Arutle Foorum

Palun abi!

Kuidas olete määranud kinnisvara hinna, mille peab nimetama notaritasu arvutamiseks pärimistehingu puhul? Saan aru, et see on täiesti pärijate endi nimetada, aga kas ja kes kontrollib, kas see on ka realistlik? Milline protsent sealt siis notarile läheb? Mis takistab mul nimetamast summaks nt 1000 eurot, kuigi asi ise võib väärt olla 100 000?

Mu ema nimelt ajab peale isa surma pärimisasju (meie vennaga loobusime oma osast ema-isa ühisele elukohale) ja talle oli notar öelnud, et ta peaks lepingu sõlmimiseks kinnisvara hinnaks panema ikka u 100 000 eurot küll, et vaevalt mõni Tallinna korter vähem väärt on. Aga mäletan, et kui kunagi vanaisa-vanaema korteri kinkelepingut tehti, siis nimetas vanaisa väärtuseks mingi üliväikse summa, sealt läks miski protsent notarile ja asi ants. Ma ei taha, et ema üle maksab.

Väärtus määratakse ning tasu makstakse turuhinna järgi.

Külaline kirjutas: ↑03 Okt 2024 12:12 Väärtus määratakse ning tasu makstakse turuhinna järgi.

Kas see oli siis 20 aastat tagasi kuidagi teisiti? Sest mäletan, et vanaisa ütles korteri hinnaks mingi naeruväärselt väikse summa, siis vist olid veel kroonid, oletame, et ütleski 1000 krooni. Ja siis pidi maksma vastavalt sellele väikese notaritasu ja riigilõivu.

Me ei taha kindlasti notarit kuidagi pooltasuta saada, aga mõtlen just, et ema ei peaks päris näiteks... ma ei tea, mitu tuhat maksma, kui piisaks võibolla ainult nt mõnesajast eurost.

olen ka kahel korral sama asjaga kokku puutunud. Esimesel korral määras notar ise hinna võrreldes sarnaseid kinnisvaraobjekte ja teisel korral (teise notari juures), kes käskis meil seda ise teha, panime enamvähem suvalise, aga siiski mitte ebareaalselt madala hinna.

Ot, nüüd ma ei saa aru, pealkiri kinkeleping, aga sisuks hoopis pärandi saamine.

See jutt natuke segane. Mis lepingut su ema täpselt sõlmima hakkab? Pärimisel pole mingit kinnisvara hinnast sõltuvat notaritasu. Kinkelepingu puhul saab korteri hinna kõige lihtsamalt teada, kui lööd kv.ee lahti ja vaatad sarnaseid kortereid.

Anonymous kirjutas: ↑03 Okt 2024 11:49Mu ema nimelt ajab peale isa surma pärimisasju (meie vennaga loobusime oma osast ema-isa ühisele elukohale) ja talle oli notar öelnud, et ta peaks lepingu sõlmimiseks kinnisvara hinnaks panema ikka u 100 000 eurot küll, et vaevalt mõni Tallinna korter vähem väärt on. Aga mäletan, et kui kunagi vanaisa-vanaema korteri kinkelepingut tehti, siis nimetas vanaisa väärtuseks mingi üliväikse summa, sealt läks miski protsent notarile ja asi ants. Ma ei taha, et ema üle maksab.

Kui tegu on su ema ja isa ühise elukohaga, siis ilmselt neil oli ühisvara ja päritakse ainult isa osa ehk poolt korterit, millest omakorda pool läheb nagunii emale ju. Selle ülejäänud veerandi kaasomandis oleva osa hind on kindlalt ju väiksem kui lihtsalt veerand kogu korteri hinnast. Sest see on ainult osa tervest korterist.
Teine küsimus on, et kas teil on vahet, kes juriidiliselt omanikud on? Äkki on lihtsalt pärandi vastuvõtmine odavam? See eeldab muidugi häid suhteid peres.

Asja väärtuse võib üsna suvaliselt nimetada, aga see ei tähenda, et notar selle nimetatud summa ka tasu arvestamisel aluseks võtab. Notar võib selgelt alla turuhinna tehingu juures määrata tasu turu keskmise hinna alusel, mis võib olla ka suurem kui kehvas seisukorras vara tegelik väärtus. Seega pigem tasub ikka vaadata, mis enam-vähem väärtus on, kui ikka aastaid remonti tehtud pole ka tehnosüsteemid uuendamist vajavad, siis on ju ka hind võimalik adekvaatselt alla poole tuua.
100 000 euro väärtuse juures on notaritasu kinkelepingu korral 391.38 €.
Liiga väikese väärtuse määramisel on ka riskit, millega tasub arvestada.

