Arutle Foorum

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 08:40 Mulle kurtis üks laps koolis, et tal pole kodus süüa, et nad on vaesed ja ei anta raha, et ise süüa osta. Samas ma vaatasin, et ta on ülekaaluline, et päris näljas siis vist ka ei ole. Proovisin delikaatselt emaga siis rääkida, tema ütles, et laps elab vahepeal isa juures, vahepeal ema juures. Ja isa ostab talle rämpstoitu, seda söövadki. Samas ema teeb ise süüa ja see toit ei maitse, laps ei söö. Ja siis käib koolis kurtmas, et kõht on tühi, talle ei anta ema juures süüa.

Külaline kirjutas: ↑07 Jaan 2025 20:20 Mul tütar sai 18 ja on ka suur padufeminist. Kolis koos sõbrannaga korterisse, et koos on odavam kulusid maksta. Käivad poole kohaga tööl, saavad kuu sees kolmekohalist palka. No tore. Mõlemad on feministid ja raiuvad, et naine ei pea süüa tegema. Igapäevane teema on neil järelikult Woldid-Boldid. Tulemus: kuusissetulek on esimese nädalaga läbi ja siis oodatakse, et vanemad ülejäänud 3 nädala elamise kinni plekiks. Mina pakun, et tulge võtke meilt toitu, külmik on täis. Ei sobi, sest naine ei pea süüa tegema! Plika avab külmiku ja otsib, kas on mingeid valmisnäkse - kalamari ja krevetid sobivad, aga vorst ei sobi, kuna seda peab leiva peale panema ja see on juba söögitegemine ning järelikult naise väärikuse alandamine. Eks näis, kaua preilid nii vastu peavad.

Küll ma ise ka tahaks iga päev puhata ja pühenduda vaid neile asjadele, mis mulle väga meeldivad ja tohutut enesearengut pakuvad. Aga iga päev väljas süües või Woldiga toitu koju tellides tähendab see, et meil tuleb loobuda iga-aastasest soojamaareisist, mõnest vajalikust remonttööst ja ühest-teisest toredast asjast veel. Jah, kindlasti nähvab nüüd arutleja-kägu, et otsigu me mehega siis endale tasuvam töö! Teate, see pole nii lihtne. Meile mehega meeldib me töö - see on just paraja vastutusega ja jätab piisavalt ruumi ka eraelule. Seega ei, me ei otsi endale nn tasuvamat tööd, millel oleks jälle teised miinused. Kuna minu tööpäevad on lühemad kui mu mehel, siis teen süüa mina. Ei, see ei meeldi mulle väga. Aga mulle ei meeldi ka hambaid pesta ega hommikul end soojast voodist välja vedada ega üldse ei meeldi paljusid asju teha. Kuid teen neid, sest on tarvis. Ja pärast olen täitsa rahul kah veel.

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 08:37

Külaline kirjutas: ↑24 Jaan 2025 14:58

Külaline kirjutas: ↑24 Jaan 2025 11:34

Mul ühel sõbral oli selline tegelane kodus. Süüa tegi. Aga ainult endale. Sest tema sõi ainult juurikaid. Õhtul ei teinud isegi 12 aastasele lapsele. Seekäis külmkapi kallal viinereid nosimas. Siis õhtul isa tuli ja tegid kodus koos süüa. Päris sööki. Loomulikult on see abielu praeguseks laiali. Laps tahtis isa juurde jääda ja jäigi. Naine ulub mööda maailma, interneti ja ka kohtuid, et talle tehti liiga. Isegi elatist nõuab kuigi laps elab isaga.

Kas ta tegi reaalselt ühe inimese portsu või mees ja laps ei söönud, kuna neile toit ei maitsenud? Seal on ju suur vahe sees.

Tundub, et naine tegi tervislikku taimetoitu, mille mees ära põlgas ja lapsegi niimoodi välja õpetas. Tuli tubli issi, kes söötis sisse viinereid ja pihve, ehk päristoitu. Loomulikult on siin loos issi hea ja ema paha.

