Arutle Foorum

Mis on elu mõte? Ma pole varem nii üldse mõelnud.
Elame milleks? Et tööd teha või teeme tööd, et elada.
Elad korra. Ja siis? Peale surma ei tea sellest midagi.
Kas tuleme siia ilma mingi ülesandega.
Praegu homikul tööle, hilja koju. Hommikul tööle tagasi.

Jätkan.
Ainult hetkeks oleme siin ilmas. Ja eluhetketel mil omandame teadmisi või materjaalset, nendega pole meil edaspidi midagi peale hakata isegi kui sünniksime uuesti.
Ikka puhtalt lehelt paljalt.

Jah, ei ole minagi sellest aru saanud. Jõudehetkedel tekib sageli küsimus: miks ma olen siin? Ja kui vastust ei leia, tuleb peale kurbus ja tüdimus, kõik tundub mõttetu. Seetõttu on hea, kui neid jõudehetkeid eriti tihti ei ole. Vaimne tervis püsib parem.

Ma olen ka mõelnud. Olen ikka üksjagu kehvat elu tunda saanud, mis ei ole minu valikute pärast. Aga võib-olla on see õppetund, et ma oma lastele õpetaks igas kehvas olukorras siirust ja armastust. Ise ma seda ei saanud. Nüüd vb on minu kord see teadmine edasi anda. Ma muud elu eesmärki küll leida ei suuda sellest suurest pa*amerest

Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 16:14 Jah, ei ole minagi sellest aru saanud. Jõudehetkedel tekib sageli küsimus: miks ma olen siin? Ja kui vastust ei leia, tuleb peale kurbus ja tüdimus, kõik tundub mõttetu. Seetõttu on hea, kui neid jõudehetkeid eriti tihti ei ole. Vaimne tervis püsib parem.

Huvitav... Mul just vastupidi. Kui on jõudehetki, on tuju palju parem, suudan asjadest huvituda, elu tundub värvikas ja mõttekas.

Kui tööd saab liiga palju tekib väsimus, mis väljendub just selles samas: tüdimus, millestki huvituda ei suuda jne. Aga loogiline ka - üleväsinud inimene nürinebki, ei taha ega suuda midagi ette võtta (laske vaid puhata).

Ka teemaalgataja jutt tundub mulle hästi töökeskne. Aga oled proovinud nii, et sätis oma elu nii, et töötad vähem? Et ei tule enam õhtul hilja koju vaid varem ja ülejäänud aja täidad endale meeldivate, rahulike tegevustega?

Mis mulle nüüd, keskealisena on selgeks saanud (noorena ma ei osanud nii mõelda), on see et kõik inimesed ei ole oma tüübilt saavutajad ehk teiste sõnadega, kõigi eluülesanne ei pruugi olla võimalikult palju töötatada ja saavutada. MIks see nii on, ma ei tea, aga mõnda see kõva saavutamine sisemas ei huvitagi ja mida rohkem ennast takka piitsutab, seda kurvameelsemaks ja tüdinumaks muutub. Siis tuleb õppida hoopis rahulikumalt kulgema ja endale asu andma.

Mis mulle nüüd, keskealisena on selgeks saanud (noorena ma ei osanud nii mõelda), on see et kõik inimesed ei ole oma tüübilt saavutajad ehk teiste sõnadega, kõigi eluülesanne ei pruugi olla võimalikult palju töötatada ja saavutada. MIks see nii on, ma ei tea, aga mõnda see kõva saavutamine sisemas ei huvitagi ja mida rohkem ennast takka piitsutab, seda kurvameelsemaks ja tüdinumaks muutub. Siis tuleb õppida hoopis rahulikumalt kulgema ja endale asu andma.

See kõik on väga okei, kui inimene teebki sellise valiku ja lepib ka sellega, mis sellega kaasneb. Näiteks tean selliseid inimesi, kes pole elus pingutanud ja lasknud elul lihtsalt kulgeda. Ja siis räägivad, et näe, kuidas sellel on vedanud, tal on palju raha, aga mul mitte midagi. Kui teine inimene on ambitsioonikas, pingutab, teeb karjääri, siis ütleb halvustavalt, et näe, mingi töönarkomaan, samas kui see ilusa auto ostab, on kade. Vähestel kukub midagi niisama sülle, kui inimene soovib vaikselt kulgeda, siis olgu ka sellise eluga rahul, mitte ärgu kadestagu teisi.

Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 15:36 Mis on elu mõte? Ma pole varem nii üldse mõelnud.
Elame milleks? Et tööd teha või teeme tööd, et elada.
Elad korra. Ja siis? Peale surma ei tea sellest midagi.
Kas tuleme siia ilma mingi ülesandega.
Praegu homikul tööle, hilja koju. Hommikul tööle tagasi.

