Arutle Foorum

Klaaspurgid siis, supi või kurkide omad näiteks. Klaaspudelid ju samas on.

Pandisüsteemi pidamisel on endal ka mingi hind. Peavad olema pandiautomaadid jm.

Pudelite pandistamisel on kasu suur, sest neid loobivad muidu joodikud metsa alla, tänavale. Hoiab looduse, linna puhtana.

Neist joodikutest tuleb kohe meelde, et loodushoiu seisukohalt peaks pigem suitsukonidel pant olema.

puuma kirjutas: ↑14 Juun 2024 09:09 Pandisüsteemi pidamisel on endal ka mingi hind. Peavad olema pandiautomaadid jm.

Pudelite pandistamisel on kasu suur, sest neid loobivad muidu joodikud metsa alla, tänavale. Hoiab looduse, linna puhtana.

Mis asja, viinapudelid ja muu kangema kraami pudelid ei ole ju pandipakend? Arvad, et joodikud joovad suures koguses limonaadi ja siidrit?

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2024 11:12

puuma kirjutas: ↑14 Juun 2024 09:09 Pandisüsteemi pidamisel on endal ka mingi hind. Peavad olema pandiautomaadid jm.

Pudelite pandistamisel on kasu suur, sest neid loobivad muidu joodikud metsa alla, tänavale. Hoiab looduse, linna puhtana.

Mis asja, viinapudelid ja muu kangema kraami pudelid ei ole ju pandipakend? Arvad, et joodikud joovad suures koguses limonaadi ja siidrit?

Viinapudeleid tühjendataks märksa aeglasemalt kui siidreid, õlu, gini.

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2024 11:16

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2024 11:12

puuma kirjutas: ↑14 Juun 2024 09:09 Pandisüsteemi pidamisel on endal ka mingi hind. Peavad olema pandiautomaadid jm.

Pudelite pandistamisel on kasu suur, sest neid loobivad muidu joodikud metsa alla, tänavale. Hoiab looduse, linna puhtana.

Mis asja, viinapudelid ja muu kangema kraami pudelid ei ole ju pandipakend? Arvad, et joodikud joovad suures koguses limonaadi ja siidrit?

Viinapudeleid tühjendataks märksa aeglasemalt kui siidreid, õlu, gini.

No õige joodik joobki viina, siidrist ta küll purju ei jää. Lisaks on neid lahjasid jooke larpida poole kallim.

Meie Grossis ostavad parmud viina+suure paki mahla.

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2024 14:49 Meie Grossis ostavad parmud viina+suure paki mahla.

Ja viskavad mõlemad metsa alla, kumbki pole pandipakend. Seega joodikutele mõeldes see pandipakendi süsteem küll mõedud pole.

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2024 11:19

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2024 11:16

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2024 11:12

Mis asja, viinapudelid ja muu kangema kraami pudelid ei ole ju pandipakend? Arvad, et joodikud joovad suures koguses limonaadi ja siidrit?

Viinapudeleid tühjendataks märksa aeglasemalt kui siidreid, õlu, gini.

No õige joodik joobki viina, siidrist ta küll purju ei jää. Lisaks on neid lahjasid jooke larpida poole kallim.

Kas on vahet kui kamp noori jätavad 3 kuuspaki jagu taarat metsaalla vedelema või 1 alkohoolik 1 klaaspudeli.
Praegugi vedelevaid õllepurke kordades rohkem näha kui klaaspudeleid. Tehke järeldused.
Kes viina joob korjab pandipakendidki kokku, uue pudeli raha saamiseks. Õlletaara mahajätjale pole 10 senti kuigi oluline.

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2024 15:52

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2024 11:19

Külaline kirjutas: ↑14 Juun 2024 11:16

Viinapudeleid tühjendataks märksa aeglasemalt kui siidreid, õlu, gini.

No õige joodik joobki viina, siidrist ta küll purju ei jää. Lisaks on neid lahjasid jooke larpida poole kallim.

Kas on vahet kui kamp noori jätavad 3 kuuspaki jagu taarat metsaalla vedelema või 1 alkohoolik 1 klaaspudeli.
Praegugi vedelevaid õllepurke kordades rohkem näha kui klaaspudeleid. Tehke järeldused.
Kes viina joob korjab pandipakendidki kokku, uue pudeli raha saamiseks. Õlletaara mahajätjale pole 10 senti kuigi oluline.

