Arutle Foorum

Inimene tegelikult saab ise oma suurust reguleerida: läbi toitumise. Öeldakse ju, et "sa oled see, mida sa sööd".

Mul on ka pigem aeglane ainevahetus ja võiksin ka kogukas olla oma kehalt, aga mulle meeldib olla sale ja vormis ja selleks toitun tervislikult. Teadlikult.
Hea on olla ja elada ilusas kehas. Liikuda kergel sammul. Seksida kompleksivabalt.. Ülim nauding

Päeva alustan tunnise kõnnitiiruga (6 km). Hiljem võimlen ja ka hantlid saavad rakendust. Korralikud ketastega hantlid. Isa poolt hangitud & kingitud.

Mina oma vanemaid häbenenud pole. Ema arst, isa insener. Huvitaval kombel arstist ema ülekaalus, isa aga ülimalt sportlik. Selliseid lihaseid ikka naljalt ei kohta 55-aastasel mehel tänapäeval. Trenni tehtud ja vaeva nähtud selleks. Eeskujuks olles ka oma lastele, meile.

Ema kohta, mida öelda.. On küll kohev, aga sooja ja suure südamega hea inimene

Oma rõõmsameelsuse ja lahke olemisega meeldinud alati ka mu sõbrannadele. Plikapõlvest peale.

Kui laps julgeb öelda, et häbeneb vanemat, on see hea või halb? Laps julgeb öelda, on hea. Aga öelda midagi mis võib teist solvata on halb.
Samas kas see on ütleja või kuulja mure? Kui laps ütleks et häbeneb oma joodikust vanemat, oleks arudaadav.
Ülesöömine on nagu teine asi. Peab olema kehapositiivne. Ei tohi arvustada midagi, mida ei saa muuta. Jällegi, kaal on selline asi, mida saab muuta.
Kuidas laps peaks suhtuma oma häbitundesse vanema suhtes? Ütleb välja, on solvav teisele. Ei ütle, aga mõtleb. Ikka halb.

Guest kirjutas: ↑23 Mai 2025 12:45 Kas lapsevanem on süüdi, kui vanemas teismeeas laps oma paksu vanemat häbeneb? Või on lapsevanemal põhjust olla kurb, et laps temas välist olulisemaks peab kui sisemist? Või tuleb seda võtta lihtsalt kui paratamatust ning lapsest eemale hoida, et sõbrad vanemat ei näeks?

Alla võtmisest rääkida pole siin teemas mõtet, see on omaette asi, mind huvitab just suhtumine paksuse fakti.

Teemaalgataja räägib väga üldiselt, ta ei ava lähemalt, et milles see häbenemine oma lapse poolt siis seisneb, samuti ei ütle ta, missugune emal see kehakaal siis üldse on. Või tal endal polegi tegelikult sellist probleemi, vaid niisama tõstatab teema, uurib "suhtumist"?

Olen märganud, et sageli kiputakse tegema oletusi, mis tõele ei vasta. Näiteks väidab mees, kelle ta kallim maha jättis, teistele et naine jättis ta maha, kuna ta polnud piisavalt rikas. Või ütleb naine, mees jättis ta maha, kuna ta pole piisavalt ilus/noor. Tegelikult võis mõlemal juhul olla tegelik mahajätmise põhjus kuskil mujal. Mäletate, "Suves" ütles Teele Kiirele, et ta ei abiellu temaga, kuna too pole põllumees. Kiir võttiski seda juttu puhta kullana, tegelikult ta lihtsalt ei meeldinud Teelele ja ametiga polnud siin mingit pistmist.

Ei julge siin võõra pere osas väga oletama hakata. Aga kui see ülekaal just liiga suur ei ole (kolmekohaline number), siis ei usu küll, et noor oma ema ülekaalu pärast häbeneb. Suure tõenäosusega on siin tegemist eakohase vanematest eemaldumisega. Ja kui ema põhjust pärima hakkab, siis võibki noor talle lihtsalt visata midagi stiilis, et "emps, sa oled nii paks!" vms. Tegelikkuses see võib, aga ei pruugi olla päris põhjus.

