Mis te sellest Diana Klasi teemast arvate?

[Külaline]

Aitäh hea nõuande eest, katsun mitte hukka mõista. Ei mina suuda teist nurka visata, kui ta mulle palju head on pakkunud, vastupidi, katsungi selle inimesega suhtlema jääda ja omalt poolt head vastu pakkuda. Palju meie elus ikka inimesi on, kes meile head teevad, tegelikult on nii, et inimesed elavad oma elu, ehk et neile läheb korda vaid oma ninaesine. Ma usun küll, et on nii. Seepärast tulebki hinnata, kui keegi sulle head teeb.

Sul ei ole oma elus mitte ühtegi suhet olnud (välja arvatud see sinu enda ette kujutatud suhe teise naise mehega), nii et ära palun targuta teemal, mida sa üldse ei valda. Vat sinu puhul võib tõesti öelda, et süütu õpetab seksima - ehk räägid asjadest, milles sul endal absoluutselt igasugune kogemus puudub.

Kui sa oleksid nii ilus, tore ja hea naine, siis sa ju ei oleks üksik. On ju!?

[Tolmukübe]

Aitäh hea nõuande eest, katsun mitte hukka mõista. Ei mina suuda teist nurka visata, kui ta mulle palju head on pakkunud, vastupidi, katsungi selle inimesega suhtlema jääda ja omalt poolt head vastu pakkuda. Palju meie elus ikka inimesi on, kes meile head teevad, tegelikult on nii, et inimesed elavad oma elu, ehk et neile läheb korda vaid oma ninaesine. Ma usun küll, et on nii. Seepärast tulebki hinnata, kui keegi sulle head teeb.

Sul ei ole oma elus mitte ühtegi suhet olnud (välja arvatud see sinu enda ette kujutatud suhe teise naise mehega), nii et ära palun targuta teemal, mida sa üldse ei valda. Vat sinu puhul võib tõesti öelda, et süütu õpetab seksima - ehk räägid asjadest, milles sul endal absoluutselt igasugune kogemus puudub.

Kui sa oleksid nii ilus, tore ja hea naine, siis sa ju ei oleks üksik. On ju!?

Luulud pähe löönud koos selgeltnägemisvõimega? Rohud võtmata? Mina näiteks seda ei teagi, et mul ühtegi suhet pole olnud, aga eks sina tead ikka teise inimese eest tema asju paremini, onju. Eriti veel võõra inimese asju, nendega oled sa kohe eriti hästi kursis. Kodukootud tarkur on välja ilmunud "tõde" kuulutama.

[Külaline]

Aitäh hea nõuande eest, katsun mitte hukka mõista. Ei mina suuda teist nurka visata, kui ta mulle palju head on pakkunud, vastupidi, katsungi selle inimesega suhtlema jääda ja omalt poolt head vastu pakkuda. Palju meie elus ikka inimesi on, kes meile head teevad, tegelikult on nii, et inimesed elavad oma elu, ehk et neile läheb korda vaid oma ninaesine. Ma usun küll, et on nii. Seepärast tulebki hinnata, kui keegi sulle head teeb.

Sul ei ole oma elus mitte ühtegi suhet olnud (välja arvatud see sinu enda ette kujutatud suhe teise naise mehega), nii et ära palun targuta teemal, mida sa üldse ei valda. Vat sinu puhul võib tõesti öelda, et süütu õpetab seksima - ehk räägid asjadest, milles sul endal absoluutselt igasugune kogemus puudub.

Kui sa oleksid nii ilus, tore ja hea naine, siis sa ju ei oleks üksik. On ju!?

Luulud pähe löönud koos selgeltnägemisvõimega? Rohud võtmata? Mina näiteks seda ei teagi, et mul ühtegi suhet pole olnud, aga eks sina tead ikka teise inimese eest tema asju paremini, onju. Eriti veel võõra inimese asju, nendega oled sa kohe eriti hästi kursis. Kodukootud tarkur on välja ilmunud "tõde" kuulutama.

Sa tahad öelda, et sa oled suhtes olnud? Kui jah, siis kui kaua? Ja, miks suhe enam ei kesta, kui sa nii mõistev ja arusaaja naine oled? Miks suhe lõppes? Mitu last sul on?

[Külaline]

Mees, kes petab, petab ju ka edaspidi. Seda sa ju ometi tead?

Ei, ma ei tea seda. Kõik pole 100% tõde, mida su vanaema sulle jutustas.
Ja su ülejäänud jutt pole kommentaari väärt, hale soov mitte aru saada, mida ma tegelikult ültesin.

[Külaline]

Mees, kes petab, petab ju ka edaspidi. Seda sa ju ometi tead?

Ei, ma ei tea seda. Kõik pole 100% tõde, mida su vanaema sulle jutustas.
Ja su ülejäänud jutt pole kommentaari väärt, hale soov mitte aru saada, mida ma tegelikult ültesin.

Huvitav, sinu leerist inimesed ju raiuvad koguaeg, et kõik mehed petavad. Ja ainuüksi juba sellepärast ei tasu oma meest maha jätta, et uus mees ju petab ka nagunii.

Millest selline arvamus, et kui sinu mees sind petaks, siis ei teeks ta seda kindlasti mitte rohkem kui üks kord?

[Külaline]

Mees, kes petab, petab ju ka edaspidi. Seda sa ju ometi tead?

Ei, ma ei tea seda. Kõik pole 100% tõde, mida su vanaema sulle jutustas.
Ja su ülejäänud jutt pole kommentaari väärt, hale soov mitte aru saada, mida ma tegelikult ültesin.