Miks peab mingi mõte olema? Muidu ei suuda elada või? Loomulikult pole mitte mingit mõtet, a kui sa muidu hakkama ei saa, siis võid ju omale midagi välja mõelda.

Külaline kirjutas: ↑08 Mai 2025 18:08kõik inimesed ei ole oma tüübilt saavutajad ehk teiste sõnadega, kõigi eluülesanne ei pruugi olla võimalikult palju töötatada ja saavutada. MIks see nii on, ma ei tea, aga mõnda see kõva saavutamine sisemas ei huvitagi ja mida rohkem ennast takka piitsutab, seda kurvameelsemaks ja tüdinumaks muutub. Siis tuleb õppida hoopis rahulikumalt kulgema ja endale asu andma.

Ma mõtlen samuti. Kuigi mul on olnud võimalusi karjääriredelil tõusta, pole ma neid pakkumisi vastu võtnud, sest tahan rahulikult kulgeda ilma, et peaksin pidevalt töö peale mõtlema ja vastutama. Paljud ei saa sellest aru ja hurjutavad mind, et miks ma pole tahtnud oma asutuses kõrgemat kohta vastu võtta. Aga mulle on hoopis tähtsam oma rahulik kulgemine. Kuigi olen ise vägagi seltskondlik ja rõõmsameelne tüüp.

Külaline kirjutas: ↑08 Mai 2025 20:13 Miks peab mingi mõte olema? Muidu ei suuda elada või? Loomulikult pole mitte mingit mõtet, a kui sa muidu hakkama ei saa, siis võid ju omale midagi välja mõelda.

Ega ei peagi. Ja mul polegi olnud, et peaks olema.
Lihtsalt, et kui olen olemas, siis olen.
Aga hakkasin mõtlema, et kas teistel siis on mingi elumõte või asi mida elust tahaks. Ja mis see siis oleks.
Et kas ma olen teistsugune kel pole seda mõtet olnud.
Aga üks hiljutine asi on mind tugevasti mõjutanud ja pannud selle üle mõtlema, et mida tahaks, et oleks.

Guest kirjutas: ↑08 Mai 2025 19:39

Mis mulle nüüd, keskealisena on selgeks saanud (noorena ma ei osanud nii mõelda), on see et kõik inimesed ei ole oma tüübilt saavutajad ehk teiste sõnadega, kõigi eluülesanne ei pruugi olla võimalikult palju töötatada ja saavutada. MIks see nii on, ma ei tea, aga mõnda see kõva saavutamine sisemas ei huvitagi ja mida rohkem ennast takka piitsutab, seda kurvameelsemaks ja tüdinumaks muutub. Siis tuleb õppida hoopis rahulikumalt kulgema ja endale asu andma.

See kõik on väga okei, kui inimene teebki sellise valiku ja lepib ka sellega, mis sellega kaasneb. Näiteks tean selliseid inimesi, kes pole elus pingutanud ja lasknud elul lihtsalt kulgeda. Ja siis räägivad, et näe, kuidas sellel on vedanud, tal on palju raha, aga mul mitte midagi. Kui teine inimene on ambitsioonikas, pingutab, teeb karjääri, siis ütleb halvustavalt, et näe, mingi töönarkomaan, samas kui see ilusa auto ostab, on kade. Vähestel kukub midagi niisama sülle, kui inimene soovib vaikselt kulgeda, siis olgu ka sellise eluga rahul, mitte ärgu kadestagu teisi.

Jah, muidugi, selle eelduseks on arusaam, et igal elamise viisil on oma plussid ja miinused ning ei näe kellegi teise teistmoodi valikutes ja teistmoodi elus mingit ebaõiglust.

Hamlet hoidis kolpa peos -
mis on olemise seos?
on too lamba või ehk sea
vähemalt saab süldi hea.

Külaline kirjutas: ↑08 Mai 2025 21:40

Külaline kirjutas: ↑08 Mai 2025 20:13 Miks peab mingi mõte olema? Muidu ei suuda elada või? Loomulikult pole mitte mingit mõtet, a kui sa muidu hakkama ei saa, siis võid ju omale midagi välja mõelda.

Ega ei peagi. Ja mul polegi olnud, et peaks olema.
Lihtsalt, et kui olen olemas, siis olen.
Aga hakkasin mõtlema, et kas teistel siis on mingi elumõte või asi mida elust tahaks. Ja mis see siis oleks.
Et kas ma olen teistsugune kel pole seda mõtet olnud.
Aga üks hiljutine asi on mind tugevasti mõjutanud ja pannud selle üle mõtlema, et mida tahaks, et oleks.

