeruline ülepea seda grupitööd edukalt teha. Ja isegi kui mingil moel neid oskuseid juhendatakse , on ikka suur vahe, kas õpid seda grupis kus 2-3 inimest, või grupis, kus 6-7 inimest korraga ringi sebib.
Aga kindlasti, kui õppimine kestnud 6 aastat ja seal kõrval ka juba tööd tehtud, aga kogu maailmapilt ning kogemused täiesti erinevad. Siin paraku just avaldubki see pöördpsühholoogia - kui mina saan, peaksid kõik saama. See siiski ei toimi nii. Kooli ajal ja ka aastaid pärast seda olin väga närviline esineja, mõte jooksis lukku ja närv oli see. Praeguseks võin suvalisel teemal suvalisele auditooriumile külmalt kõnet pidada, aga ma ei arva, et see on tühiasi, igaüks harjub ära!

Üleminek gümnaasiumiõpilase mõtteviisilt tudengi ehk täiskasvanu omale ongi alati keeruline. Mida sa nüüd üritad selgitada meile - et kuna on koolis õpilasi pilpal kantud, siis peaks ka ülikoolis sama edasi tegema? Ei pea! Kui kool pole õpilast ülikooliks ette valmistanud (mida tugevamad koolid siiski üldjuhul teevad), siis peab õpilane ise ülikooli alguses rohkem pingutama, et kohaneda ja ümber õppida. Jah, täiskasvanute maailmas ei tule keegi õigust mõistma, et sina, Jaan, tee rohkem ja sina, Pille, võid nüüd puhata, sa juba tegid piisavalt - täiskasvanute maailmas peavad Jaan ja Pille selle omavahel selgeks rääkima, kuidas jõutakse tulemuseni nii, et kõik on rahul. Ülikool seda õpetabki.
Keeleoskuse jutt pole küll asjakohane - kõik noored räägivad vabalt inglise keelt. Üksikud erandid ei puutu asjasse.

Ülikool paraku ei õpeta paljusid asju, mida võiks ja peaks. Kunagi võis olla teisiti.
Ja, on suur vahe, kas noor inimene räägib inglise keelt koolis või internetis igapäevastel teemadel või oskab erialast inglise keelt, ehk siis sõnavara, mida tavaliselt ei kasuta. Süvenemata võib muidugi tunduda, et kõik räägivad...

[Külaline]

Keeleoskuse jutt pole küll asjakohane - kõik noored räägivad vabalt inglise keelt. Üksikud erandid ei puutu asjasse.

Pole absoluutselt tõsi. Oskavad mingit vigast loba ajada, haritud inimese juttu ei mõista, normaalset teksti kirjutada ei oska, teadusartiklitest midagi aru ei saa.

[Külaline]

Ja, on suur vahe, kas noor inimene räägib inglise keelt koolis või internetis igapäevastel teemadel või oskab erialast inglise keelt, ehk siis sõnavara, mida tavaliselt ei kasuta. Süvenemata võib muidugi tunduda, et kõik räägivad...

Kui jutt on tavalisest eestikeelsest ülikooliõppest, siis toimub seal ka õpe eesti keeles ning vaevalt, et seal on õppureid, kes eesti keelt ei oska. Kui on jutt võõrkeeles toimuvast õppest, kus võib olla igasugusest rahvusest tudengeid, siis seal on loomulik eeldada, et õpe toimub inglise keeles, seega kui tudengile pole erialane võõrkeel külge jäänud, siis on küll tema enda probleem.

Pole absoluutselt tõsi. Oskavad mingit vigast loba ajada, haritud inimese juttu ei mõista, normaalset teksti kirjutada ei oska, teadusartiklitest midagi aru ei saa.

Ei oska kommenteerida, pole kohanud selliseid noori, kes vigast loba ajavad. Minu lapsed ja nende sõbrad on teinud keeletestid C1-C2 tasemele.

[Külaline]

Nii ongi - ludrid keeravad taibude hinded pekki. Mingeid valikuid ei anta, kellega grupis olla või keda sealt eemaldada. Grupitöödele ei tohiks üldse hindeid panna või saab igaüks hinde oma osa järgi. Väga ebaõiglane süsteem.