Huvitav, sinu leerist inimesed ju raiuvad koguaeg, et kõik mehed petavad. Ja ainuüksi juba sellepärast ei tasu oma meest maha jätta, et uus mees ju petab ka nagunii.

Millest selline arvamus, et kui sinu mees sind petaks, siis ei teeks ta seda kindlasti mitte rohkem kui üks kord?

Sa ei saa ju üldse millestki aru, onju? Asi pole selles, kas pettis ühe, kaks, seitse või null korda. Asi on selles, et igaühe (iga petetud naise) oma asi on otsustada, kui oluline see petmise fakt tema jaoks on ja kas ta soovib sellega toime tulla, kas ta tuleb sellega toime, kas on mõtet sellega toime tulemist proovida jne. Mahajätmine tuleb otsustada muu järgi - selle järgi, mida mees perele annab või ei anna, kui väärt mees on isana, pereliikmena, kaaslasena, mitte selle järgi, kas pettis 0, 1, 2 või 0.87 korda. Ja ei, see, et pettis, ei tähenda kohe, et kõik ülejäänud tema head küljed on nullitud. Õigemini sinu jaoks tähendab - minu jaoks mitte.
Ja veel ning veelkord - sinu asi pole kõrvalt teise inimese valikuid arvustada ja nende arvelt ennast upitada - vaat, kus ikka mina tegin õigesti, jätsin kohe mehe maha. Me ei tea, kas sa tegid õigesti, äkki võtsid lihtsalt hea isa lastelt ning toreda kaaslase endalt ära ning mees poleks rohkem petnud ning probleemid oleks ajalukku vajunud. See jutt, et "kui on korra petnud, petab kindlasti veel" on vananaiste jutt ja pole tõsiseltvõetav. Sellega lohutavad end inimesed, kes peale mehe mahajätmist pole hiljem õnne leidnud ja siis on vaja endale korrutada, et ah, nagunii poleks ka suhet jätkates miski hästi olnud. Aga me ei tea, kas oleks või poleks.

[Külaline]

Millest selline arvamus, et kui sinu mees sind petaks, siis ei teeks ta seda kindlasti mitte rohkem kui üks kord?

Tegelikult oleks muidugi ka hästi tore, kui sa selgitaksid, kuidas sa jõudsid järeldusele, et ma midagi sellist arvan? Inimeste loogika ja järeldamisvõime on ikka ettearvamatu.

[Külaline]

Ei, ma ei tea seda. Kõik pole 100% tõde, mida su vanaema sulle jutustas.
Ja su ülejäänud jutt pole kommentaari väärt, hale soov mitte aru saada, mida ma tegelikult ültesin.

Huvitav, sinu leerist inimesed ju raiuvad koguaeg, et kõik mehed petavad. Ja ainuüksi juba sellepärast ei tasu oma meest maha jätta, et uus mees ju petab ka nagunii.

Millest selline arvamus, et kui sinu mees sind petaks, siis ei teeks ta seda kindlasti mitte rohkem kui üks kord?

Sa ei saa ju üldse millestki aru, onju? Asi pole selles, kas pettis ühe, kaks, seitse või null korda. Asi on selles, et igaühe (iga petetud naise) oma asi on otsustada, kui oluline see petmise fakt tema jaoks on ja kas ta soovib sellega toime tulla, kas ta tuleb sellega toime, kas on mõtet sellega toime tulemist proovida jne. Mahajätmine tuleb otsustada muu järgi - selle järgi, mida mees perele annab või ei anna, kui väärt mees on isana, pereliikmena, kaaslasena, mitte selle järgi, kas pettis 0, 1, 2 või 0.87 korda. Ja ei, see, et pettis, ei tähenda kohe, et kõik ülejäänud tema head küljed on nullitud. Õigemini sinu jaoks tähendab - minu jaoks mitte.
Ja veel ning veelkord - sinu asi pole kõrvalt teise inimese valikuid arvustada ja nende arvelt ennast upitada - vaat, kus ikka mina tegin õigesti, jätsin kohe mehe maha. Me ei tea, kas sa tegid õigesti, äkki võtsid lihtsalt hea isa lastelt ning toreda kaaslase endalt ära ning mees poleks rohkem petnud ning probleemid oleks ajalukku vajunud. See jutt, et "kui on korra petnud, petab kindlasti veel" on vananaiste jutt ja pole tõsiseltvõetav. Sellega lohutavad end inimesed, kes peale mehe mahajätmist pole hiljem õnne leidnud ja siis on vaja endale korrutada, et ah, nagunii poleks ka suhet jätkates miski hästi olnud. Aga me ei tea, kas oleks või poleks.

Muu vastu ei viitsi siin vaielda, aga see mees pettiski ju korduvalt, see polnud ühekordne petmine, nagu mul on selle 38 aastat abielus olnud naise jutust meelde jäänud.

[Külaline]

Ei, ma ei tea seda. Kõik pole 100% tõde, mida su vanaema sulle jutustas.
Ja su ülejäänud jutt pole kommentaari väärt, hale soov mitte aru saada, mida ma tegelikult ültesin.

Huvitav, sinu leerist inimesed ju raiuvad koguaeg, et kõik mehed petavad. Ja ainuüksi juba sellepärast ei tasu oma meest maha jätta, et uus mees ju petab ka nagunii.

Millest selline arvamus, et kui sinu mees sind petaks, siis ei teeks ta seda kindlasti mitte rohkem kui üks kord?