Guest kirjutas: ↑27 Mai 2025 07:05 Inimene tegelikult saab ise oma suurust reguleerida: läbi toitumise. Öeldakse ju, et "sa oled see, mida sa sööd".

Mul on ka pigem aeglane ainevahetus ja võiksin ka kogukas olla oma kehalt, aga mulle meeldib olla sale ja vormis ja selleks toitun tervislikult. Teadlikult.
Hea on olla ja elada ilusas kehas. Liikuda kergel sammul. Seksida kompleksivabalt.. Ülim nauding
Päeva alustan tunnise kõnnitiiruga (6 km). Hiljem võimlen ja ka hantlid saavad rakendust. Korralikud ketastega hantlid. Isa poolt hangitud & kingitud.

Mina oma vanemaid häbenenud pole. Ema arst, isa insener. Huvitaval kombel arstist ema ülekaalus, isa aga ülimalt sportlik. Selliseid lihaseid ikka naljalt ei kohta 55-aastasel mehel tänapäeval. Trenni tehtud ja vaeva nähtud selleks. Eeskujuks olles ka oma lastele, meile.

Ema kohta, mida öelda.. On küll kohev, aga sooja ja suure südamega hea inimene Oma rõõmsameelsuse ja lahke olemisega meeldinud alati ka mu sõbrannadele. Plikapõlvest peale.

natukene eluvõõras lähenemine. sina oled 20-30 ja enamikel ei olegi selles vanuses veel kehakaalu muresid. kui sa lapsed saad, vanemaks jääd, siis on lood teised. vananedes lisanduvad ka erinevad haigused ( nt kilpnäärme akatslitus, muud hormonaalsed häired) ja siis ei aita su rõõmus meel ja sportimisharjumused suurt midagi.

Ehk siis - kasva suureks, ja siis räägime edasi.

Guest kirjutas: ↑27 Mai 2025 07:05 Inimene tegelikult saab ise oma suurust reguleerida: läbi toitumise. Öeldakse ju, et "sa oled see, mida sa sööd".

Mul on ka pigem aeglane ainevahetus ja võiksin ka kogukas olla oma kehalt, aga mulle meeldib olla sale ja vormis ja selleks toitun tervislikult.

Olen teemaalgataja. Sinuvanuselt olin ma üliheas vormis ja ülisale. Toitud tervislikult ja liigud - see on hea harjumus, hoia seda. Ole aga valmis, et kümne aasta pärast pead vormis püsimiseks juba hoopis suuremaid ohverdusi tegema hakkama.