No kuule, jutt käib ikkagi täiskasvanutest. Kogu rühm vaatab ikka töö üle ja kui mingeid probleeme on, siis suheldakse õppejõuga. Õppejõud saab ka hinnet diferentseerida, kui see peaks vajalik olema. Olen 6 aastat ülikoolis neid rühmatöid teinud, 1 aasta on veel minna. Natuke nagu kogemust on nende asjadega.

Kas 19-20 aastane, kes läheb ülikooli otse gümnaasiumist (erineva tasemega) ikka on nii täiskasvanud. Pigem mitte. Kui veel arvestada, et tänapäeval on paljudes rühmades muukeelseid inimesi (oskavad kuidagi inglise keelt, aga väga viletsalt eesti keelt), siis on ülepea üpris raske see koostöö. Mida suurem grupp ka tekib, seda keerulisem ülesandeid jagada. Sageli on vaja ka tehnilisi oskuseid, mida õppejõud eeldab juba olemas olevat, seega mõnel puhul on väga keeruline ülepea seda grupitööd edukalt teha. Ja isegi kui mingil moel neid oskuseid juhendatakse , on ikka suur vahe, kas õpid seda grupis kus 2-3 inimest, või grupis, kus 6-7 inimest korraga ringi sebib.
Aga kindlasti, kui õppimine kestnud 6 aastat ja seal kõrval ka juba tööd tehtud, aga kogu maailmapilt ning kogemused täiesti erinevad. Siin paraku just avaldubki see pöördpsühholoogia - kui mina saan, peaksid kõik saama. See siiski ei toimi nii. Kooli ajal ja ka aastaid pärast seda olin väga närviline esineja, mõte jooksis lukku ja närv oli see. Praeguseks võin suvalisel teemal suvalisele auditooriumile külmalt kõnet pidada, aga ma ei arva, et see on tühiasi, igaüks harjub ära!

Hindelisi rühmatöid tehakse valdavalt kodus, s.t kõik tõlkevõimalused on olemas. Isegi kui see toimuks klassis, siis telefoni saab appi võtta, kui tõesti mingid teaduslikud terminid mängu tulevad. Reeglina klassisisesed rühmatööd on ikkagi tavalised mittehindelised arutlused.

Ülikooli astumisel on minu teada ka mingi inglise keele oskuse nõue, vähemalt magistris küll on. Noori ei maksa ka alahinnata ja nii rumalaks pidada, nad on ikkagi ingliskeelse meediaga kasvanud. Ei usu ka, et leidub eriala, kus ei peaks mingil hetkel töötama erialase ingliskeelse teadustekstiga.

Tehniliste oskuste poolest saab ära jagada, kes mida paremini mõikab. Enamasti polegi vaja rohkemat kui Wordi ja Powerpointi. Kui on tarvis mingit videot või helifaili kokku panna, siis enamasti seltskonnas mingi asjapulk ikka on, kes on seda varem teinud või lihtsalt tehnilistes asjades taibu. Ja kui ei ole, siis internet on õpetusi täis. Tegelikult üldhariduses juba tehakse multimeediat, neile õpetatakse ka ju digipädevust.

Oma kogemuse põhjal järelduste tegemine pidi küll saatanast olema, aga nii palju, kui ma koos noortega (mitte et ma ise nüüd vana muld oleks, 27) koos grupitööd olen teinud, on nad vägagi atsakad ja initsitiivikad. Pole kellestki näha olnud, et elus esimest korda rühmatööd teeks; teavad täpselt, kuidas asjad käivad.

[Külaline]

Ei oska kommenteerida, pole kohanud selliseid noori, kes vigast loba ajavad. Minu lapsed ja nende sõbrad on teinud keeletestid C1-C2 tasemele.

Sinu lapsed ja nende sõbrad pole kõik noored, nagu sina väitsid. Vaata statistikat ja tööta ülikoolis, siis saad võib-olla selgema pildi ette.

[Külaline]

Ei oska kommenteerida, pole kohanud selliseid noori, kes vigast loba ajavad. Minu lapsed ja nende sõbrad on teinud keeletestid C1-C2 tasemele.

Sinu lapsed ja nende sõbrad pole kõik noored, nagu sina väitsid. Vaata statistikat ja tööta ülikoolis, siis saad võib-olla selgema pildi ette.