Sa ei saa ju üldse millestki aru, onju? Asi pole selles, kas pettis ühe, kaks, seitse või null korda. Asi on selles, et igaühe (iga petetud naise) oma asi on otsustada, kui oluline see petmise fakt tema jaoks on ja kas ta soovib sellega toime tulla, kas ta tuleb sellega toime, kas on mõtet sellega toime tulemist proovida jne. Mahajätmine tuleb otsustada muu järgi - selle järgi, mida mees perele annab või ei anna, kui väärt mees on isana, pereliikmena, kaaslasena, mitte selle järgi, kas pettis 0, 1, 2 või 0.87 korda. Ja ei, see, et pettis, ei tähenda kohe, et kõik ülejäänud tema head küljed on nullitud. Õigemini sinu jaoks tähendab - minu jaoks mitte.
Ja veel ning veelkord - sinu asi pole kõrvalt teise inimese valikuid arvustada ja nende arvelt ennast upitada - vaat, kus ikka mina tegin õigesti, jätsin kohe mehe maha. Me ei tea, kas sa tegid õigesti, äkki võtsid lihtsalt hea isa lastelt ning toreda kaaslase endalt ära ning mees poleks rohkem petnud ning probleemid oleks ajalukku vajunud. See jutt, et "kui on korra petnud, petab kindlasti veel" on vananaiste jutt ja pole tõsiseltvõetav. Sellega lohutavad end inimesed, kes peale mehe mahajätmist pole hiljem õnne leidnud ja siis on vaja endale korrutada, et ah, nagunii poleks ka suhet jätkates miski hästi olnud. Aga me ei tea, kas oleks või poleks.

On tõesti inimeste loogika erinev. Kuidas saab selline mees olla väärt isa ja väärt mees, kes petab? Ainuüksi petmise asjaolu ise välistab ju selle omaduse. Missugune väärt isa kohtleb oma laste ema halvasti?

Ja see, mida mees annab või ei anna... Ausalt, sa nagu otsustad mingi kasusaamise eesmärgil selliseid asju? Mitte mingeid põhimõtteid sul ei ole? Oled valmis oma väärtushinnangutest loobuma, kui saad mehelt (või temaga koosolles) midagi vastu?

Kui sa minu pere pärast muretsed, siis minu lapsed olid lahutamise hetkel kõik täiskasvanud ning elasid eraldi. Seega, ei muutunud nende elukorralduses suurt midagi. Aga, kui oleks selgunud siis, kui lapsed olid veel väikesed, siis oleksin täpselt samamoodi käitunud. Ma ei usu, et lapsed oleksid olnud õnnelikud kasvades sellises peres, kus ema on õnnetu ja allasurutud.

Mina ei võtnud endalt toredat kaaslast ära. See ei ole tore kaaslane, kes petab ja valetab. See ei ole tore kaaslane, keda ei saa usaldada. Praegu elan koos mehega, kelle puhul mul ei ole mitte mingisugustki tunnet, et ma ei saa teda usaldada. Selle eelmise "toreda kaaslasega" oli mul aga kuklas koguaeg see tunne.

Ma olen päris palju lugenud suhteteemasid nii siit kui ka perekoolist ja ka mujalt. Ja eranditult kõikidest lugudest jääb kõlama see, et ehkki mees anus pisarsilmi andeks ja lubas enam mitte kunagi... siis tegelikult petmised jätkusid alati. ALATI! Meenutame kas või ühe peaministri lugu, kes käis isegi televisioonis oma naiselt andeks palumas ning igavest truudust vandumas. Ega läinudki kaua aega mööda, kui sama mees jälle oma vanadel tegudel oli.

See, et petja petab edaspidigi, ei ole mingi vananaiste jutt või väljamõeldis. Saan aru, et püüad halvas asjas lootust ja head leida, aga tegelikult on see lihtsalt naiivne ja eluvõõras enesepettus.

[Külaline]

See näitab üht - petmine ja valetamine suhtes võib väga väga haiget teha. Mõni petmine võib väga tugeva jälje jätta.

Mis sinusse sellise jälje jättis, et sellise näiliselt kaastundliku, tegelikult üleoleva kommentaari jätsid?

Olen koos olnud petjaga. Ei, mitte suhtes ega abielus. Olen kõrvalt näinud kuidas see kõik toimub, mida ja kuidas tehakse. Minu kommentaar polnud üleolev. See inimene pettis kõiki, kõike ja kõiges.
Hiljuti kuulsin, et otsib rikaste saiti, kust kedagi omale leida.

[Tolmukübe]

Võib ka nii olla, kellele seks eriti tähtis ei ole ja kes suguhaigusi ei karda, see elab petjaga edasi. Et ei pea truudust tähtsaks, peaasi, et muud aspektid klapivad ja et lastel isa ikka edasi oleks. Tugevat emotsionaalset seotust ka partneriga pole, st, et haiget ka ei saa, kui vend üleaisa lööb. Ega kõik siis haiget ei saa või draamat ei tekita, juhul, kui petmine välja tuleb, rahulikult saab ka asja võtta. Nagu öeldakse - halva koht on mõistuses, hea koht on südames.

[Külaline]

Huvitav, sinu leerist inimesed ju raiuvad koguaeg, et kõik mehed petavad. Ja ainuüksi juba sellepärast ei tasu oma meest maha jätta, et uus mees ju petab ka nagunii.

Millest selline arvamus, et kui sinu mees sind petaks, siis ei teeks ta seda kindlasti mitte rohkem kui üks kord?