Guest kirjutas: ↑24 Mai 2025 11:44
Guest kirjutas: ↑24 Mai 2025 08:54
(Kusjuures ma olen ise ka ülekaalus ja just seetõttu tean, mida see naine oma tervisele teeb.) Ma saaksin aru, kui laps sellist ema häbeneks ja siin ei aitaks tõesti vist ükski selgitus. Ehk siis vastus küsimusele - kui vanem on tõesti tugevas ülekaalus, siis peaks ta endaga tegelema ja kasvõi lapse pärast alla võtma.
Ja miks sa ise siis alla ei võta? Kasvõi lapse pärast võiks ju kokku ennast võtta. Paks on paks. Kui sinu arust on loomulik, et laps paksu vanemat häbeneb, siis ta peaks ju sind ka häbenema. Miks sa siis endiselt paks oled?
Mina kirjutasin seda poelugu. Ei, muidugi ei öelnud ma sellele naisele midagi, miks ma peaks tahtma inimest solvata? Aga minu mõtted on minu peas ja jah, ma tõesti mõtlesin, et sel naisel on raske. Nii füüsiliselt kui vaimselt. Ja nii mõelda oskan ma sellepärast, et olen ise olnud samas olukorras: 15 aastat tagasi kaalusin 112 kilo. Võtsin 45 kilo alla, millest 20 on aastatega tagasi hiilinud. Täna olengi ma umbes 10 kilo ülekaalus. Ärge arvake, et ma ei tea, kui raske on alla võtta - ma olen 57 aastane ja ausalt, sihuke tunne on, et tee mis tahad, kilod on nagu naelaga kinni löödud. Toitumist jälgin ikkagi kogu aeg, sellega olen suutnud viimased 3 aastat kaalu hoida. Laseks ma rivitult, kaaluks raudselt samuti üle 100 kilo. Ma tõsiselt kaalun praegu ozempicu proovimist - miks ka mitte? Mis minu last puudutab, siis ma võtsingi alla just sel ajal, kui mu laps põhikooli lõpetas. Täna on mu laps täisealine ja teda minu kaal välimuse mõttes ei häiri, aga ta toetab mu kaalu teemat küll, tal külas olles - elab teises riigis - vaatab täpselt, mida lauale panna.
Aga kuulge, teema polnud minust vaid laste suhtumisest vanemate kaalu. Lapse häbenemine ilmselt ei sõltu muidugi ainult kaalust, vaid esmalt sellest, kui eluterve terve tema pere meelsus on. Aga õnnelikke ja endaga üdini rahuleolevaid tugevas ülekaalus inimesi on väga vähe. Enamuses pole väga suure kaaluga inimesed ise endaga samuti rahul ja seega on see probleem ka lapsele.

Oled 57 ja sul on lasteaia ealine laps? Eeee? No võimatu pole, aga siiski kahtlane...

Guest kirjutas: ↑27 Mai 2025 14:23
Guest kirjutas: ↑24 Mai 2025 11:44
Guest kirjutas: ↑24 Mai 2025 08:54

Ja miks sa ise siis alla ei võta? Kasvõi lapse pärast võiks ju kokku ennast võtta. Paks on paks. Kui sinu arust on loomulik, et laps paksu vanemat häbeneb, siis ta peaks ju sind ka häbenema. Miks sa siis endiselt paks oled?
Mina kirjutasin seda poelugu. Ei, muidugi ei öelnud ma sellele naisele midagi, miks ma peaks tahtma inimest solvata? Aga minu mõtted on minu peas ja jah, ma tõesti mõtlesin, et sel naisel on raske. Nii füüsiliselt kui vaimselt. Ja nii mõelda oskan ma sellepärast, et olen ise olnud samas olukorras: 15 aastat tagasi kaalusin 112 kilo. Võtsin 45 kilo alla, millest 20 on aastatega tagasi hiilinud. Täna olengi ma umbes 10 kilo ülekaalus. Ärge arvake, et ma ei tea, kui raske on alla võtta - ma olen 57 aastane ja ausalt, sihuke tunne on, et tee mis tahad, kilod on nagu naelaga kinni löödud. Toitumist jälgin ikkagi kogu aeg, sellega olen suutnud viimased 3 aastat kaalu hoida. Laseks ma rivitult, kaaluks raudselt samuti üle 100 kilo. Ma tõsiselt kaalun praegu ozempicu proovimist - miks ka mitte? Mis minu last puudutab, siis ma võtsingi alla just sel ajal, kui mu laps põhikooli lõpetas. Täna on mu laps täisealine ja teda minu kaal välimuse mõttes ei häiri, aga ta toetab mu kaalu teemat küll, tal külas olles - elab teises riigis - vaatab täpselt, mida lauale panna.
Aga kuulge, teema polnud minust vaid laste suhtumisest vanemate kaalu. Lapse häbenemine ilmselt ei sõltu muidugi ainult kaalust, vaid esmalt sellest, kui eluterve terve tema pere meelsus on. Aga õnnelikke ja endaga üdini rahuleolevaid tugevas ülekaalus inimesi on väga vähe. Enamuses pole väga suure kaaluga inimesed ise endaga samuti rahul ja seega on see probleem ka lapsele.
Oled 57 ja sul on lasteaia ealine laps? Eeee? No võimatu pole, aga siiski kahtlane...