Kes nemad siis on kui nad pole osa "kõikidest noortest"? Mul ei ole mingid kasvuhoonelapsed. Millist statistikat peaksin vaatama? EF EPI 2025 inglise keele oskuse rapot hindab eestlaste keeleoskuse "High", vastajatest 85% on alla 30 aasta vanad. Kui vanadest noortest sina räägid? Üle 30-aastastest?
Ikka ja alati leidub mõni sapine õpetaja või õppejõud, kelle arust noored on milleski väga halvad. Mõnikord on neil õigus, aga mõnikord on viga ka vaataja silmades.

[Külaline]

Ei oska kommenteerida, pole kohanud selliseid noori, kes vigast loba ajavad. Minu lapsed ja nende sõbrad on teinud keeletestid C1-C2 tasemele.

Sinu lapsed ja nende sõbrad pole kõik noored, nagu sina väitsid. Vaata statistikat ja tööta ülikoolis, siis saad võib-olla selgema pildi ette.

Kes nemad siis on kui nad pole osa "kõikidest noortest"? Mul ei ole mingid kasvuhoonelapsed. Millist statistikat peaksin vaatama? EF EPI 2025 inglise keele oskuse rapot hindab eestlaste keeleoskuse "High", vastajatest 85% on alla 30 aasta vanad. Kui vanadest noortest sina räägid? Üle 30-aastastest?
Ikka ja alati leidub mõni sapine õpetaja või õppejõud, kelle arust noored on milleski väga halvad. Mõnikord on neil õigus, aga mõnikord on viga ka vaataja silmades.

Sinu väide oli:

Keeleoskuse jutt pole küll asjakohane - kõik noored räägivad vabalt inglise keelt.

Nüüd muudad oma sõnu. Enne ütlesid, et kõik noored oskavad, nüüd ütled, et osa kõigist noortest oskavad. Eks sa vaata statistikat, kui paljud noored said gümnaasiumi lõpus C1 taseme. Ülikoolis töötades näen, et ei osata inglise keelt lugeda, teadusartiklitest ei saada aru. Keelegruppide moodustamisel on paljude tase B2 tasemest madalam, mis peaks olema ülikooli astumise eeldus. Ülikoolis inglise keelt õppides peaks olema madalaim tase C1, sest B2 saadi juba gümnaasiumis kätte, aga nii see ei ole.

[Külaline]

EF EPI 2025 inglise keele oskuse rapot hindab eestlaste keeleoskuse "High", vastajatest 85% on alla 30 aasta vanad.

See sinu raport mõõdab keeletesti tegijate inglise keele oskust, kes teevad vabatahtlikult testi, sest on huvi, kui kõrge nende keeleoskus on. See tähendab seda, et testi teevad keelehuvilised, mingit üldist keeletaset noorte hulgas see ei mõõda. Valim ei ole esinduslik mitte ühestki otsast. Suurem osa noortest pole sellisest raportist ega testist isegi mitte midagi kuulnud, veel vähem on neil tekkinud huvi neid teste teha.

[Külaline]

Sinu lapsed ja nende sõbrad pole kõik noored, nagu sina väitsid. Vaata statistikat ja tööta ülikoolis, siis saad võib-olla selgema pildi ette.

Kes nemad siis on kui nad pole osa "kõikidest noortest"? Mul ei ole mingid kasvuhoonelapsed. Millist statistikat peaksin vaatama? EF EPI 2025 inglise keele oskuse rapot hindab eestlaste keeleoskuse "High", vastajatest 85% on alla 30 aasta vanad. Kui vanadest noortest sina räägid? Üle 30-aastastest?
Ikka ja alati leidub mõni sapine õpetaja või õppejõud, kelle arust noored on milleski väga halvad. Mõnikord on neil õigus, aga mõnikord on viga ka vaataja silmades.

Sinu väide oli:

Keeleoskuse jutt pole küll asjakohane - kõik noored räägivad vabalt inglise keelt.

Nüüd muudad oma sõnu. Enne ütlesid, et kõik noored oskavad, nüüd ütled, et osa kõigist noortest oskavad. Eks sa vaata statistikat, kui paljud noored said gümnaasiumi lõpus C1 taseme. Ülikoolis töötades näen, et ei osata inglise keelt lugeda, teadusartiklitest ei saada aru. Keelegruppide moodustamisel on paljude tase B2 tasemest madalam, mis peaks olema ülikooli astumise eeldus. Ülikoolis inglise keelt õppides peaks olema madalaim tase C1, sest B2 saadi juba gümnaasiumis kätte, aga nii see ei ole.

