Head inimesed,
Annan teada, et võtan oma sõnad tagasi, et selles kohtutäituri büroos ei osata arvutada. Vabandan siiralt asjaosaliste ees.
Peale seda, kui kohtutäitur minule helistas, sai minule selgeks, et arvutamistega on neil seal kõik hästi. Lausa vastupidi, nad arvutavad suurepäraselt ja oskavad meisterlikult teha arvestusi Exceli tabelites. Nii et veelkord mu suurimad vabandused nende ees.
Kui mul enne oli veel arvamus, et see rahajäägi kadumine oli ekslik (arvutusviga) , siis nüüdseks olen ma jõudnud enda peas kindlale veendumusele, et nii see ei ole.
Minu nägemuses käivad need arvutused väga lihtsalt: on vaja et 2+2= miinus 200, ei ole probleemi! Koostame oskuslikult Exceli tabeli, võtame arvestusse, lahutame maha, saame kokku võla ja saadame välja. Adressaat: lammas.
Ma olen praeguseks jõudnud arvamusele, tuginedes sellele, kui drastiliselt erines toimiku väljavõte neist „Exceli-arvutustest“, et selle väljavõtte minuni jõudmine pidi olema lihtsalt „tööõnnetus". Toimiku väljavõte, kus oli näha raha tegelik jääk, ei oleks ilmselt, minuni kunagi pidanud jõudma. Huvitaval kombel nende aprillis saadetud meilis seda väljavõtet, mis tõendas, et lapsele elatiseks deponeeritud kontol on raha alles veel 2300 eurot, enam kaasas ei olnud. Oli vaid nende Exceli „arvestus“.
Ma tahan teile südamele panna veelkord ja nüüdseks juba
väga tungivalt: kui te saate sealt büroost Exceli tabeli, mida esitletakse kui ainsat tõde ja sealolevaid arvutusi „õigetena“ siis palun, kontrollige ise üle või küsige abi, kui teile tundub sellest tabelist läbi närimine keerukas. Minu hinnangul peab olema ka väljavõte, kus on näha: raha laekumine ja väljamaksed. Ja teil on ju ometi ka endil ülevaade: kui suur on teie võlg (või nõue), pluss mis summas on kohtutäituri tasud miinus teie poolt tehtud väljamaksed. Ma ei taha mitte kuidagi õigustada inimesi, kes ei maksa oma võlgu. Kuid ma olen seisukohal, et kui inimene on oma raskest seisust välja tulnud ja soovinud oma võlad tasuda ja alustada puhtalt lehelt, siis ta ei peaks ringlema elu lõpuni Exceli tabelis ja võlgniku staatuses, kui ta on tegelikult oma võlgnevused tasunud.
Tänaseks on olukord selline, et: kohtutäitur ei ole minu lapsele igakuist elatist võlgu. Märtsi ja aprilli elatis on kohtutäituri poolt välja makstud sel nädalal.
Nüüd te küsite, et kas kohtutäitur leidis siis selle summa üles? Ja ma ei oska vastata.
Nagu leidis jah, aga väitis samas ikka edasi, et mulle on tehtud ettemaks viitas nende tehtud Exceli tabelile ja viitas „arvutustele“. Oskuslik. Lihtsalt ebaseaduslik. Kuid jää hakkas liikuma, seltsimehed vannutatud mehed.
Kuigi- areng on sealmaal, et kuigi mulle on tehtud ettemaks ja seda raha väidetavalt “ei ole“, on ta valmis seda ülejäänud raha välja maksma. Takistuseks on väikesed juriidilised „nüansid“. Kuid kuni ma seda raha kätte saanud ei ole, siis niikaua ei saa kindel olla milleski.