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 09:14

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 08:40 Mulle kurtis üks laps koolis, et tal pole kodus süüa, et nad on vaesed ja ei anta raha, et ise süüa osta. Samas ma vaatasin, et ta on ülekaaluline, et päris näljas siis vist ka ei ole. Proovisin delikaatselt emaga siis rääkida, tema ütles, et laps elab vahepeal isa juures, vahepeal ema juures. Ja isa ostab talle rämpstoitu, seda söövadki. Samas ema teeb ise süüa ja see toit ei maitse, laps ei söö. Ja siis käib koolis kurtmas, et kõht on tühi, talle ei anta ema juures süüa.

Tuttav lugu. Olen isegi näinud neid häbematult oma ema peale kituvaid lapsi, lähemal uurimisel aga selgub, et kodus on külmik toitu täis.
Selle rämpstoiduga on mingi teema, et inimene, kes harjunud seda sööma, tihtilugu ei tahagi enam n-ö tavatoitu. Eks rämpstoidu sees ole niisugused maitseained, mis tunduvad maitsemeelele kuidagi eriliselt head ja teevad selle ahvatlevaks, mille tõttu tavatoit tundub maitsetu ja lääge.

Samuti olen märganud, et igasugused supid/salatid/pajatoidud, ka siis kui need sisaldavad näiteks kala, kaunvilju jm, tituleeritakse meeste poolt "juurikateks" olenemata sellest, et need on oluliselt toitvamad ja kasulikumad, kui kartul viineri ja kastmega.

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 12:47

Samuti olen märganud, et igasugused supid/salatid/pajatoidud, ka siis kui need sisaldavad näiteks kala, kaunvilju jm, tituleeritakse meeste poolt "juurikateks" olenemata sellest, et need on oluliselt toitvamad ja kasulikumad, kui kartul viineri ja kastmega.

Minu eksmees ei tunnistanud üldse mingeid suppe ega salateid, isegi kui need olid lihaga. Ikka nimetati põlastavalt mingiks siloks. Päris söök oli ikka viinerid, kotletid, sealihakäntsakas ja rasvast ujuv ahjukartul. Makaronid hakklihaga oli tema arust selline kerge söök, et käib kah, kui päris liha pole. Seega usun sama situatsiooni siingi, mis see näide eespool oli toodud. Jube naine, kes ei tee lapselegi süüa, ainult endale, laps peab käima ise viinereid närimas kuni hea isa koju tuleb.

Külaline kirjutas: ↑24 Jaan 2025 08:52
Ei pea päris paika see müüt. Mehed käisid jahil küll, aga mammutid surid välja juba sadade tuhandete aastate eest. Ülejäänud saakloomad olid palju pisemad. Tavapäraselt jahilkäigult saadi - kui vedas - kätte näiteks kits, aga sellest tervele külale küll ei jagunud. Ja samuti oli ka neid jahilkäike, kust naasti koju üldse tühjade kätega. Seepärast tervitatigi õnnestunud jahilkäigult koju saabujaid suurte rõõmuhõisetega; oleks see olnud igapäevane asi, poleks keegi seda märganudki.

Seega liha oli üpris haruldane, mida igale külaelanikule jagus vaid väike tükike, sedagi heal juhul. Põhilise igapäevatoidu hankisid hoopis naised, kes tegid ülipikki vaevarikkaid retki külast välja, korjates söödavaid taimi ja juurikaid. Nad võtsid ka lapsed endaga kaasa, ja ühe toiduretke pikkus võis vabalt ulatuda 30 kilomeetri kaugusele. See käidi läbi, laps puusal, suuremad lapsed sabas ja mitukümmend kilo kaaluv juurikaid täis kott seljas.

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 15:33

Külaline kirjutas: ↑24 Jaan 2025 08:52
Ei pea päris paika see müüt. Mehed käisid jahil küll, aga mammutid surid välja juba sadade tuhandete aastate eest. Ülejäänud saakloomad olid palju pisemad. Tavapäraselt jahilkäigult saadi - kui vedas - kätte näiteks kits, aga sellest tervele külale küll ei jagunud. Ja samuti oli ka neid jahilkäike, kust naasti koju üldse tühjade kätega. Seepärast tervitatigi õnnestunud jahilkäigult koju saabujaid suurte rõõmuhõisetega; oleks see olnud igapäevane asi, poleks keegi seda märganudki.