Sa ei saa ju üldse millestki aru, onju? Asi pole selles, kas pettis ühe, kaks, seitse või null korda. Asi on selles, et igaühe (iga petetud naise) oma asi on otsustada, kui oluline see petmise fakt tema jaoks on ja kas ta soovib sellega toime tulla, kas ta tuleb sellega toime, kas on mõtet sellega toime tulemist proovida jne. Mahajätmine tuleb otsustada muu järgi - selle järgi, mida mees perele annab või ei anna, kui väärt mees on isana, pereliikmena, kaaslasena, mitte selle järgi, kas pettis 0, 1, 2 või 0.87 korda. Ja ei, see, et pettis, ei tähenda kohe, et kõik ülejäänud tema head küljed on nullitud. Õigemini sinu jaoks tähendab - minu jaoks mitte.
Ja veel ning veelkord - sinu asi pole kõrvalt teise inimese valikuid arvustada ja nende arvelt ennast upitada - vaat, kus ikka mina tegin õigesti, jätsin kohe mehe maha. Me ei tea, kas sa tegid õigesti, äkki võtsid lihtsalt hea isa lastelt ning toreda kaaslase endalt ära ning mees poleks rohkem petnud ning probleemid oleks ajalukku vajunud. See jutt, et "kui on korra petnud, petab kindlasti veel" on vananaiste jutt ja pole tõsiseltvõetav. Sellega lohutavad end inimesed, kes peale mehe mahajätmist pole hiljem õnne leidnud ja siis on vaja endale korrutada, et ah, nagunii poleks ka suhet jätkates miski hästi olnud. Aga me ei tea, kas oleks või poleks.

Ma ei usu, et lapsed oleksid olnud õnnelikud kasvades sellises peres, kus ema on õnnetu ja allasurutud.

Mina ei võtnud endalt toredat kaaslast ära. See ei ole tore kaaslane, kes petab ja valetab. See ei ole tore kaaslane, keda ei saa usaldada. Praegu elan koos mehega, kelle puhul mul ei ole mitte mingisugustki tunnet, et ma ei saa teda usaldada. Selle eelmise "toreda kaaslasega" oli mul aga kuklas koguaeg see tunne.

Miks peaks mehe petmine tegema sinust allasurutud naise? Mind on petetud, minu enesehinnangule ei mõjunud see mitte kuidagi.
Kui nüüd väidad, et oma 38a kooselatud mehega oli pidevalt see tunne kuklas, mille pärast sa temaga siis elasid? Hoopid sina oled allaurutud ja sõltuv, ma ei elaks päevagi mehega, kelle puhul on midagi kuklas, ammugi 38 aastat järjest. Kas sinu arust tohib lahutada vaid otseste tõendite korral? Sinu puhul ongi täpselt see, et said petmise tõestuse ja nn. õigustuse lahutada.
Mis puudutab sinu uut kaaslast, siis esiteks, miks oli seda mehe lõhna kohe vaja? Nagu väidad, siis olid eelmisega 38a abielus ja penisonini on veel kaua aega, seega???? Uus kaaslane on oluliselt targem ka, oled talle ju eelmise teema kõik ära rääkinud, teab teatud vigu vältida.

[Külaline]

Huvitav, sinu leerist inimesed ju raiuvad koguaeg, et kõik mehed petavad. Ja ainuüksi juba sellepärast ei tasu oma meest maha jätta, et uus mees ju petab ka nagunii.

Millest selline arvamus, et kui sinu mees sind petaks, siis ei teeks ta seda kindlasti mitte rohkem kui üks kord?

Sa ei saa ju üldse millestki aru, onju? Asi pole selles, kas pettis ühe, kaks, seitse või null korda. Asi on selles, et igaühe (iga petetud naise) oma asi on otsustada, kui oluline see petmise fakt tema jaoks on ja kas ta soovib sellega toime tulla, kas ta tuleb sellega toime, kas on mõtet sellega toime tulemist proovida jne. Mahajätmine tuleb otsustada muu järgi - selle järgi, mida mees perele annab või ei anna, kui väärt mees on isana, pereliikmena, kaaslasena, mitte selle järgi, kas pettis 0, 1, 2 või 0.87 korda. Ja ei, see, et pettis, ei tähenda kohe, et kõik ülejäänud tema head küljed on nullitud. Õigemini sinu jaoks tähendab - minu jaoks mitte.
Ja veel ning veelkord - sinu asi pole kõrvalt teise inimese valikuid arvustada ja nende arvelt ennast upitada - vaat, kus ikka mina tegin õigesti, jätsin kohe mehe maha. Me ei tea, kas sa tegid õigesti, äkki võtsid lihtsalt hea isa lastelt ning toreda kaaslase endalt ära ning mees poleks rohkem petnud ning probleemid oleks ajalukku vajunud. See jutt, et "kui on korra petnud, petab kindlasti veel" on vananaiste jutt ja pole tõsiseltvõetav. Sellega lohutavad end inimesed, kes peale mehe mahajätmist pole hiljem õnne leidnud ja siis on vaja endale korrutada, et ah, nagunii poleks ka suhet jätkates miski hästi olnud. Aga me ei tea, kas oleks või poleks.

On tõesti inimeste loogika erinev. Kuidas saab selline mees olla väärt isa ja väärt mees, kes petab? Ainuüksi petmise asjaolu ise välistab ju selle omaduse. Missugune väärt isa kohtleb oma laste ema halvasti?