Samas- vara veel „rõõmustada“, sest vaadates senist „arvestuspõhimõtet“, siis ei ole võimatu olukord, kus lapsele väljamakse tehti küll lapsele kuuluvast ja tema elatise tarbeks kontol deponeeritud olevast rahast, kus kohtutäitur „arvestab“ selle jälle „ettemaksuks“ ja sel juhul on kas lapse isal või minul uus „võlg“ kohtutäituri ees juba siis ca 1200 eur (koos eelneva „võlaga“ 700 eur). See näib uskumatu, et nii saab arvestada, aga vaadates nende esitatud Exceli tabelit- käsi südamel vannun, et- saab küll! Oma silmaga nägin. Nii et möönan, arvutada oskavad nad tõesti
Kas kogu sellele saagale on ka lõppu tulemas? Ma ei oska vastata. Selle asja lõpetamine korrektselt on kohtutäituri kätes ja sõltub -mina ei tea millest. Täituri käes on veel 1700 eurot minu lapse raha ja mul ei ole õrna aimu ka, kui palju ma selle eest veel võitlema pean, et seda „ära ei arvutataks“.
Lisaks meisterlikele arvutustele on tänaseks selgunud ka, et kohtutäituribüroost on edastatud valeandmeid ja valeinfot Sotsiaalkindlustusametile. Mis hakkas tekitama juba uusi „võlgnevusi“. Ja mille tõttu on nüüd mul veel lisaks kaelas vaidlused Sotsiaalkindlustusametiga. Mis on ka nagu peaga vastu seina jooksmine: mina kirjutan, et andke konto number, te olete mulle ilma igasuguse aluseta mingit elatisabi maksnud. Ma tahan selle teile tagasi maksta (ei saa samale kontole lihtsalt ülekannet teha. Kolm korda proovisin). Nemad vastu et: ei, me alles vaatame, kas me selle raha tagasi võtame, me küsime täiturilt üle. Kui see on teile
ebaseaduslikult makstud, siis me algatame
võlamenetluse, aga me küsime täituri käest üle. Mina kirjutan: et täitur teile need valeandmed esitaski, mina seda raha ei taha ja täituril ei olnud mingit seaduslikku alust üldse selle elatisabi maksmise taotlust või avaldust esitada, et mulle peaks seda maksma. Ma ei ole küsinud seda raha. Mis võlamenetlus, kui te pole minult selle raha üle kandmiseks üldse mingit luba saanudki. Nemad. Me küsime täiturilt üle, tema siis kinnitab, on alust või mitte. Nii et ühetpidi ma pean võitlust, et täitur mu lapse raha välja maksaks ja teistpidi pean ma võitlust, et SKA oma ilma igasuguse seadusliku aluseta makse tagasi võtaks, ilma et lapse isale (kes ei ole mitte midagi võlgu), veel ühte võlamenetlust kaela ei tuleks. Või minule. Siin ei saa enam milleski kindel olla
Ausalt, ma ei ole Kafka austaja, aga siin ma nüüd olen- otse tema „Protsessis“.
Siin vastustes pahandajatele, et miks ma siin „vahutan“, siis proovige nüüd ette kujutada, et keegi teie lapsele kuuluva kolme tuhande euroga vehkat teeb? Ohkate lihtsalt ja jätate asja sinnapaika? Mis mul öelda, tunnustus. Minu jaoks on see küll suur raha. Ja ilmselt ongi siin raske edasi anda, mida ma siin selle kuu jooksul olen läbi elanud. Kui teie seal veel mõtlete: et nii ei saa olla, see ei ole võimalik, et kohtutäitur nii teeb, teemaalgataja lihtsalt ise eksib, ajab midagi sassi, siis minu jaoks on see ebareaalne olukord olnud reaalsus juba kuu aega. Kui kohtutäitur on mu lapsele kuuluva raha lihtsalt „ära arvutanud“, siis minul küll ei ole ega olnud seda teadmist, et ta selle raha üks hetk „üles leiab“. Küsimus ju ei olnud lihtsalt märtsikuu väljamakses, vaid selles, et mulle väideti, et seda raha enam polegi. Seega- vastupidi, mulle hakkas järjest enam ja enam näima, et kui nüüd ise võitlema hullult ei hakka, siis see raha jääbki kadunuks ja ma olen veel võlgu ka. Ja pole ka kuhugi minna, tõendid näpus ja tõestada, et kohtutäitur eksib. Ja nii siis ongi: ametnik istub ja irvitab, sinu lapse raha tema käes, ja sina, pisike mõttetu mutter, pead sellega lihtsalt leppima. Sest kohtutäitur teab väga hästi, et kui tema oma tabeli sulle nina ette lajatab ja oma „arvutused“ esitab, siis sul polegi suurt teha midagi. Lähed ja maksad talle, müts peos, veel olematut võlga ka. Suudled kätt ja tagurdad alandlikult uksest välja. Mis sest, et kuskil selle menetluse päris alguses olid sa võla sissenõudja....