Seega liha oli üpris haruldane, mida igale külaelanikule jagus vaid väike tükike, sedagi heal juhul. Põhilise igapäevatoidu hankisid hoopis naised, kes tegid ülipikki vaevarikkaid retki külast välja, korjates söödavaid taimi ja juurikaid. Nad võtsid ka lapsed endaga kaasa, ja ühe toiduretke pikkus võis vabalt ulatuda 30 kilomeetri kaugusele. See käidi läbi, laps puusal, suuremad lapsed sabas ja mitukümmend kilo kaaluv juurikaid täis kott seljas.

Midagi nii rumalat ei ole ammu lugenud.

Mille põhjal eeldad, et suuremas kogukonnas oli ainult 1 jahimees/jahilkäik? Üksainus kits toidab üle 200 inimese. Sinna juurde väiksemad loomad ning kalapüük. Mitu tonni juurikaid läheb vaja 200 inimese toitmiseks? Pealegi on enamik söögitaimedest aretatud liigid, mida vabas looduses ei eksisteeri. Isegi paljud puuviljad ei ole oma naturaalsel kujul söögikõlblikud.

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 16:46

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 15:33

Külaline kirjutas: ↑24 Jaan 2025 08:52
Ei pea päris paika see müüt. Mehed käisid jahil küll, aga mammutid surid välja juba sadade tuhandete aastate eest. Ülejäänud saakloomad olid palju pisemad. Tavapäraselt jahilkäigult saadi - kui vedas - kätte näiteks kits, aga sellest tervele külale küll ei jagunud. Ja samuti oli ka neid jahilkäike, kust naasti koju üldse tühjade kätega. Seepärast tervitatigi õnnestunud jahilkäigult koju saabujaid suurte rõõmuhõisetega; oleks see olnud igapäevane asi, poleks keegi seda märganudki.

Seega liha oli üpris haruldane, mida igale külaelanikule jagus vaid väike tükike, sedagi heal juhul. Põhilise igapäevatoidu hankisid hoopis naised, kes tegid ülipikki vaevarikkaid retki külast välja, korjates söödavaid taimi ja juurikaid. Nad võtsid ka lapsed endaga kaasa, ja ühe toiduretke pikkus võis vabalt ulatuda 30 kilomeetri kaugusele. See käidi läbi, laps puusal, suuremad lapsed sabas ja mitukümmend kilo kaaluv juurikaid täis kott seljas.

Midagi nii rumalat ei ole ammu lugenud.

Mille põhjal eeldad, et suuremas kogukonnas oli ainult 1 jahimees/jahilkäik? Üksainus kits toidab üle 200 inimese. Sinna juurde väiksemad loomad ning kalapüük. Mitu tonni juurikaid läheb vaja 200 inimese toitmiseks? Pealegi on enamik söögitaimedest aretatud liigid, mida vabas looduses ei eksisteeri. Isegi paljud puuviljad ei ole oma naturaalsel kujul söögikõlblikud.

Ma arvan, et kõikvõimalikud taimsed suupisted hankis igaüks ikka ise, mitte ei veetud neid kellelegi ette - säh söö. Ja kuna see kraam kaua ei säilinud, siis polnud mingi mõtet neid liiga palju kaasa omale kraapida. Muid kohustusi ju ürginimesel ei olnud. Nagu loomad ja linnud ärkas ja sisustas oma päeva toitu otsides. Kellegi teise peale nii väga ei lootnud.

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 15:33

Külaline kirjutas: ↑24 Jaan 2025 08:52
Ei pea päris paika see müüt. Mehed käisid jahil küll, aga mammutid surid välja juba sadade tuhandete aastate eest. Ülejäänud saakloomad olid palju pisemad. Tavapäraselt jahilkäigult saadi - kui vedas - kätte näiteks kits, aga sellest tervele külale küll ei jagunud. Ja samuti oli ka neid jahilkäike, kust naasti koju üldse tühjade kätega. Seepärast tervitatigi õnnestunud jahilkäigult koju saabujaid suurte rõõmuhõisetega; oleks see olnud igapäevane asi, poleks keegi seda märganudki.