Ma ei leia sinu tsiteeritud tekstist isegi sõnale "lasteaed" või "lasteaiaealine" sarnanevat sõna, mida saaks valesti lugeda ... Ta ju kirjutab selgelt, et laps on praegu täisealine??? Valed prillid?

noor inimene on muidugi veidi eluvõõras, aga ega see nüüd nii ka pole, et 45 kukub ja kohe naksti ülekaal platsis.
Hiljemalt menopausi ajaks peaks iga naine teadvustama, et kaal ei pruugi enam nii lihtsalt normis püsida, ja toidulauda tuleks teatava kriitikaga suhtuda. Lihtsam on kaalu hoida kui hiljem maha saada!
Ja pole enam hea mõte hullult trenni teha ja siis hullult proteiine lahmida. Pigem trennida vähem ja süüa ka vähem.

Vähemalt minu tutvus/sugulasringkonnas on naised kuni 70-ni enamasti normaalkaalus. Sealt edasi on juba ka priskemaid.

Guest kirjutas: ↑27 Mai 2025 12:16
Guest kirjutas: ↑27 Mai 2025 07:05 Inimene tegelikult saab ise oma suurust reguleerida: läbi toitumise. Öeldakse ju, et "sa oled see, mida sa sööd".

Mul on ka pigem aeglane ainevahetus ja võiksin ka kogukas olla oma kehalt, aga mulle meeldib olla sale ja vormis ja selleks toitun tervislikult. Teadlikult.
Hea on olla ja elada ilusas kehas. Liikuda kergel sammul. Seksida kompleksivabalt.. Ülim nauding
Päeva alustan tunnise kõnnitiiruga (6 km). Hiljem võimlen ja ka hantlid saavad rakendust. Korralikud ketastega hantlid. Isa poolt hangitud & kingitud.

Mina oma vanemaid häbenenud pole. Ema arst, isa insener. Huvitaval kombel arstist ema ülekaalus, isa aga ülimalt sportlik. Selliseid lihaseid ikka naljalt ei kohta 55-aastasel mehel tänapäeval. Trenni tehtud ja vaeva nähtud selleks. Eeskujuks olles ka oma lastele, meile.

Ema kohta, mida öelda.. On küll kohev, aga sooja ja suure südamega hea inimene Oma rõõmsameelsuse ja lahke olemisega meeldinud alati ka mu sõbrannadele. Plikapõlvest peale.
natukene eluvõõras lähenemine. sina oled 20-30 ja enamikel ei olegi selles vanuses veel kehakaalu muresid. kui sa lapsed saad, vanemaks jääd, siis on lood teised. vananedes lisanduvad ka erinevad haigused ( nt kilpnäärme akatslitus, muud hormonaalsed häired) ja siis ei aita su rõõmus meel ja sportimisharjumused suurt midagi.

Ehk siis - kasva suureks, ja siis räägime edasi.

Ma pole tsiteeritu aga mulle on samamoodi öeldud- oota kuni lapse saad, oota kuni 2 last saad, oota kuni 3 last saad, oota kuni 35 saad, oota kuni 45 saad jne. Kõik tehtud. Meel rõõmus, toitun normaalselt ja teen sporti.
Keegi ei lähe maagiliselt paksuks mingi vanuse või eluetapi kukkudes.

Mina olen see tsiteeritu. 34-aastane. Pole ka n-ö kriipsukujulise kehaga, numbriliselt: 175 cm/62-63 kg. Mul on ema tüüpi seedimine (kes on volüümikas, samas naiselik), et pean ikka jälgima, mida suhu pistan. Juba praegu! Ei ole loomupäraselt sale, et "söö mida tahad ja paksuks ei lähe".