Ja ma arvan, et teisi hoiatada selliste arvutuste eest ja kuidas võib kohtutäituri juures „võlgnikuks“ saada, on ka õige. Kindlasti on inimesi, kes saavad aru, et neid eksitatakse, kuid nad ei oska vastu vaielda, või Exceli tabeliga võidelda. Minu postitused on hoiatuseks ja kinnituseks, et kui midagi tundub väga vale, siis ilmselt see nii ongi. Ja tuleb ise üle kontrollida.
Ja ausalt, ametniku vastu võitlus on nagu võitlus tuuleveskitega. Sind ignoreeritakse, vaikitakse (mis nagu nähtub siin minu teemale vastustest, on ühe ametniku tavapraktika ja vastamine sõltub ametniku tujust) aga selle vaikija ja ignoreerija käes on ju reaalselt minu lapse raha.
Mitmeid kordi tekkis tunne, et käed vajuvad rippu ja lihtsalt ei tea, mida teha. Laulu sisse ma Kaire Põltsu panna ei oska, panin siis postitustesse.
Jah, tagantjärgi vaadates, võib olla ehk, tõesti, oleks kohe hoopis neile pidanud pikema selgituse saatma, mitte kahe lausega kuivalt olukorda kirjeldama ja selle täitementluse sisu selgitama rohkem, aga ma eeldasin, et seal on oma ala professionaalid ja kohe kui nad toimikut vaatavad, on neil asi selge. Tõesti, südamest vabandan nende ees, selle eelduse eest.
Kas me toitumine sõltus elatise laekumisest ja kas me surime nälga, kui märtsi elatis ei laekunud ja miks mul siis ometi sääste ei ole? Nagu näete, ei surnud nälga ja miks mul siis sääste ei ole, ikka on. Sellest hoolimata ei arva ma, et ma oma lapsele kuuluva raha pean kellelegi „ära kinkima“. Minu arust mul on ka seadusest tulenev kohustus oma alaealise lapse õiguste eest seista ja ma ei tohigi lapsele kuuluvat raha täiturile tema tublide arvutusoskuste eest „preemiaks“ maksta (PKS § 116 lg 2).
Ja norijatele, kes üritavad mu loos pisiasjadega mind n.ö. „vahele“ võtta, ärge hakake siin täna välja toodud ligikaudses suurusjärgus toodud summasid üle arvutama ja kontrollima, need on kogu aeg olnud ligikaudsed ja ümmargused, sestap nad siin ka ei saagi sendipealt klappima. Et 3000 läks „kaotsi“, see on jah, nii. Ca 2300 kontol olev lapsele kuuluv raha ja Excelis meisterlike arvutustega tekkinud võlg 700, mille keegi meist kahest isaga peaks ju reaalselt välja maksma, kui ma poleks võitlusse asunud. Summad on toodud välja ligikaudselt ja veidi ümardatult.
Ahjaa, täna oli kohtutäitur Kaire Põltsul tähtaeg teha otsus minu kaebusele. Loomulikult ei ole seda tehtud. Seadusest tulenevad tähtajad on ainult minusugustele.
No, mida sa sellise kirja peale ise vastaks? Võtad ilusti teadmiseks, ja paned kirja kõrvale - kõik! Onju?