Ja see, mida mees annab või ei anna... Ausalt, sa nagu otsustad mingi kasusaamise eesmärgil selliseid asju? Mitte mingeid põhimõtteid sul ei ole? Oled valmis oma väärtushinnangutest loobuma, kui saad mehelt (või temaga koosolles) midagi vastu?

Kui sa minu pere pärast muretsed, siis minu lapsed olid lahutamise hetkel kõik täiskasvanud ning elasid eraldi. Seega, ei muutunud nende elukorralduses suurt midagi. Aga, kui oleks selgunud siis, kui lapsed olid veel väikesed, siis oleksin täpselt samamoodi käitunud. Ma ei usu, et lapsed oleksid olnud õnnelikud kasvades sellises peres, kus ema on õnnetu ja allasurutud.

Mina ei võtnud endalt toredat kaaslast ära. See ei ole tore kaaslane, kes petab ja valetab. See ei ole tore kaaslane, keda ei saa usaldada. Praegu elan koos mehega, kelle puhul mul ei ole mitte mingisugustki tunnet, et ma ei saa teda usaldada. Selle eelmise "toreda kaaslasega" oli mul aga kuklas koguaeg see tunne.

Ma olen päris palju lugenud suhteteemasid nii siit kui ka perekoolist ja ka mujalt. Ja eranditult kõikidest lugudest jääb kõlama see, et ehkki mees anus pisarsilmi andeks ja lubas enam mitte kunagi... siis tegelikult petmised jätkusid alati. ALATI! Meenutame kas või ühe peaministri lugu, kes käis isegi televisioonis oma naiselt andeks palumas ning igavest truudust vandumas. Ega läinudki kaua aega mööda, kui sama mees jälle oma vanadel tegudel oli.

See, et petja petab edaspidigi, ei ole mingi vananaiste jutt või väljamõeldis. Saan aru, et püüad halvas asjas lootust ja head leida, aga tegelikult on see lihtsalt naiivne ja eluvõõras enesepettus.

Me oleme sinuga sellest kõigest siin ja teistes teemades sada korda rääkinud. Ma tõesti ei viitsi rohkem. Mina ei sunni sind petjaga elama ega halvusta sind petja mahajätmises, vaid näitan sulle sinu mõttekäigu ebaloogilisi kohti minu arust. Ei ole minu asi, kuidas sina valikuid teed, inimene valib endale parima. Aga sina võiksid juba ükskord mõista, et kui keegi on valinud petjaga kokku jäämise, siis on ka tema valinud endale parima - ja sinu asi pole seda arvustada, nii nagu tema asi pole sind arvustada. Lõpeta juba see pikk vaidlusjoru, see on mõttetu.

Loomulikult ei ole see nii, et petja alati uuesti petab. Inimene petab siis, kui tal on mingi põhjus selleks. Kui põhjus jääb alles, siis ta petab edasi (ma ei väida, et põhjus on teises inimeses - põhjus võib olla inimeses endas). Aga on võimalus, et põhjus kaob - näiteks ei ole oma kaaslane sobiv seksuaalsuselt vms, siis on täiesti loogiline, et uut kaaslast see mees enam ei peta, kui uus on sobivam. Või kui on petmise põhjus ajutine ning kaob, siis enam ei peta petja, miks ta peaks. Või saab petja petmise käigus midagi enda kohta teada, saab targemaks - alati võimalik. Milline juhtum just kellelegi juhtub, seda ei tea iial. Väga lühinägelik on väita, et kõik petjad on ühesugused. See on sama loll väide kui see, et kõik mehed petavad. Inimesed on erinevad.

Samuti ei nulli petmine kõiki inimese muid häid külgi. Hea isa saab edasi olla, kuigi oled kõrvalsuhtes olnud, need on kaks iseasja. Tähelepanelik ja oma naisest hooliv saab olla ka armukest pidav mees, kui ta armukesepidamine on kindlates piirides. Kui sa selliseid olukordi ette ei kujuta, siis on viga sinu kujutlusvõimes. Nad on olemas.

[Külaline]

Võib ka nii olla, kellele seks eriti tähtis ei ole ja kes suguhaigusi ei karda, see elab petjaga edasi. Et ei pea truudust tähtsaks, peaasi, et muud aspektid klapivad ja et lastel isa ikka edasi oleks. Tugevat emotsionaalset seotust ka partneriga pole, st, et haiget ka ei saa, kui vend üleaisa lööb. Ega kõik siis haiget ei saa või draamat ei tekita, juhul, kui petmine välja tuleb, rahulikult saab ka asja võtta. Nagu öeldakse - halva koht on mõistuses, hea koht on südames.

Jah, just, ka selline võimalus on olemas. Kõrvaltvaataja seda ei tea ja seega pole vähimatki põhjust teistel midagi arvata ega hinnata.

[Külaline]

Sa ei saa ju üldse millestki aru, onju? Asi pole selles, kas pettis ühe, kaks, seitse või null korda. Asi on selles, et igaühe (iga petetud naise) oma asi on otsustada, kui oluline see petmise fakt tema jaoks on ja kas ta soovib sellega toime tulla, kas ta tuleb sellega toime, kas on mõtet sellega toime tulemist proovida jne. Mahajätmine tuleb otsustada muu järgi - selle järgi, mida mees perele annab või ei anna, kui väärt mees on isana, pereliikmena, kaaslasena, mitte selle järgi, kas pettis 0, 1, 2 või 0.87 korda. Ja ei, see, et pettis, ei tähenda kohe, et kõik ülejäänud tema head küljed on nullitud. Õigemini sinu jaoks tähendab - minu jaoks mitte.
Ja veel ning veelkord - sinu asi pole kõrvalt teise inimese valikuid arvustada ja nende arvelt ennast upitada - vaat, kus ikka mina tegin õigesti, jätsin kohe mehe maha. Me ei tea, kas sa tegid õigesti, äkki võtsid lihtsalt hea isa lastelt ning toreda kaaslase endalt ära ning mees poleks rohkem petnud ning probleemid oleks ajalukku vajunud. See jutt, et "kui on korra petnud, petab kindlasti veel" on vananaiste jutt ja pole tõsiseltvõetav. Sellega lohutavad end inimesed, kes peale mehe mahajätmist pole hiljem õnne leidnud ja siis on vaja endale korrutada, et ah, nagunii poleks ka suhet jätkates miski hästi olnud. Aga me ei tea, kas oleks või poleks.