Ehk siis ma tahtsin oma postitusega öelda, et inimene saab ise oma keha modelleerida. Jalgu küll pikemaks ei saa venitada

, aga keha vormis hoida küll. Minuvanused sõbrannad: kes on sama pikk, kaalub nt. 20 kilo rohkem. On jutuks tulnud kehakaal meil omavahel. 10 cm lühem on 15 kilo raskem. Neile polegi kehakaal/välimus oluline. Inimesed ongi erinevad.

Mina nt. ei kujutaks ette suhtes olemist lodeva kehaga mehega. Paljudele on seegi ükskõik. Kui ringi vaadata...

Ma ei halvustanud kedagi ega midagi. Igaühe enda asi, millises kehas ta elada soovib. Tõin näite enese pealt, et kui end piirata toidu osas ja piisavalt liigutada, ei teki ka ülekaalu. Kui just pole mõne haigusega tegemist või tõesti, siin ka need muud toodud näited, a'la menopaus jms.

Guest kirjutas: ↑27 Mai 2025 14:46 noor inimene on muidugi veidi eluvõõras, aga ega see nüüd nii ka pole, et 45 kukub ja kohe naksti ülekaal platsis.
Hiljemalt menopausi ajaks peaks iga naine teadvustama, et kaal ei pruugi enam nii lihtsalt normis püsida, ja toidulauda tuleks teatava kriitikaga suhtuda. Lihtsam on kaalu hoida kui hiljem maha saada!

kas tead, see on asi, mida palju öeldakse, aga see pole alati tõsi! mina olen enda puhul avastanud, et mulle on jõukohasem aeg-ajalt (iga 3-4 aasta tagant) end kokku võtta ja dieediga saledaks tagasi saada kui pidevalt, aastakümneid kaalu jälgida. ma olen toidusõltlane, minu jaoks on üliraske mõõdukust säilitada, see oleks sama, kui alkohoolikult eeldada, et ta joob pool pokaali punast veini 3 x nädalas ja rohkem mitte. võimalik, aga väga raske.

Eks neis teemades ikka rõhutatakse, kuidas kõik kohad kubisevad kõhnadest paksuvihkajatest. Paksudest kõhnavihkajatest ei räägi eriti keegi, neid nagu polekski olemas?
Mina olen 56-aastane sale naine, sportlik ja liikuv. Olin sel kevadel välisreisil, kus grupp koosnes u 20-st inimesest, enamus 50-75 naised, peaaegu kõik nii või naa ülekaalulised. Olime randa minemas, ma seisin üksi veidi eemal, küljega kahe meie grupi naise poole. Meri kohas ja nad ilmselt arvasid, et nende sõnad ei kandu minuni, aga nad eksisid. Üks ütles teisele, et sa minust saledam, sul hea randa minna, aga mina....Teine vastas, et no mis mina, ma ka ikka ülekaalus,et meil on siin ju päris iludusi ka ja viipas pea ja käega minu suunas. Väike vaikus ja paksem naine vastas talle, et nojah, iludus iluduseks, aga süüa ju ikka tahaks, mingi rõõm peab siin elus ju ka olema.
Mul nii kihvatas seda loba kuulates (sõna 'iludus' solvas, see oli öeldud väga rõhutatud hääletooniga), et keerasin ennast ütleja poole ja ütlesin, et sul on täitsa õigus, ma olen täiega nõus. Mingi rõõm peab elus olema. Sinu rõõm on süüa, minu rõõm on olla sale iludus. Nii lihtne ongi.
Mina pakse ei ründa, miks nemad mind? See saab olla ainult üks asi - roheline vingerdav kadedus, mis paneb niimoodi ussitama.