Täiesti õige, nii see kahjuks on. B2 taset kätte saada gümnaasiumis pole mitte mingi probleem, ega näita ka tegelikku taset. Täpselt sama hästi said nad veel hiljuti (nüüd ehk enam ei õpigi) vene keeles B2 taseme, aga rääkida ei oska keegi. See on väga lihtsalt võimalik, kõik sõnadetööd teed viiele, jutustused õpid pähe, grammatika kontrolltööd õpid pähe analoogi järgi ja valmis. Sama toimib ka inglise keele puhul, räägivad väga soravalt internetivestlustel, arvutimängude ja youtube keeletasemetel. Aga kui tuleb C1 tekst teaduslikuma sõnavaraga, teemal, mis ei huvita näiteks linnaplaneerimine, hõimurahvaste kaitse jne, jäävad hätta. Saavad muidugi põhimõtteliselt aru, aga sõnavara täiesti võõras.

Ühtki keelt pole võimalik õppida C1 või C2 tasemele muidu, kui õpingute kõrval ei loe kirjandust ja artikleid järjekindlalt ja erinevatel teemadel. Ehk siis peab olema motivatsiooni seda teha, teema peab huvitama.

[Külaline]

Ühtki keelt pole võimalik õppida C1 või C2 tasemele muidu, kui õpingute kõrval ei loe kirjandust ja artikleid järjekindlalt ja erinevatel teemadel. Ehk siis peab olema motivatsiooni seda teha, teema peab huvitama.

Neis koolides, kus on inglise keel 1. klassist (ja neid koole pole üldse vähe), loevadki lapsed raamatuid ja artikleid 1. klassist peale. Minu vanem laps lõpetas gümnaasiumi küll C2 tasemega ja ingliskeelseid raamatuid neelab igapäevaselt. Ja noorem astub tema jälgedes.

[Külaline]

Mina toon näite kooli rühmatööst. Gümnaasiumis pani õpetaja lapsed A, B ja C ühte rühma ajaloo rehve

[PoppinsM]