Külaline kirjutas: ↑03 Okt 2024 18:32 Asja väärtuse võib üsna suvaliselt nimetada, aga see ei tähenda, et notar selle nimetatud summa ka tasu arvestamisel aluseks võtab. Notar võib selgelt alla turuhinna tehingu juures määrata tasu turu keskmise hinna alusel, mis võib olla ka suurem kui kehvas seisukorras vara tegelik väärtus. Seega pigem tasub ikka vaadata, mis enam-vähem väärtus on, kui ikka aastaid remonti tehtud pole ka tehnosüsteemid uuendamist vajavad, siis on ju ka hind võimalik adekvaatselt alla poole tuua.
100 000 euro väärtuse juures on notaritasu kinkelepingu korral 391.38 €.
Liiga väikese väärtuse määramisel on ka riskit, millega tasub arvestada.

Lisan siia juurde, et 100 000€ väärtuse juures on notaritasu küll 391.38€, kuid sinna tuleb veel juurde riigilõiv 110€ ja neid summasid peavad maksma notarile nii kinkija kui kingisaaja. Mina loobusin kinkimisest, sest lihtsalt tonni välja käia on veits haige. Arutasime kinkijaga omavahel, et paneme kingitusele ehk korterile hinnaks näiteks 6000€, aga kohe tuli notarilt meil vastu, et palun selgitage, miks on see alla turuväärtuse ja notar ei võta selliseid kahtlaseid asju töösse.

rako kirjutas: ↑31 Mär 2025 09:55

Külaline kirjutas: ↑03 Okt 2024 18:32 Asja väärtuse võib üsna suvaliselt nimetada, aga see ei tähenda, et notar selle nimetatud summa ka tasu arvestamisel aluseks võtab. Notar võib selgelt alla turuhinna tehingu juures määrata tasu turu keskmise hinna alusel, mis võib olla ka suurem kui kehvas seisukorras vara tegelik väärtus. Seega pigem tasub ikka vaadata, mis enam-vähem väärtus on, kui ikka aastaid remonti tehtud pole ka tehnosüsteemid uuendamist vajavad, siis on ju ka hind võimalik adekvaatselt alla poole tuua.
100 000 euro väärtuse juures on notaritasu kinkelepingu korral 391.38 €.
Liiga väikese väärtuse määramisel on ka riskit, millega tasub arvestada.

Lisan siia juurde, et 100 000€ väärtuse juures on notaritasu küll 391.38€, kuid sinna tuleb veel juurde riigilõiv 110€ ja neid summasid peavad maksma notarile nii kinkija kui kingisaaja. Mina loobusin kinkimisest, sest lihtsalt tonni välja käia on veits haige. Arutasime kinkijaga omavahel, et paneme kingitusele ehk korterile hinnaks näiteks 6000€, aga kohe tuli notarilt meil vastu, et palun selgitage, miks on see alla turuväärtuse ja notar ei võta selliseid kahtlaseid asju töösse.

Kingisaaja maksab kõik kulud, aus.
Kust see tonn tuli?

Kingisaaja maksab kõik kulud, aus.
Kust see tonn tuli?
[/quote]
Kui käesoleva seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest:
1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu;
2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu.

400+100+400. seda tuleb notarile veel eraldi teada anda, kumb maksab kulud.

rako kirjutas: ↑31 Mär 2025 09:55

Külaline kirjutas: ↑03 Okt 2024 18:32 Asja väärtuse võib üsna suvaliselt nimetada, aga see ei tähenda, et notar selle nimetatud summa ka tasu arvestamisel aluseks võtab. Notar võib selgelt alla turuhinna tehingu juures määrata tasu turu keskmise hinna alusel, mis võib olla ka suurem kui kehvas seisukorras vara tegelik väärtus. Seega pigem tasub ikka vaadata, mis enam-vähem väärtus on, kui ikka aastaid remonti tehtud pole ka tehnosüsteemid uuendamist vajavad, siis on ju ka hind võimalik adekvaatselt alla poole tuua.
100 000 euro väärtuse juures on notaritasu kinkelepingu korral 391.38 €.
Liiga väikese väärtuse määramisel on ka riskit, millega tasub arvestada.

Lisan siia juurde, et 100 000€ väärtuse juures on notaritasu küll 391.38€, kuid sinna tuleb veel juurde riigilõiv 110€ ja neid summasid peavad maksma notarile nii kinkija kui kingisaaja. Mina loobusin kinkimisest, sest lihtsalt tonni välja käia on veits haige. Arutasime kinkijaga omavahel, et paneme kingitusele ehk korterile hinnaks näiteks 6000€, aga kohe tuli notarilt meil vastu, et palun selgitage, miks on see alla turuväärtuse ja notar ei võta selliseid kahtlaseid asju töösse.

Saan ma õigesti aru, et loobusid 100 000 maksvast kingitusest, kuna ei raatsinud 1000 selle eest maksta?

TA võiks kõigepealt ära otsustada, kas tegemist on pärimise või kinkimisega.

See on teemaalgatajale tagantjärele tarkus, aga soovitan vastatstikuse testamendi teha. Meil veel tegemata, aga mu vanemad tegid paar aastat enne isa surma. Mina sain sain notarilt vaid teavituse, et mul pole midagi pärida, ema päris kõik. Kui kunagi ema ka enam pole, eks me siis lastega jagame. Kavatseme abikaasaga ka samuti teha (juba paar aastat tegelikult), praegu küll lastega suhted väga head, aga kunagi ei tea millise kaaslane või abikaasa neil sel hetkel on, ehk hakkab oma osa juba kohe välja nõudma. Ma küll pole huvitatud oma kodu osadeks jagamisest või poolest oma pangaarve jagamisest enne kui me mõlemad surnud oleme, siis tehku mis tahavad.
Ja kui on normaalsed kaaslased (loodetavasti ikka on sel hetkel, praegu küll väga toredad), siis notaris oma osast loobumine maksab ka midagi.