Külaline kirjutas: ↑27 Mai 2025 16:13 Eks neis teemades ikka rõhutatakse, kuidas kõik kohad kubisevad kõhnadest paksuvihkajatest. Paksudest kõhnavihkajatest ei räägi eriti keegi, neid nagu polekski olemas?
Mina olen 56-aastane sale naine, sportlik ja liikuv. Olin sel kevadel välisreisil, kus grupp koosnes u 20-st inimesest, enamus 50-75 naised, peaaegu kõik nii või naa ülekaalulised. Olime randa minemas, ma seisin üksi veidi eemal, küljega kahe meie grupi naise poole. Meri kohas ja nad ilmselt arvasid, et nende sõnad ei kandu minuni, aga nad eksisid. Üks ütles teisele, et sa minust saledam, sul hea randa minna, aga mina....Teine vastas, et no mis mina, ma ka ikka ülekaalus,et meil on siin ju päris iludusi ka ja viipas pea ja käega minu suunas. Väike vaikus ja paksem naine vastas talle, et nojah, iludus iluduseks, aga süüa ju ikka tahaks, mingi rõõm peab siin elus ju ka olema.
Mul nii kihvatas seda loba kuulates (sõna 'iludus' solvas, see oli öeldud väga rõhutatud hääletooniga), et keerasin ennast ütleja poole ja ütlesin, et sul on täitsa õigus, ma olen täiega nõus. Mingi rõõm peab elus olema. Sinu rõõm on süüa, minu rõõm on olla sale iludus. Nii lihtne ongi.
Mina pakse ei ründa, miks nemad mind? See saab olla ainult üks asi - roheline vingerdav kadedus, mis paneb niimoodi ussitama.

Oh kes jõuab sind ära haletseda. Üks paks julges sind ühe korra kommenteerida. Usu mind, pakse kommenteeritakse tuhandeid kordi nii näkku kui selja taga. Aga sinu paneme postamendile.

Guest kirjutas: ↑27 Mai 2025 16:13 Eks neis teemades ikka rõhutatakse, kuidas kõik kohad kubisevad kõhnadest paksuvihkajatest. Paksudest kõhnavihkajatest ei räägi eriti keegi, neid nagu polekski olemas?
Mina olen 56-aastane sale naine, sportlik ja liikuv. Olin sel kevadel välisreisil, kus grupp koosnes u 20-st inimesest, enamus 50-75 naised, peaaegu kõik nii või naa ülekaalulised. Olime randa minemas, ma seisin üksi veidi eemal, küljega kahe meie grupi naise poole. Meri kohas ja nad ilmselt arvasid, et nende sõnad ei kandu minuni, aga nad eksisid. Üks ütles teisele, et sa minust saledam, sul hea randa minna, aga mina....Teine vastas, et no mis mina, ma ka ikka ülekaalus,et meil on siin ju päris iludusi ka ja viipas pea ja käega minu suunas. Väike vaikus ja paksem naine vastas talle, et nojah, iludus iluduseks, aga süüa ju ikka tahaks, mingi rõõm peab siin elus ju ka olema.
Mul nii kihvatas seda loba kuulates (sõna 'iludus' solvas, see oli öeldud väga rõhutatud hääletooniga), et keerasin ennast ütleja poole ja ütlesin, et sul on täitsa õigus, ma olen täiega nõus. Mingi rõõm peab elus olema. Sinu rõõm on süüa, minu rõõm on olla sale iludus. Nii lihtne ongi.
Mina pakse ei ründa, miks nemad mind? See saab olla ainult üks asi - roheline vingerdav kadedus, mis paneb niimoodi ussitama.

Tundub, et see kõhnus on sul ainuke positiivne omadus, millest tulebki kümne küünega kinni hoida. Olen ka sale ja ilusa kehaga, ei mõnita mind keegi. Kui mõni on öelnud, et no mis sul viga, sa nii ilus ja sale, siis tõesti endamisi mõtlen, et ega sina tegelikult ei tea, mis mina selle nimel ohverdanud olen, et sale olla, aga igaühel oma valikud. Ilmselgelt dramatiseerisid ise seda nn "mõnitamist" ja "rünnakut" üle. Ja lähed niimoodi sinna vastu sõimlema nagu mingi ebaküps teismeline, päris häbi oleks 57 aastasena selline olla.