Mina toon näite kooli rühmatööst. Gümnaasiumis pani õpetaja lapsed A, B ja C ühte rühma ajaloo referaati tegema. Nädal enne vaheaega jagas teemad kätte - iga grupp sai erineva teema. C oli selleks ajaks juba perega Taisse puhkama sõitnud. A ja B koostasid google docsis referaadi faili, panid paika alateemad ja jagasid need A, B ja C vahel ära. Kirjutasid C-le, mis on tema ülesanne ja saatsid gdocsi lingi. Vaheaeg sai läbi, C silpigi referaati kirjutanud pole, kooli ka ei ilmu, kirjadele, sõnumitele ja telefonile ei vasta. Siis selgub, et C pole veel Taist tagasi tulnud, sest lennukid läbi Lähis-Ida ei lenda ja C pere otsustas lihtsalt puhkust pikendada selle asemel, et kuskilt ümber Maakera tagasi lendama hakata. Keegi ei tea, millal võiks tagasi saabuda õpilane C. Referaadi esitamiseni on jäänud 1,5 nädalat ja lisaks referaadile on vaja koostada ka ettekanne. Õpilane A teeb ära ka õpilase C osa referaadist, täiendab B osa ja ühtlustab kogu referaadi stiili. Järsku saabub õpilane C ja tahab ikka ise oma osa teha. A ja B ütlevad, et tal on aega 4 päeva. 4 päeva jooksul ei tee õpilane C gdocsis midagi. Kui B selle kohta uurib, siis vastab C, et olemasolev käib küll. A ja B ütlevad, et päris nii ei saa, kuna C pole referaati silpigi panustanud, siis on tema ülesandeks teha ettekande slaidid. 3 päeva hiljem saadab C google slides lingi, milles on 9 slaidi: esimesel on pealkiri, järgmisele kolmele slaidile on kopeeritud sissejuhatus sõna-sõnalt, järgmisele neljale on sõna-sõnalt kopeeritud kokkuvõte ja viimasele on kirjutatud "Aitähh" (kirjapilt muutmata). Selleks hetkeks on referaadi esitamiseni ja ettekande tegemiseni jäänud 3 päeva. Õpilane B teeb uued slaidid, A panustab minimaalselt, sest on gripis ja C ei tee mitte midagi, sest ei saa aru, miks tema slaidid ei sobinud. Töö saab õpetajale esitatud linkidena. Esimeses tunnis nad ette kanda ei soovi, sest A on endiselt kodus gripis. Nädala pärast on B treeninglaagris, õpetaja ütleb, et kuna kogu gruppi kohal ei ole, siis teevad esitluse järelevastamistunnis. Koolipäev algab muidu kell 9, aga ajalugu saab järgi vastata reedeti kell 8.15. Saabub esimene järelevastamistund, A ja B on kohal, C on puudu ja telefonile ei vasta. Hiljem selgub, et unustas emale ütelda, et see ta varem üles ajaks. Järgmine järelevastamise tund ei sobi õpilasele A, sest tol päeval on tal kooli rahvatantsurühmaga ettetantsimine teises linna otsas. Õpetaja ütleb, et see on viimane võimalus. A läheb tol päeval kooli 8.15 rahvariietes ja punupatsides, õues autos ootab isa, et saaks kibekiirelt tütre tantsima viia. B on kenasti kohal, aga C pole kohale ilmunud ka 8.20 ja jällegi telefonile ei vasta. A ja B argumenteerivad, et C pole nagunii mitte midagi teinud, pole teda ka ettekande juurde vaja.Õpetaja ettekannet teha ei luba. A läheb isa autosse ja sõidab tantsima. 8.27 saabub C. Kuna A oli juba kohal, aga otsustas omal soovil lahkuda, siis nüüd lubab õpetaja B ja C ettekannet esitama. Kui õpetaja küsib igaühe rolli kohta rühmatöös, siis B kordab hommikust väidet, et C ei teinud mitte midagi. C väidab, et ta jäeti rühmatööst kõrvale ja tal ei lastud midagi teha, sealhulgas keeldus B kasutamast tema tehtud slaide.
Kokkuvõtteks saavad B ja C hinde 4 (referaat 5/5, ettekanne 3/5 ja koostöö 2/5). A saab hindeks 3, sest tema ei osalenud referaadi ettekandmisel.

Mida oleksid pidanud A, B ja C teisiti tegema?
Mida kasulikku õppisid sellest protsessist A, B ja C?

[Külaline]

Ausalt, ei viitsinud sellist pikka juttu lugeda.

[Külaline]