Pärimisel ja kinkelepimgul ei ole absoluutselt tasudel seost.
Peale inimese surma ei saa kinkelepimgut teha enam. Siis läheb seaduse järgi pärimine, kui pole testamenti tehtud.
Tundub, et algataja ei tea neist asjust päris õieti.

Kinkelpingut saab teha enne surma.

Külaline kirjutas: ↑31 Mär 2025 22:50siis notaris oma osast loobumine maksab ka midagi.

Mina olen oma osast loobunud ja see summa polnud ilmselt märkimisväärne, kuna üldse ei mäletagi. Loobusin oma ema pärandusest lapse kasuks. Mul polnud seda maja üldse vaja, temal aga küll.

Saan ma õigesti aru, et loobusid 100 000 maksvast kingitusest, kuna ei raatsinud 1000 selle eest maksta?

Minu olukord on keerulisem, sest tegu on minu vanematega, kes tahaksid kinkida mulle minu sünnikodu, milles olen ainus elanik. Aga mitte keegi meist ei oska sellele hinda panna. No ei ole ju nii, et lööd kv.ee lahti ja vaatad, et see korter on ilusasti remonditud ja maksab 100k, aga vot sellel on tapeet lahti ja peldik kole, siis üle 60k ei plekiks, aga näe, see ka ju on 100k. Kuid saad aru, et notar tahab kõvasti teenida su pealt ja on valmis hinnastama mingi kõige kõrgema hinnaga, mis ta sealt leiab ning vastuvaidlemist ei ole. Siis ongi, et mida prst, lihtsalt paberimäärimise eest 1000 maksta? Ja kes peaks selle maksma, mina või mu vanemad? Ükski osapool meist kolmest ei ole mingi asjaga nõus või rahul.

rako kirjutas: ↑01 Apr 2025 13:22

Saan ma õigesti aru, et loobusid 100 000 maksvast kingitusest, kuna ei raatsinud 1000 selle eest maksta?

Minu olukord on keerulisem, sest tegu on minu vanematega, kes tahaksid kinkida mulle minu sünnikodu, milles olen ainus elanik. Aga mitte keegi meist ei oska sellele hinda panna. No ei ole ju nii, et lööd kv.ee lahti ja vaatad, et see korter on ilusasti remonditud ja maksab 100k, aga vot sellel on tapeet lahti ja peldik kole, siis üle 60k ei plekiks, aga näe, see ka ju on 100k. Kuid saad aru, et notar tahab kõvasti teenida su pealt ja on valmis hinnastama mingi kõige kõrgema hinnaga, mis ta sealt leiab ning vastuvaidlemist ei ole. Siis ongi, et mida prst, lihtsalt paberimäärimise eest 1000 maksta? Ja kes peaks selle maksma, mina või mu vanemad? Ükski osapool meist kolmest ei ole mingi asjaga nõus või rahul.

Miks seda kinkima peab, kui võiksid olla seaduslik või testamendijärgne pärija?

Miks seda kinkima peab, kui võiksid olla seaduslik või testamendijärgne pärija?

Ma polegi päris täpset vastust saanud. Nad on rääkinud, et kuna me eraldi elame juba nii pikka aega, aga minul pole õigust näiteks KÜ koosolekutel hääletada või võtta oma eluaset puudutavates küsimustes vastu otsuseid, siis oleks ju parem kui ma ei sõltuks kellestki teisest nii palju. Kingime sulle, kallis laps, ja siis sa võid sellega teha, mida hing aga tahab! Miks peaksid ootama meie surmani ning pärimiseni?
PS Kõiki makse maksan ma selle kodu eest ise, nii et rahaliselt neist ei sõltu.

rako kirjutas: ↑01 Apr 2025 14:52

Miks seda kinkima peab, kui võiksid olla seaduslik või testamendijärgne pärija?

Ma polegi päris täpset vastust saanud. Nad on rääkinud, et kuna me eraldi elame juba nii pikka aega, aga minul pole õigust näiteks KÜ koosolekutel hääletada või võtta oma eluaset puudutavates küsimustes vastu otsuseid, siis oleks ju parem kui ma ei sõltuks kellestki teisest nii palju. Kingime sulle, kallis laps, ja siis sa võid sellega teha, mida hing aga tahab! Miks peaksid ootama meie surmani ning pärimiseni?
PS Kõiki makse maksan ma selle kodu eest ise, nii et rahaliselt neist ei sõltu.

Kui selle turuväärtus on teie arust odavam kui 100K, siis nii notarile ütledki. Notaritasu peab maksma pooles summas, kui tegu vanemate ja lapsega.