Seega liha oli üpris haruldane, mida igale külaelanikule jagus vaid väike tükike, sedagi heal juhul. Põhilise igapäevatoidu hankisid hoopis naised, kes tegid ülipikki vaevarikkaid retki külast välja, korjates söödavaid taimi ja juurikaid. Nad võtsid ka lapsed endaga kaasa, ja ühe toiduretke pikkus võis vabalt ulatuda 30 kilomeetri kaugusele. See käidi läbi, laps puusal, suuremad lapsed sabas ja mitukümmend kilo kaaluv juurikaid täis kott seljas.

Midagi nii rumalat ei ole ammu lugenud.

Mille põhjal eeldad, et suuremas kogukonnas oli ainult 1 jahimees/jahilkäik? Üksainus kits toidab üle 200 inimese. Sinna juurde väiksemad loomad ning kalapüük. Mitu tonni juurikaid läheb vaja 200 inimese toitmiseks? Pealegi on enamik söögitaimedest aretatud liigid, mida vabas looduses ei eksisteeri. Isegi paljud puuviljad ei ole oma naturaalsel kujul söögikõlblikud.

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 10:22

Külaline kirjutas: ↑07 Jaan 2025 20:20 Mul tütar sai 18 ja on ka suur padufeminist. Kolis koos sõbrannaga korterisse, et koos on odavam kulusid maksta. Käivad poole kohaga tööl, saavad kuu sees kolmekohalist palka. No tore. Mõlemad on feministid ja raiuvad, et naine ei pea süüa tegema. Igapäevane teema on neil järelikult Woldid-Boldid. Tulemus: kuusissetulek on esimese nädalaga läbi ja siis oodatakse, et vanemad ülejäänud 3 nädala elamise kinni plekiks. Mina pakun, et tulge võtke meilt toitu, külmik on täis. Ei sobi, sest naine ei pea süüa tegema! Plika avab külmiku ja otsib, kas on mingeid valmisnäkse - kalamari ja krevetid sobivad, aga vorst ei sobi, kuna seda peab leiva peale panema ja see on juba söögitegemine ning järelikult naise väärikuse alandamine. Eks näis, kaua preilid nii vastu peavad.

Küll ma ise ka tahaks iga päev puhata ja pühenduda vaid neile asjadele, mis mulle väga meeldivad ja tohutut enesearengut pakuvad. Aga iga päev väljas süües või Woldiga toitu koju tellides tähendab see, et meil tuleb loobuda iga-aastasest soojamaareisist, mõnest vajalikust remonttööst ja ühest-teisest toredast asjast veel. Jah, kindlasti nähvab nüüd arutleja-kägu, et otsigu me mehega siis endale tasuvam töö! Teate, see pole nii lihtne. Meile mehega meeldib me töö - see on just paraja vastutusega ja jätab piisavalt ruumi ka eraelule. Seega ei, me ei otsi endale nn tasuvamat tööd, millel oleks jälle teised miinused. Kuna minu tööpäevad on lühemad kui mu mehel, siis teen süüa mina. Ei, see ei meeldi mulle väga. Aga mulle ei meeldi ka hambaid pesta ega hommikul end soojast voodist välja vedada ega üldse ei meeldi paljusid asju teha. Kuid teen neid, sest on tarvis. Ja pärast olen täitsa rahul kah veel.

No su tütrel puudub ju igasugune loogiline mõtlemine, võtab kõike sõna-sõnalt ja muutunud seetõttu äärmuslaseks. Eks see sama on siin ja seal maailmas juhtunud Koraani või Piibli tõlgendamisega. Mõni suudab sealt hullulmeelseid ja äärmuslikke ideid välja tõlgedada. Naised kotti, näpud maha, kividega surnuks jne. Sellise tõlgendusega ta hoopis lörtsib feminismi. Naine ei tee süüa tähendab nende jaoks, et naissoost inimene mitte kunagi mitte mingil tingimustel ei tegele söögi valmistamisega. Isegi kui naine elab täitsa üksi ja vallalisena, siis ta omale süüa ei tohi teha. See on ju napakas. Mõte on ikka selles, et kui kaks täiskasvanud inimest on pere loonud, siis nad panustavad võrdselt. Tänapäeval käivad mees ja naine mõlemad täiskohaga tööl ja söögitegu ei peaks olema peale tööpäeva ainult naise ülesanne. Paraku paljud mehed siiani nii mõtlevad. Mis ei tähenda, et kui naine ise tahab ja talle meeldib, et see nii olla ei võiks.