Elu mõte on ennast hästi tunda. Kui kõik on hästi, siis pole vaja kuskile enam püüelda. Võid muidugi püüelda, keegi ei keela, aga ei pea. Elu mõte on saavutada endale püsiv hea seisund. Mis kellegile head teeb: rahulik kulgemine, palju asju, vms. Et inimene oleks õnnelik, või vähemalt oma eluga rahul.

Tolmukübe kirjutas: ↑09 Mai 2025 08:18

Külaline kirjutas: ↑08 Mai 2025 21:40

Külaline kirjutas: ↑08 Mai 2025 20:13 Miks peab mingi mõte olema? Muidu ei suuda elada või? Loomulikult pole mitte mingit mõtet, a kui sa muidu hakkama ei saa, siis võid ju omale midagi välja mõelda.

Ega ei peagi. Ja mul polegi olnud, et peaks olema.
Lihtsalt, et kui olen olemas, siis olen.
Aga hakkasin mõtlema, et kas teistel siis on mingi elumõte või asi mida elust tahaks. Ja mis see siis oleks.
Et kas ma olen teistsugune kel pole seda mõtet olnud.
Aga üks hiljutine asi on mind tugevasti mõjutanud ja pannud selle üle mõtlema, et mida tahaks, et oleks.

Elu mõte on ennast hästi tunda. Kui kõik on hästi, siis pole vaja kuskile enam püüelda. Võid muidugi püüelda, keegi ei keela, aga ei pea. Elu mõte on saavutada endale püsiv hea seisund. Mis kellegile head teeb: rahulik kulgemine, palju asju, vms. Et inimene oleks õnnelik, või vähemalt oma eluga rahul.

Kuidas sa saad olla endaga rahul, kui kusagil sureb täna kolmeaastane Timofei ja kõrval ahastab tema ema (nagu paar päeva tagasi Krivoi Rihis)? Selleks pead sa olema empaatiata tundetu lurjus, nagu amööb katseklaasis. Temal on kõik hästi.
Ära küsi, kellele lüüakse hingekella, seda lüüakse sinule!
Inimesel ei saa olla "kõik hästi", kui ta pole lihtsalt elementaarne teadvuseta organism, just selles seisnebki eksistentsiaalne sügavik, millest kirjutas Kirkegaard.
"Õnnelikud on need, kes on vaimust vaesed", nagu piibliraamat õpetab.

Lähedki depressiivseks ja lõpuks hulluks, kui kogu maailma valu enda õlgadele võtad ja läbi elad. See on empaatiline, aga pole eluterve ega mitte kuidagi mitte kellelegi kasulik. Sinu nutt ei too surnud last tagasi ega võta tema ema leina vähemaks.

Mina olen veendunud, et mingit mõtet elul ei ole, kõik ongi pikemas plaanis täiesti mõttetu, sest saavuta, mis sa saavutad, armasta, ole õnnelik, koge imelisi asju - hiljemalt 100 aasta pärast oled surnud ja ongi kogu moos. (Kui seda mõttetust liiga tugevalt tajuda, siis muutub igapäevaelu veel eriti mõttetuks rassimiseks, seega tasub seda arusaama pigem veits blokkida.) Aga ehkki elul ei ole mingit mõtet, on elus siiski palju rõõmutoovaid hetki. Ja neid pole kellelgi keelatud nautida.

iiR kirjutas: ↑09 Mai 2025 09:42Mina olen veendunud, et mingit mõtet elul ei ole, kõik ongi pikemas plaanis täiesti mõttetu, sest saavuta, mis sa saavutad, armasta, ole õnnelik, koge imelisi asju - hiljemalt 100 aasta pärast oled surnud ja ongi kogu moos

Ei pruugi olla kogu moos. Mis saab pärast? See oleneb sellest, kuidas oled oma elu elanud. Võid sattuda paradiisi, võid sattuda põrgusse. Seal "elu" jätkub ja sind saadetakse varsti jälle maisesse ellu tagasi ja veedad näiteks oma järgmise elu Indias koerana elades.

Külaline kirjutas: ↑09 Mai 2025 11:27

iiR kirjutas: ↑09 Mai 2025 09:42Mina olen veendunud, et mingit mõtet elul ei ole, kõik ongi pikemas plaanis täiesti mõttetu, sest saavuta, mis sa saavutad, armasta, ole õnnelik, koge imelisi asju - hiljemalt 100 aasta pärast oled surnud ja ongi kogu moos

Ei pruugi olla kogu moos. Mis saab pärast? See oleneb sellest, kuidas oled oma elu elanud. Võid sattuda paradiisi, võid sattuda põrgusse. Seal "elu" jätkub ja sind saadetakse varsti jälle maisesse ellu tagasi ja veedad näiteks oma järgmise elu Indias koerana elades.