Mina toon näite kooli rühmatööst. Gümnaasiumis pani õpetaja lapsed A, B ja C ühte rühma ajaloo referaati tegema. Nädal enne vaheaega jagas teemad kätte - iga grupp sai erineva teema. C oli selleks ajaks juba perega Taisse puhkama sõitnud. A ja B koostasid google docsis referaadi faili, panid paika alateemad ja jagasid need A, B ja C vahel ära. Kirjutasid C-le, mis on tema ülesanne ja saatsid gdocsi lingi. Vaheaeg sai läbi, C silpigi referaati kirjutanud pole, kooli ka ei ilmu, kirjadele, sõnumitele ja telefonile ei vasta. Siis selgub, et C pole veel Taist tagasi tulnud, sest lennukid läbi Lähis-Ida ei lenda ja C pere otsustas lihtsalt puhkust pikendada selle asemel, et kuskilt ümber Maakera tagasi lendama hakata. Keegi ei tea, millal võiks tagasi saabuda õpilane C. Referaadi esitamiseni on jäänud 1,5 nädalat ja lisaks referaadile on vaja koostada ka ettekanne. Õpilane A teeb ära ka õpilase C osa referaadist, täiendab B osa ja ühtlustab kogu referaadi stiili. Järsku saabub õpilane C ja tahab ikka ise oma osa teha. A ja B ütlevad, et tal on aega 4 päeva. 4 päeva jooksul ei tee õpilane C gdocsis midagi. Kui B selle kohta uurib, siis vastab C, et olemasolev käib küll. A ja B ütlevad, et päris nii ei saa, kuna C pole referaati silpigi panustanud, siis on tema ülesandeks teha ettekande slaidid. 3 päeva hiljem saadab C google slides lingi, milles on 9 slaidi: esimesel on pealkiri, järgmisele kolmele slaidile on kopeeritud sissejuhatus sõna-sõnalt, järgmisele neljale on sõna-sõnalt kopeeritud kokkuvõte ja viimasele on kirjutatud "Aitähh" (kirjapilt muutmata). Selleks hetkeks on referaadi esitamiseni ja ettekande tegemiseni jäänud 3 päeva. Õpilane B teeb uued slaidid, A panustab minimaalselt, sest on gripis ja C ei tee mitte midagi, sest ei saa aru, miks tema slaidid ei sobinud. Töö saab õpetajale esitatud linkidena. Esimeses tunnis nad ette kanda ei soovi, sest A on endiselt kodus gripis. Nädala pärast on B treeninglaagris, õpetaja ütleb, et kuna kogu gruppi kohal ei ole, siis teevad esitluse järelevastamistunnis. Koolipäev algab muidu kell 9, aga ajalugu saab järgi vastata reedeti kell 8.15. Saabub esimene järelevastamistund, A ja B on kohal, C on puudu ja telefonile ei vasta. Hiljem selgub, et unustas emale ütelda, et see ta varem üles ajaks. Järgmine järelevastamise tund ei sobi õpilasele A, sest tol päeval on tal kooli rahvatantsurühmaga ettetantsimine teises linna otsas. Õpetaja ütleb, et see on viimane võimalus. A läheb tol päeval kooli 8.15 rahvariietes ja punupatsides, õues autos ootab isa, et saaks kibekiirelt tütre tantsima viia. B on kenasti kohal, aga C pole kohale ilmunud ka 8.20 ja jällegi telefonile ei vasta. A ja B argumenteerivad, et C pole nagunii mitte midagi teinud, pole teda ka ettekande juurde vaja.Õpetaja ettekannet teha ei luba. A läheb isa autosse ja sõidab tantsima. 8.27 saabub C. Kuna A oli juba kohal, aga otsustas omal soovil lahkuda, siis nüüd lubab õpetaja B ja C ettekannet esitama. Kui õpetaja küsib igaühe rolli kohta rühmatöös, siis B kordab hommikust väidet, et C ei teinud mitte midagi. C väidab, et ta jäeti rühmatööst kõrvale ja tal ei lastud midagi teha, sealhulgas keeldus B kasutamast tema tehtud slaide.
Kokkuvõtteks saavad B ja C hinde 4 (referaat 5/5, ettekanne 3/5 ja koostöö 2/5). A saab hindeks 3, sest tema ei osalenud referaadi ettekandmisel.

Mida oleksid pidanud A, B ja C teisiti tegema?
Mida kasulikku õppisid sellest protsessist A, B ja C?

Suhtlema õpetajaga ja rääkima probleemist kohe?

[Külaline]

Ja, on suur vahe, kas noor inimene räägib inglise keelt koolis või internetis igapäevastel teemadel või oskab erialast inglise keelt, ehk siis sõnavara, mida tavaliselt ei kasuta. Süvenemata võib muidugi tunduda, et kõik räägivad...

Kui jutt on tavalisest eestikeelsest ülikooliõppest, siis toimub seal ka õpe eesti keeles ning vaevalt, et seal on õppureid, kes eesti keelt ei oska. Kui on jutt võõrkeeles toimuvast õppest, kus võib olla igasugusest rahvusest tudengeid, siis seal on loomulik eeldada, et õpe toimub inglise keeles, seega kui tudengile pole erialane võõrkeel külge jäänud, siis on küll tema enda probleem.

Pole absoluutselt tõsi. Oskavad mingit vigast loba ajada, haritud inimese juttu ei mõista, normaalset teksti kirjutada ei oska, teadusartiklitest midagi aru ei saa.

Ei oska kommenteerida, pole kohanud selliseid noori, kes vigast loba ajavad. Minu lapsed ja nende sõbrad on teinud keeletestid C1-C2 tasemele.

Inglise keele õpetajana võin öelda, et C1 tase ei nõua erilist silmaringi ega süvateadmisi. CAE eksam ei erine oluliselt meie riigieksamist.