Ma ei usu, et lapsed oleksid olnud õnnelikud kasvades sellises peres, kus ema on õnnetu ja allasurutud.

Mina ei võtnud endalt toredat kaaslast ära. See ei ole tore kaaslane, kes petab ja valetab. See ei ole tore kaaslane, keda ei saa usaldada. Praegu elan koos mehega, kelle puhul mul ei ole mitte mingisugustki tunnet, et ma ei saa teda usaldada. Selle eelmise "toreda kaaslasega" oli mul aga kuklas koguaeg see tunne.

Miks peaks mehe petmine tegema sinust allasurutud naise? Mind on petetud, minu enesehinnangule ei mõjunud see mitte kuidagi.
Kui nüüd väidad, et oma 38a kooselatud mehega oli pidevalt see tunne kuklas, mille pärast sa temaga siis elasid? Hoopid sina oled allaurutud ja sõltuv, ma ei elaks päevagi mehega, kelle puhul on midagi kuklas, ammugi 38 aastat järjest. Kas sinu arust tohib lahutada vaid otseste tõendite korral? Sinu puhul ongi täpselt see, et said petmise tõestuse ja nn. õigustuse lahutada.
Mis puudutab sinu uut kaaslast, siis esiteks, miks oli seda mehe lõhna kohe vaja? Nagu väidad, siis olid eelmisega 38a abielus ja penisonini on veel kaua aega, seega???? Uus kaaslane on oluliselt targem ka, oled talle ju eelmise teema kõik ära rääkinud, teab teatud vigu vältida.

Huvitav, kust sa seda välja lugesid, et ma olin KOHE uues suhtes? Ei! Ma olin vahepeal mitu aastat üksik - suhtlesin meestega küll seksi eesmärgil, aga suhet ei soovinud. Kuni tuli see mees, kes lihtsalt enne ei andnud alla, kui sai mu kätte.

Uuele mehele olen loomulikult rääkinud, miks ma abielu lahutasin. Mul on kahju, et sina oled oma elus vaid manipulaatorite ja ebausaldusväärsete inimestega kokku puutunud, kes kuritarvitavad sinu usaldust. See käis siis sinu lause kohta: "Uus kaaslane on oluliselt targem ka, oled talle ju eelmise teema kõik ära rääkinud, teab teatud vigu". Mina õnneks tean, et on olemas siiralt häid inimesi, keda saab usaldada.Ja selliseid inimesi on nii meeste kui ka naiste seas.

Minu ideaalis oleksin ma olnud elu ühe mehega kuni elu lõpuni. Ja sellepärast ma tõepoolest ei tõtanud pelgalt kõhutunde pealt lahutama. Aga, kui tõendid mulle otse näkku vaatasid, siis arvestades enda põhimõtteid ja väärtushinnanguid, ei olnud mul lihtsalt muud valikut.

Petmine ei peagi enesehinnangut mõjutama. Loe uuesti, mis kontekstis ma madalast enesehinnangust kirjutasin.

[Tolmukübe]

Oh seda elukest.. Kirjutad, et suhtlesid meestega seksi eesmärgi. Ennemalt kirjutasid, et petis mees tõi sulle hpv kõrge vähiriskiga. Levitasid haigust edasi? Kasutasid kondoomi? Aga sellega ei tunne ju midagi, milleks küll nühkida? Lugesin kuskilt, et keegi pidi voodisse minema hingelisest lähedusest. No võib ka nii, ega ma ei vaidle. Aga vaevalt, et sa oma praeguse partneriga kondoomi kasutad kogu aeg. Vend on ka kõrge riskiga hpv-d juba täis läinud? Lähete lahku, annab oma tulevasele seda edasi? Või mida üldse teha, kui selline viirus keres on, elu lõpuni kondoom või tsölibaat? Ideid?

[Külaline]

Ei, ma ei tea seda. Kõik pole 100% tõde, mida su vanaema sulle jutustas.
Ja su ülejäänud jutt pole kommentaari väärt, hale soov mitte aru saada, mida ma tegelikult ültesin.

Huvitav, sinu leerist inimesed ju raiuvad koguaeg, et kõik mehed petavad. Ja ainuüksi juba sellepärast ei tasu oma meest maha jätta, et uus mees ju petab ka nagunii.

Millest selline arvamus, et kui sinu mees sind petaks, siis ei teeks ta seda kindlasti mitte rohkem kui üks kord?