Külaline kirjutas: ↑25 Jaan 2025 16:46
Ma arvan, et kõikvõimalikud taimsed suupisted hankis igaüks ikka ise, mitte ei veetud neid kellelegi ette - säh söö. Ja kuna see kraam kaua ei säilinud, siis polnud mingi mõtet neid liiga palju kaasa omale kraapida. Muid kohustusi ju ürginimesel ei olnud. Nagu loomad ja linnud ärkas ja sisustas oma päeva toitu otsides. Kellegi teise peale nii väga ei lootnud.

Külaline kirjutas: ↑26 Jaan 2025 09:57
Kui tahad teada, kuidas päriselt tol ajal elati, on abiks tutvuda praegusajal eraldatud paigas elavate hõimude eluoluga, nt: https://vatteater.ee/lavastused/nisa/ See lavastus on tehtud samanimelise raamatu järgi, mille autoriks oli põlisrahvaste elu uuriv antropoloog.

Hoopis sinu enda väide, et enamik söögitaimedest on aretatud liigid, mida vabas looduses ei eksisteerivat, on väga rumal. Päriselt ka arvad, et ainus viis juurikaid süüa on osta Selverist porgandit, kaalikat ja kartulit? Mida inimkond siis kümneid tuhandeid aastaid sõi, enne põlluharimise algust? Väljakaevamistelt leitud luid uurides on selgunud, et nende inimeste toidulauast enamuse moodustas taimne toit, liha oli suht harv ja seetõttu väärtuslik. Tänapäeva inimene on minetanud teadmised looduslike liikide söödavuse osas, arvab, et ainuke taimetoit on poes olevad porgandid-kaalikad. Lõket teha osati juba väga ammu ja juurikate kuumutamine söödavaks savipotis vee sees on ammugi tuntud.

Pigem oli probleemiks see, et 200 inimesega küla lähistel kippus toit (nii liha kui juurikad) peagi otsa lõppema. See tingiski pikad jahiretked (meestel) ja pikad söödavate taimede retked (naistel).

Külaline kirjutas: ↑26 Jaan 2025 23:58

Külaline kirjutas: ↑26 Jaan 2025 09:57
Kui tahad teada, kuidas päriselt tol ajal elati, on abiks tutvuda praegusajal eraldatud paigas elavate hõimude eluoluga, nt: https://vatteater.ee/lavastused/nisa/ See lavastus on tehtud samanimelise raamatu järgi, mille autoriks oli põlisrahvaste elu uuriv antropoloog.

Hoopis sinu enda väide, et enamik söögitaimedest on aretatud liigid, mida vabas looduses ei eksisteerivat, on väga rumal. Päriselt ka arvad, et ainus viis juurikaid süüa on osta Selverist porgandit, kaalikat ja kartulit? Mida inimkond siis kümneid tuhandeid aastaid sõi, enne põlluharimise algust? Väljakaevamistelt leitud luid uurides on selgunud, et nende inimeste toidulauast enamuse moodustas taimne toit, liha oli suht harv ja seetõttu väärtuslik. Tänapäeva inimene on minetanud teadmised looduslike liikide söödavuse osas, arvab, et ainuke taimetoit on poes olevad porgandid-kaalikad. Lõket teha osati juba väga ammu ja juurikate kuumutamine söödavaks savipotis vee sees on ammugi tuntud.

Pigem oli probleemiks see, et 200 inimesega küla lähistel kippus toit (nii liha kui juurikad) peagi otsa lõppema. See tingiski pikad jahiretked (meestel) ja pikad söödavate taimede retked (naistel).

Mis juurikad ja taimed need siis olid?

Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 09:17

Külaline kirjutas: ↑26 Jaan 2025 23:58

Külaline kirjutas: ↑26 Jaan 2025 09:57
Kui tahad teada, kuidas päriselt tol ajal elati, on abiks tutvuda praegusajal eraldatud paigas elavate hõimude eluoluga, nt: https://vatteater.ee/lavastused/nisa/ See lavastus on tehtud samanimelise raamatu järgi, mille autoriks oli põlisrahvaste elu uuriv antropoloog.

Hoopis sinu enda väide, et enamik söögitaimedest on aretatud liigid, mida vabas looduses ei eksisteerivat, on väga rumal. Päriselt ka arvad, et ainus viis juurikaid süüa on osta Selverist porgandit, kaalikat ja kartulit? Mida inimkond siis kümneid tuhandeid aastaid sõi, enne põlluharimise algust? Väljakaevamistelt leitud luid uurides on selgunud, et nende inimeste toidulauast enamuse moodustas taimne toit, liha oli suht harv ja seetõttu väärtuslik. Tänapäeva inimene on minetanud teadmised looduslike liikide söödavuse osas, arvab, et ainuke taimetoit on poes olevad porgandid-kaalikad. Lõket teha osati juba väga ammu ja juurikate kuumutamine söödavaks savipotis vee sees on ammugi tuntud.

Pigem oli probleemiks see, et 200 inimesega küla lähistel kippus toit (nii liha kui juurikad) peagi otsa lõppema. See tingiski pikad jahiretked (meestel) ja pikad söödavate taimede retked (naistel).

Mis juurikad ja taimed need siis olid?

Vaata, selles asi ongi, et meie, tänapäeva inimeste jaoks on need teadmised suuremalt osalt kadunud ja meie ei oska metsa sattudes eriti miskit teha ega üles leida. Nagu sinugi suhtumisest näha - et mine aga Selverisse ja lao käru porgandeid-kaalikaid täis ja ainult niimoodi saabki süüa. Ürgaeg kestis nii umbes sada tuhat aastat ja nagu näitavad antropoloogilised uuringud leitud luude peal, ei olnud nende inimeste põhitoidus liha, vaid just taimed. Ürgaja inimene metsas nälga ei surnud, kui oli vähegi soojem aeg.

Natukene on meil veel säilinud vanu teadmisi ravimtaimede koha pealt, oskame leida üles kassinaeri juure ja seda kasutada, samuti teame, milleks kasutada nõgest, teelehte ja sõnajalga. Aga toiduga seotud teadmised piirduvad nüüdseks vaid mustikate-maasikate ja seente korjamisega.

Muide, teadlased teevad luude põhjal kindlaks isegi selle, kas kogukonnas valitses patriarhaat, matriarhaat või olid sugupooled enam-vähem võrdsed. On avastatud, et ülipatriarhaalsete kogukondade meessoost liikmete luudes sisaldub oluliselt rohkem söödud liha, samas kui naiste luud on moodustunud taimetoidu baasil. See tähendas seda, et mehed said haruldasemat ja paremaks peetavat toitu, seevastu naised ei tohtinud meestega ühes lauas süüa ja said endale ainult toidujäägid, mille seast liha oli harilikult juba ära söödud.

Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 15:40Te ei suuda kamba peale isegi ühtegi taime nimetada, ometi olete kõik kindlal veendumusel, et ürginimesed toitusid peamisel mingisugustest müstilistest naiste korjatud juurikatest. Täiesti loogikavaba jutt. Iga lause.

Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 16:03

Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 15:40Te ei suuda kamba peale isegi ühtegi taime nimetada, ometi olete kõik kindlal veendumusel, et ürginimesed toitusid peamisel mingisugustest müstilistest naiste korjatud juurikatest. Täiesti loogikavaba jutt. Iga lause.

Mis sa tahad nüüd öeldagi? Et korilust pole kunagi eksisteerinud või?

Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 21:48 Teemasse kah

Mehelt kolki sai kord Reet
sest ei olnud suppi keet.
Alles siis kui lõhki pea
laiskvorst potti viskas sea.

Vaat nii võib juhtuda, kui naine kodus süüa ei tee....