Arutle Foorum

Kuidas on see teiste arvamuse pärast muretsemisega?
Sageli öeldakse, et oh ära mõtle sellele, nad tegelevad oma asjadega, neil on rohkem mõelda endale või nad unustavad kohe su eksimuse, piinliku olukorra, ütluse, riietuse jne.
Kas ikka unustavad, kas see ei lähe neile korda, kas nad ei räägi sellest teistega?
Siingi foorumis on teemasid selle üle, mis teised on teinud, seljas kandnud, käitunud, öelnud. Või "Sa oled see kes teeb neid teemasid...." sa oled see terviseärevik" sa oled see, kes, ..jne . Nägin täna sellist inimest, kes....ja mida ta tegi, oli, ostis, seljas kandis.
Kas see on seepärast nii, et teise lohutuseks sobib küll öelda, ära muretse, nad tegelevad oma mõtetega, unustavad.
Kas unustavad, kas ei lähe korda, kas ei mõtle?

kummalised mured sul. keda huvitab, mis teised arvavad? ma panen riidesse nii, et mulle endale meeldiks ja teiste arvamus on suht savi. ei ole võimalik, et teiste arvamus kedai sedavõrd huvitab, et selle pärast muretseda.

Huvitaval kombel räägivad kõige rohkem need, et "Ah, ära muretse teiste arvamuse pärast!", kes ise kogu aeg teisi jälgivad
Üldse on too ütlus minu meelest taas üks neid hetke moeütlusi, mida igale poole topitakse ja millega oma mölakas-olemist välja vabandatakse.

Seda ütlust sobib öelda nt siis, kui teine inimene muretseb, et kas ta seelik sobib ikka ta pluusiga kokku. Aga kui seda ütlust kasutatakse selleks, et lubada endale vabalt teiste inimeste mõnitamist ja halvustamist, siis ei ole see enam okei.

Oma elu on liiga mõttetu ja igav, kui jääb aega selle kõrvalt veel teisi vahtida ja arvustada. Normaalsed inimesed tegelevadki oma asjadega ega arva kogu aeg kõigest ja kõigist midagi.

On tohutult vabastav tegelikult aru saada, et IGAÜKS MÕTLEB ESMAJOONES ISEENDAST. Inimesed tohutult põevad, mida teised neist arvavad. Tegelikult keerlevad inimeste mõtted valdavalt iseenda ümber, niiet vaimujõudu kedagi arvustada on palju vähem kui arvame. Näiteks keegi kukub tänaval käpuli, endal on tõustes jube häbi, mis nad must mõtlevad kõik, et olengi selline koba või et joonud, nii mark...! Piinlik veel hiljem meenutadagi. Möödakäijad vaevu märkavad ja ei viitsigi mingit hullu emotsiooni sellesse investeerida, mis neisse ei puutu. Mõned tunnevad natuke kaasa või isegi pakuvad abi, mõned muigavad omaette, aga keegi ei viitsi meenutadagi seda ebatähtsat olukorda- peale kukkuja enda.

Ja muidugi on see paras sõnakõlks nagunii.

Guest kirjutas: ↑20 Juun 2025 11:55 Oma elu on liiga mõttetu ja igav, kui jääb aega selle kõrvalt veel teisi vahtida ja arvustada. Normaalsed inimesed tegelevadki oma asjadega ega arva kogu aeg kõigest ja kõigist midagi.

Absoluutselt nii on. Või kui enda elu on nii pekkis, igav või mõttetu, siis ollakse valmis teiste eludes tuhnima. Tavalised inimesed tegelevad iseenda eludega küllalt.

Päris suva mul teiste arvamusest küll ei ole. Ikka kujundab minu suhtumist ja arusaami see ka, mida keegi teine minu tegemistest arvab. Riietuse osas ma ei tea - kui ikka mees ütleb, et kuule, see sulle üldse ei sobi, siis ei kanna ka. Võõramad inimesed ju naljalt ei tulegi ütlema, kui miski ei sobi. Aga mida olen küll õppinud, et kui miski mulle meeldib, siis ütlen selle välja ka. Olengi öelnud täiesti võõrale inimesele, et kleit sobib või soeng on äge.