Sa ei saa ju üldse millestki aru, onju? Asi pole selles, kas pettis ühe, kaks, seitse või null korda. Asi on selles, et igaühe (iga petetud naise) oma asi on otsustada, kui oluline see petmise fakt tema jaoks on ja kas ta soovib sellega toime tulla, kas ta tuleb sellega toime, kas on mõtet sellega toime tulemist proovida jne. Mahajätmine tuleb otsustada muu järgi - selle järgi, mida mees perele annab või ei anna, kui väärt mees on isana, pereliikmena, kaaslasena, mitte selle järgi, kas pettis 0, 1, 2 või 0.87 korda. Ja ei, see, et pettis, ei tähenda kohe, et kõik ülejäänud tema head küljed on nullitud. Õigemini sinu jaoks tähendab - minu jaoks mitte.
Ja veel ning veelkord - sinu asi pole kõrvalt teise inimese valikuid arvustada ja nende arvelt ennast upitada - vaat, kus ikka mina tegin õigesti, jätsin kohe mehe maha. Me ei tea, kas sa tegid õigesti, äkki võtsid lihtsalt hea isa lastelt ning toreda kaaslase endalt ära ning mees poleks rohkem petnud ning probleemid oleks ajalukku vajunud. See jutt, et "kui on korra petnud, petab kindlasti veel" on vananaiste jutt ja pole tõsiseltvõetav. Sellega lohutavad end inimesed, kes peale mehe mahajätmist pole hiljem õnne leidnud ja siis on vaja endale korrutada, et ah, nagunii poleks ka suhet jätkates miski hästi olnud. Aga me ei tea, kas oleks või poleks.

See väärt mees ja väärt isa on tõesti ... Ausalt, täiesti tülgastav on sellist juttu lugeda.

Seda arutelu siin lugedes meenus mulle oma parima sõbranna elu. Tema lapsepõlv möödus koos sellise "väärt isaga". See oli lihtsalt õudne, kuidas temale ja ta õele ja vennale mõjus see, et isa ringi lasi. Mäletan, et olin isegi selle tralli sees, sest sõbranna elas seda ikka väga sügavalt üle ja see oli tal pidevalt jututeemaks.

Läksid emaga kogemata valel ajal suvilasse, kus isa teise naisega seksis parasjagu. Sõbranna tuli liiga vara koolist koju .... Selle pere lapsed olid tegelikult sügavalt traumeeritud sellest elust. Sõbranna vend pissis vist ennast kuni täisealiseks saamiseni öösiti alla.

Sõbranna ema andis andeks ja leppis kõigega. Ta oli tegelikult väga kena naine, kes meeldis paljudele meestele. Selle asemel, et tõprast lahutada, lihtsalt kannatas ja lootis, et mees normaalseks muutuks. Kohe kindlasti ei tasu arvata, et ju siis sellele naisele nii sobis. Ei sobinud! Kuna ema ja tütar olid sõbrannad, siis mu sõbranna teadis kõigest. Teadis ka seda, et ema kannatas meeletult.

Ühel päeval marssis see mees siiski minema, teise naise juurde. Ja naine oligi üksi! Selleks ajaks olid kõik kolm last ka juba suured ja pesast välja lennanud. Nüüd oli 60-aastane naine järsku üksi. Oleks ta kohe noorena selle nõmeda kooselu lõpetanud, siis oleks ta kindlalt oma ellu uue mehe leidnud.

Täiesti mahavisatud elu ja aeg. Kannatad ja loodad ning lõpuks oled hoopis üksi.

Mis minu sõbrannasse puutub, siis tema vend on ilusti isa käitumismustri üle võtnud. Vahetab naisi. Petab neid kõik. Treib küla peale lapsi. Sõbranna õde kannatab tugeva ärevushäire all. Sõbranna on aga oma ema mustris. Ta suutis ka sellise mehe omale leida, nagu oli ta isa. Ja nüüd talub alandlikult oma mehe ringitõmbamist. Noh, nad on 30+ aastat koos elanud. Ja ju siis sõbrannale nii sobib. Aga õnnelik ta kohe kindlasti ei ole.

Nii et väita, et ringiseksutav isa ei traumeeri oma lapsi, on ääretult vale. See mõjutab laste elu väga. Ja nagu näha, siis mitmel erineval moel. Alustades õnnetu ema toetamises lõpetades sellega, et oma täiskasvanuellu võetakse kahjuks samad mustrid ja hoiakud kaasa.

[Külaline]

Oh seda elukest.. Kirjutad, et suhtlesid meestega seksi eesmärgi. Ennemalt kirjutasid, et petis mees tõi sulle hpv kõrge vähiriskiga. Levitasid haigust edasi? Kasutasid kondoomi? Aga sellega ei tunne ju midagi, milleks küll nühkida? Lugesin kuskilt, et keegi pidi voodisse minema hingelisest lähedusest. No võib ka nii, ega ma ei vaidle. Aga vaevalt, et sa oma praeguse partneriga kondoomi kasutad kogu aeg. Vend on ka kõrge riskiga hpv-d juba täis läinud? Lähete lahku, annab oma tulevasele seda edasi? Või mida üldse teha, kui selline viirus keres on, elu lõpuni kondoom või tsölibaat? Ideid?

Loomulikult kasutasin kondoomi. Mis võimalus siis veel on?

Praegu olen püsisuhtes ja püsisuhtes ma tõesti kondoomi ei kasuta. Milleks see vajalik peaks olema? HPV mehi õnneks niimoodi ei kahjusta nagu naisi. Ta ei ole ka enam poisike. Tal on varem suhteid olnud ning võimalik, et tal oli mõni hpv variant juba enne mind olemas. Suguhaiguste testid tegime me küll enne kondoomi ärajätmist, aga hpv vastu seda ei tehta. Vähemalt ei ole see suguhaiguste kontrollpaketis sees. Lahkuminekuplaani meil ei ole. Ta on nõus sellega, et tal on hpv nakkusega partner.