[Külaline]

Ühtki keelt pole võimalik õppida C1 või C2 tasemele muidu, kui õpingute kõrval ei loe kirjandust ja artikleid järjekindlalt ja erinevatel teemadel. Ehk siis peab olema motivatsiooni seda teha, teema peab huvitama.

Sul pole vist aimugi tänastest noortest või millest sa räägid? Nad elavad inglise keele sees, oskavad tihti inglise keeles end paremini väljendada kui eesti keeles. Nagu juba ütlesin, pole mul mingid erilised lapsed. Inglise keelt hakkasid õppima siis kui tavaliselt koolides hakatakse, esimene klass see küll ei olnud.

[Külaline]

Sinu lapsed ja nende sõbrad pole kõik noored, nagu sina väitsid. Vaata statistikat ja tööta ülikoolis, siis saad võib-olla selgema pildi ette.

Kes nemad siis on kui nad pole osa "kõikidest noortest"? Mul ei ole mingid kasvuhoonelapsed. Millist statistikat peaksin vaatama? EF EPI 2025 inglise keele oskuse rapot hindab eestlaste keeleoskuse "High", vastajatest 85% on alla 30 aasta vanad. Kui vanadest noortest sina räägid? Üle 30-aastastest?
Ikka ja alati leidub mõni sapine õpetaja või õppejõud, kelle arust noored on milleski väga halvad. Mõnikord on neil õigus, aga mõnikord on viga ka vaataja silmades.

Sinu väide oli:

Keeleoskuse jutt pole küll asjakohane - kõik noored räägivad vabalt inglise keelt.

Nüüd muudad oma sõnu. Enne ütlesid, et kõik noored oskavad, nüüd ütled, et osa kõigist noortest oskavad. Eks sa vaata statistikat, kui paljud noored said gümnaasiumi lõpus C1 taseme. Ülikoolis töötades näen, et ei osata inglise keelt lugeda, teadusartiklitest ei saada aru. Keelegruppide moodustamisel on paljude tase B2 tasemest madalam, mis peaks olema ülikooli astumise eeldus. Ülikoolis inglise keelt õppides peaks olema madalaim tase C1, sest B2 saadi juba gümnaasiumis kätte, aga nii see ei ole.

Ma ei muutnud mingeid sõnu. Öeldes kõik ei peeta iialgi silmas iga viimast kui noort, otse loomulikult on musti lambaid. Aga valdav osa noori räägib inglise keelt vabalt. Teadusartiklitest aru saamist õpetataksegi ülikoolis, mis selle imelikku on, et esmakursuslane neist aru ei saa?

[Külaline]

Ja, on suur vahe, kas noor inimene räägib inglise keelt koolis või internetis igapäevastel teemadel või oskab erialast inglise keelt, ehk siis sõnavara, mida tavaliselt ei kasuta. Süvenemata võib muidugi tunduda, et kõik räägivad...

Kui jutt on tavalisest eestikeelsest ülikooliõppest, siis toimub seal ka õpe eesti keeles ning vaevalt, et seal on õppureid, kes eesti keelt ei oska. Kui on jutt võõrkeeles toimuvast õppest, kus võib olla igasugusest rahvusest tudengeid, siis seal on loomulik eeldada, et õpe toimub inglise keeles, seega kui tudengile pole erialane võõrkeel külge jäänud, siis on küll tema enda probleem.

Pole absoluutselt tõsi. Oskavad mingit vigast loba ajada, haritud inimese juttu ei mõista, normaalset teksti kirjutada ei oska, teadusartiklitest midagi aru ei saa.

Ei oska kommenteerida, pole kohanud selliseid noori, kes vigast loba ajavad. Minu lapsed ja nende sõbrad on teinud keeletestid C1-C2 tasemele.

Inglise keele õpetajana võin öelda, et C1 tase ei nõua erilist silmaringi ega süvateadmisi. CAE eksam ei erine oluliselt meie riigieksamist.

Silmaring ega süvateadmised ei puutugi vist inglise keele oskusesse, eks? Me rääkisime siiski inglise keele oskusest "räägin vabalt" tasemel, mitte teadusteksti nüansside mõistmisest või süvateadmistest.

[Külaline]

Mina toon näite kooli rühmatööst. Gümnaasiumis pani õpetaja lapsed A, B ja C ühte rühma ajaloo rehve

Rehve?