Mingit igavest elu ei ole olemas, aga selles mõttes ei kao praegu kasvavast põlvkonnast alates inimesed tõesti enam mitte kuhugi, et iga inimese elu saab taastada põhimõtteliselt täiesti temast jäänud informatsiooni põhjal ja igast inimesest on massiliselt pilti igast elu etapist ja mida pole, selle saab AI kergesti reprodutseerida. Igast inimesest saab teha näiteks hologrammi ja panna tehisaju toimel ta käituma, rääkima, vastama nii nagu elusast peast, isegi sama maneeriga ja vastavalt vanusele. Või mingist kunstmaterjalist humanoidi. See on lähemate aastate küsimus. Kui asi veel areneb, siis õpivad inimesed laboris kasvatama ka inimihu.
Nii et tulevikus võib vabalt olla, et inimene saab osta enda vanaema 30-aastase koopia, kes kõnnib, räägib ja käitub nagu vanaema.

Külaline kirjutas: ↑09 Mai 2025 11:53Mingit igavest elu ei ole olemas, aga selles mõttes ei kao praegu kasvavast põlvkonnast alates inimesed tõesti enam mitte kuhugi, et iga inimese elu saab taastada põhimõtteliselt täiesti temast jäänud informatsiooni põhjal ja igast inimesest on massiliselt pilti igast elu etapist ja mida pole, selle saab AI kergesti reprodutseerida. Igast inimesest saab teha näiteks hologrammi ja panna tehisaju toimel ta käituma, rääkima, vastama nii nagu elusast peast, isegi sama maneeriga ja vastavalt vanusele. Või mingist kunstmaterjalist humanoidi. See on lähemate aastate küsimus. Kui asi veel areneb, siis õpivad inimesed laboris kasvatama ka inimihu.
Nii et tulevikus võib vabalt olla, et inimene saab osta enda vanaema 30-aastase koopia, kes kõnnib, räägib ja käitub nagu vanaema.

Sa oled käinud Ugala teatris vaatamas etendust "Cosmopolitan"? Seal räägitakse nendest asjadest.

Külaline kirjutas: ↑09 Mai 2025 11:53Mingit igavest elu ei ole olemas,

Seda arvad sina. Mina arvan jälle, et inimese hing lahkub tema maisest kehast ja läheb kuhugi, et aastate pärast naasta jälle maisesse ellu, aga mõnda teise kehasse.

Külaline kirjutas: ↑09 Mai 2025 12:08

Külaline kirjutas: ↑09 Mai 2025 11:53Mingit igavest elu ei ole olemas, aga selles mõttes ei kao praegu kasvavast põlvkonnast alates inimesed tõesti enam mitte kuhugi, et iga inimese elu saab taastada põhimõtteliselt täiesti temast jäänud informatsiooni põhjal ja igast inimesest on massiliselt pilti igast elu etapist ja mida pole, selle saab AI kergesti reprodutseerida. Igast inimesest saab teha näiteks hologrammi ja panna tehisaju toimel ta käituma, rääkima, vastama nii nagu elusast peast, isegi sama maneeriga ja vastavalt vanusele. Või mingist kunstmaterjalist humanoidi. See on lähemate aastate küsimus. Kui asi veel areneb, siis õpivad inimesed laboris kasvatama ka inimihu.
Nii et tulevikus võib vabalt olla, et inimene saab osta enda vanaema 30-aastase koopia, kes kõnnib, räägib ja käitub nagu vanaema.

Sa oled käinud Ugala teatris vaatamas etendust "Cosmopolitan"? Seal räägitakse nendest asjadest.

Ei ole kahjuks, aga eks see on juba ammu õhus.

Külaline kirjutas: ↑09 Mai 2025 12:09

Külaline kirjutas: ↑09 Mai 2025 11:53Mingit igavest elu ei ole olemas,

Seda arvad sina. Mina arvan jälle, et inimese hing lahkub tema maisest kehast ja läheb kuhugi, et aastate pärast naasta jälle maisesse ellu, aga mõnda teise kehasse.

Ja mis sellest praktiliselt järelduks? Isegi kui nii on olnud alates planeet Maa tekkimisest ja kuskil istub mingi onu jumal, kes taaskasutab inimhingi nagu taarasüsteem klaaspudeleid, siis kasu pole sellest sulle midagi. Sündides oled sama loll kui esimesel korral.