[Külaline]

Huvitav, sinu leerist inimesed ju raiuvad koguaeg, et kõik mehed petavad. Ja ainuüksi juba sellepärast ei tasu oma meest maha jätta, et uus mees ju petab ka nagunii.

Millest selline arvamus, et kui sinu mees sind petaks, siis ei teeks ta seda kindlasti mitte rohkem kui üks kord?

Sa ei saa ju üldse millestki aru, onju? Asi pole selles, kas pettis ühe, kaks, seitse või null korda. Asi on selles, et igaühe (iga petetud naise) oma asi on otsustada, kui oluline see petmise fakt tema jaoks on ja kas ta soovib sellega toime tulla, kas ta tuleb sellega toime, kas on mõtet sellega toime tulemist proovida jne. Mahajätmine tuleb otsustada muu järgi - selle järgi, mida mees perele annab või ei anna, kui väärt mees on isana, pereliikmena, kaaslasena, mitte selle järgi, kas pettis 0, 1, 2 või 0.87 korda. Ja ei, see, et pettis, ei tähenda kohe, et kõik ülejäänud tema head küljed on nullitud. Õigemini sinu jaoks tähendab - minu jaoks mitte.
Ja veel ning veelkord - sinu asi pole kõrvalt teise inimese valikuid arvustada ja nende arvelt ennast upitada - vaat, kus ikka mina tegin õigesti, jätsin kohe mehe maha. Me ei tea, kas sa tegid õigesti, äkki võtsid lihtsalt hea isa lastelt ning toreda kaaslase endalt ära ning mees poleks rohkem petnud ning probleemid oleks ajalukku vajunud. See jutt, et "kui on korra petnud, petab kindlasti veel" on vananaiste jutt ja pole tõsiseltvõetav. Sellega lohutavad end inimesed, kes peale mehe mahajätmist pole hiljem õnne leidnud ja siis on vaja endale korrutada, et ah, nagunii poleks ka suhet jätkates miski hästi olnud. Aga me ei tea, kas oleks või poleks.

See väärt mees ja väärt isa on tõesti ... Ausalt, täiesti tülgastav on sellist juttu lugeda.

Seda arutelu siin lugedes meenus mulle oma parima sõbranna elu. Tema lapsepõlv möödus koos sellise "väärt isaga". See oli lihtsalt õudne, kuidas temale ja ta õele ja vennale mõjus see, et isa ringi lasi. Mäletan, et olin isegi selle tralli sees, sest sõbranna elas seda ikka väga sügavalt üle ja see oli tal pidevalt jututeemaks.

Läksid emaga kogemata valel ajal suvilasse, kus isa teise naisega seksis parasjagu. Sõbranna tuli liiga vara koolist koju .... Selle pere lapsed olid tegelikult sügavalt traumeeritud sellest elust. Sõbranna vend pissis vist ennast kuni täisealiseks saamiseni öösiti alla.

Sõbranna ema andis andeks ja leppis kõigega. Ta oli tegelikult väga kena naine, kes meeldis paljudele meestele. Selle asemel, et tõprast lahutada, lihtsalt kannatas ja lootis, et mees normaalseks muutuks. Kohe kindlasti ei tasu arvata, et ju siis sellele naisele nii sobis. Ei sobinud! Kuna ema ja tütar olid sõbrannad, siis mu sõbranna teadis kõigest. Teadis ka seda, et ema kannatas meeletult.

Ühel päeval marssis see mees siiski minema, teise naise juurde. Ja naine oligi üksi! Selleks ajaks olid kõik kolm last ka juba suured ja pesast välja lennanud. Nüüd oli 60-aastane naine järsku üksi. Oleks ta kohe noorena selle nõmeda kooselu lõpetanud, siis oleks ta kindlalt oma ellu uue mehe leidnud.

Täiesti mahavisatud elu ja aeg. Kannatad ja loodad ning lõpuks oled hoopis üksi.

Mis minu sõbrannasse puutub, siis tema vend on ilusti isa käitumismustri üle võtnud. Vahetab naisi. Petab neid kõik. Treib küla peale lapsi. Sõbranna õde kannatab tugeva ärevushäire all. Sõbranna on aga oma ema mustris. Ta suutis ka sellise mehe omale leida, nagu oli ta isa. Ja nüüd talub alandlikult oma mehe ringitõmbamist. Noh, nad on 30+ aastat koos elanud. Ja ju siis sõbrannale nii sobib. Aga õnnelik ta kohe kindlasti ei ole.

Nii et väita, et ringiseksutav isa ei traumeeri oma lapsi, on ääretult vale. See mõjutab laste elu väga. Ja nagu näha, siis mitmel erineval moel. Alustades õnnetu ema toetamises lõpetades sellega, et oma täiskasvanuellu võetakse kahjuks samad mustrid ja hoiakud kaasa.

Tülgastav jah, aga saa nüüd aru, et armukest saab pidada ka teisiti, ei pea kõik nii tülgastav olema ja ei pea lapsed sellest midagi teadma. Sinu kirjeldatud juhtumil muidugi läheks minagi minema.

[Külaline]

a.

Tülgastav jah, aga saa nüüd aru, et armukest saab pidada ka teisiti, ei pea kõik nii tülgastav olema ja ei pea lapsed sellest midagi teadma. Sinu kirjeldatud juhtumil muidugi läheks minagi minema.

Ja sa arvad tõsiselt, et lapsed on lollid ja ei saa aru, kui peres midagi sellist toimub?