No siin oli jutt, et joodikute pärast on pandipakendi süsteem. Ei ole. Joodikud jah võtaks kaasa oma viinapudeli, kui selle eest raha saaks, aga ei saa. Niisama igasugused lohakad läbustajad (kelle hulgas on ka pealtnäha täiesti korralikke perekondi näiteks) ei korista tõesti. Aga need pole joodikud, sellest läks see arutelu lahti.

Revolver kirjutas: ↑14 Juun 2024 18:02 Mida annaks sulle juurde kui klaaspurgist saaks pandipakend? Purgile lisatakse 10 senti juurde, ise maksad selle ette ja siis saad tagasi kui tagastusse viid. Aga probleem on selles, et automaat ei purusta klaasi, õllepudelid paneb ta kuidagi kasti, plekkpurgid ja plastiku vajutab lapikuks. Aga kui seda erimõõdulist klaasi saab palju, siis jookseb automaat hunnikusse. Neid purke ei tahagi keegi üldiselt tagasi. Odavam on uus teha kui vana puhastada ja kui servast on kild läinud, siis ei saa teda nagunii kasutada.

jep, purke ei taaskasutata, küll aga õllepudeleid

Hapud olid viinamarjad, mitte pihlakad

Revolver kirjutas: ↑14 Juun 2024 18:02 Mida annaks sulle juurde kui klaaspurgist saaks pandipakend? Purgile lisatakse 10 senti juurde, ise maksad selle ette ja siis saad tagasi kui tagastusse viid. Aga probleem on selles, et automaat ei purusta klaasi, õllepudelid paneb ta kuidagi kasti, plekkpurgid ja plastiku vajutab lapikuks. Aga kui seda erimõõdulist klaasi saab palju, siis jookseb automaat hunnikusse. Neid purke ei tahagi keegi üldiselt tagasi. Odavam on uus teha kui vana puhastada ja kui servast on kild läinud, siis ei saa teda nagunii kasutada.

Automaat purustab klaasi ikka. Klaaspudelitel, mis on pandipakendi süsteemis, on kaks tähist - D on ühekordne pakend, mis purustatakse, ja K on korduvkasutatav, mida ei purustata.

Küll on aga taaraautomaatidel see purustaja osa, crusher, spetsiifiliste mõõtude ja purustamistugevusega, mistõttu ei saa ühe ja sama crusheriga purustada erinevates mõõtudes klaaspakendit (näiteks kange alkoholi pudelid on suuremad ja paksemast klaasist, kui siidripudel, ja purgid on igaüks eri suuruses).

Lisaks on klaasi ümbertöötlemine väga kallis ja ressursimahukas tegevus. Inimesed arvavad, et klaas on väga öko, aga ega tegelikult alati ei ole - öko on see, kui sa kasutad ühte purki palju kordi, aga mitte see, et klaas purustatakse ja uuesti uus pakend toodetakse.

Huvitav, et nõukaajal oli võimekus kasutada klaaspurke ja pudeleid korduvalt. Ma saan aru, et pesemine on kallim, aga meil on ju rohepööre? Pesemine peaks siiski keskkonnasõbralikum olema kui prügilasse ladestamine ja uute tootmine.

Külaline kirjutas: ↑17 Juun 2024 06:35 Huvitav, et nõukaajal oli võimekus kasutada klaaspurke ja pudeleid korduvalt. Ma saan aru, et pesemine on kallim, aga meil on ju rohepööre? Pesemine peaks siiski keskkonnasõbralikum olema kui prügilasse ladestamine ja uute tootmine.

Pesemine pole probleem, aga hakata neid koguma suures koguses ja sortima välja just enda tootele sobivaid, on vaevarikas. Pigem ostetakse uued. Nõukaajal oli ühesugune purk hapukoorele, teine supile, kolmas hapukurgile ja oligi kogu lugu.

Pesemine on kallis, purustamine on kallis. Tundub et aiitaks ainult oma supi- vms purkide loodusesse jätmine. Enamus pooleliitriseid purke on siiski samas mõõdus, minul tekib ka üsna palju kastmepurke, mis on küll kitsamad aga ka samas mõõdus. Beebisid mul pole, aga beebitoidupurgid on ka enamasti ühes mõõdus. Lisaks veel need metallist korgid, mida taaskautada just ei sooviks, aga ümbertöödelda ju võiks. Praegu toimub ikka väga suur raiskamine. No lodetavasti siis vähemalt mu segajäätmetesse visatud purgid ja kaaned töödeldakse ümber.