See toigas läks nüüd küll täpselt herilasepessa

Guest kirjutas: ↑27 Mai 2025 16:13 Üks ütles teisele, et sa minust saledam, sul hea randa minna, aga mina....Teine vastas, et no mis mina, ma ka ikka ülekaalus,et meil on siin ju päris iludusi ka ja viipas pea ja käega minu suunas. Väike vaikus ja paksem naine vastas talle, et nojah, iludus iluduseks, aga süüa ju ikka tahaks, mingi rõõm peab siin elus ju ka olema.
Mul nii kihvatas seda loba kuulates (sõna 'iludus' solvas, see oli öeldud väga rõhutatud hääletooniga), et keerasin ennast ütleja poole ja ütlesin, et sul on täitsa õigus, ma olen täiega nõus. Mingi rõõm peab elus olema. Sinu rõõm on süüa, minu rõõm on olla sale iludus. Nii lihtne ongi.
Mina pakse ei ründa, miks nemad mind? See saab olla ainult üks asi - roheline vingerdav kadedus, mis paneb niimoodi ussitama.

Mis siin sinu jaoks solvav oli? Ehk ta mõtles, et kui tema sama peenikeseks tahaks saada, siis ei saaks enam endistviisi edasi süüa ja peaks oma rõõmust loobuma. Sa eeldad, et see kommentaar oli kohe sulle suunatud, et sina end tingimata piirad või näljutad?

Aina lõbusamaks muutub see teema

tegu pigem sellise ülitundliku sarisolvujaga. No mis siin kihvatada kui kaks paksukest sinu keha kadestavad? Oleks sõbralikult maininud, et tõesti on päris väsitav see toiduga koonerdamine, tahaks vahel käega lüüa:)

Ja ise samas vanuses olles pean tunnistama, et "56-aastane sale iludus" on küll väga üle võlli. Eriti see "iludus"... Kena võib olla küll. Liigne saledus meie eas ka kasuks ei tule, kortsud jne.

Külaline kirjutas: ↑27 Mai 2025 16:13 Eks neis teemades ikka rõhutatakse, kuidas kõik kohad kubisevad kõhnadest paksuvihkajatest. Paksudest kõhnavihkajatest ei räägi eriti keegi, neid nagu polekski olemas?
Mina olen 56-aastane sale naine, sportlik ja liikuv. Olin sel kevadel välisreisil, kus grupp koosnes u 20-st inimesest, enamus 50-75 naised, peaaegu kõik nii või naa ülekaalulised. Olime randa minemas, ma seisin üksi veidi eemal, küljega kahe meie grupi naise poole. Meri kohas ja nad ilmselt arvasid, et nende sõnad ei kandu minuni, aga nad eksisid. Üks ütles teisele, et sa minust saledam, sul hea randa minna, aga mina....Teine vastas, et no mis mina, ma ka ikka ülekaalus,et meil on siin ju päris iludusi ka ja viipas pea ja käega minu suunas. Väike vaikus ja paksem naine vastas talle, et nojah, iludus iluduseks, aga süüa ju ikka tahaks, mingi rõõm peab siin elus ju ka olema.
Mul nii kihvatas seda loba kuulates (sõna 'iludus' solvas, see oli öeldud väga rõhutatud hääletooniga), et keerasin ennast ütleja poole ja ütlesin, et sul on täitsa õigus, ma olen täiega nõus. Mingi rõõm peab elus olema. Sinu rõõm on süüa, minu rõõm on olla sale iludus. Nii lihtne ongi.
Mina pakse ei ründa, miks nemad mind? See saab olla ainult üks asi - roheline vingerdav kadedus, mis paneb niimoodi ussitama.

Mis solvud siis iga tühiasja peale, sale 56aastane iludus. Võta elu rõõmuga!

Guest kirjutas: ↑27 Mai 2025 16:30 Aina lõbusamaks muutub see teema

Siin teemas võib empaatiapuuduse medaleid anda, sina oled praegu kindel võitja! Teema, kus keegi on ahastuses, on sinu jaoks lõbus ...

Arutle Foorum

Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem

Re: Ülekaaluline lapsevanem