Ausalt öeldes, pärast seda, kui sain aru sellest, et inimesed räägivad niikuinii täpselt seda, mida nad rääkida tahavad ja täiesti olenemata sellest mida sa teed või ei tee, no ei ole tõesti vahet! Vahet ei ole mida ma teen või ütlen, olen kes ma olen, igaüks näeb ja mõistab omamoodi. Osad arnastavad pläkutada seljataga, teised ei tee seda üldse. Püüan nii elada, et ise rahul olen.

Ma pole vist kunagi mõelnud riideid valides, mida TEISED minu riietest arvavad pole niipidi küll osanud mõtiskleda... Ikka, kas mulle endale meeldib ja sobib ja vastab ilmale ja tööle minnes küllalt viisakas on! Huvitavad näited siin.

Ma muidu ka panen selga mida ise tahan. Aga mulle ühe inimese pärast ma olen valinud riideid, et parem välja näha tema jaoks.

Barbara kirjutas: ↑21 Juun 2025 09:13 Ma pole vist kunagi mõelnud riideid valides, mida TEISED minu riietest arvavad pole niipidi küll osanud mõtiskleda... Ikka, kas mulle endale meeldib ja sobib ja vastab ilmale ja tööle minnes küllalt viisakas on! Huvitavad näited siin.

Et tööle minnes küllalt viisakas - see ju ongi teiste arvamusega arvestamine just. Ega ei pea kleidi värvi teiste maitse järgi valima, aga üldise arvamusega vastuollu sa ikkagi ei lähe.

No on ikka vahe, koduriided ja tööriided, kodukitliga ju ei lähe, igal pool ei tohigi, pangas näiteks peab kostüüm vms olema. Ei ole tööriietus teiste arvamusega arvestamine. See on lihtsalt etikett, ülemus ehk ei lase uksest sissegi. Kodus ja tänaval - palun väga. Kui kodukittel näeb viisakas välja, nööbid ees kõik alles ja puha, saab idee poolest tänaval ka käia. See on nii, nagu välismaal käiakse hommikumantliga poes, ma ei näe selles midagi imelikku.

Mis asi see kittel on?

Külaline kirjutas: ↑21 Juun 2025 16:34Mis asi see kittel on?

Külaline kirjutas: ↑21 Juun 2025 16:34Mis asi see kittel on?

Kittel on puuvillane eest nööbitav kleidi moodi. On ka olemas sõna kittelkleit, need siis natuke kleiti meenutavad kitlid, aga päris kittel on lihtsa koeline kleidi pikkusega eest nööbitav puuvillane riideese. Või võis ka olla, et nööpe polnud, aga tõmmati külge õmmeldud vööga hõlmad eest kokku. Vanasti näiteks haiglates sanitarid kandsid, selline sõna on olemas, nagu töökittel. Pildi peal on kittelkleidi moodi.

Pildi peal on kittelkleidi moodi.

Mitte kittelkleidi moodi, vaid ongi kittelkleit. Kitleid kantakse haiglas ka tänapäeval, ka arstidel võib olla kittel seljas.

Minu arust polnud need kittelkleidid nii koledad midagi, praegused dressid on isegi koledamad: https://blog.erm.ee/?p=12849

No kittelkleit on lihtsalt nööpidega suvekleit.

Ma mõtlen et kas pidevalt endale ja oma elule mõtlemine on üldse hea? Keerutad oma mõtteid peas. Kas lühis ei teki?
See meenutab mulle üht depressiooni pilti- Inimene vaatab vaid oma pähe. Mitte depressiivne vaatab oma peast välja.

Guest kirjutas: ↑23 Juun 2025 08:08 Ma mõtlen et kas pidevalt endale ja oma elule mõtlemine on üldse hea? Keerutad oma mõtteid peas. Kas lühis ei teki?
See meenutab mulle üht depressiooni pilti- Inimene vaatab vaid oma pähe. Mitte depressiivne vaatab oma peast välja.

Miks sa, Tolmukübe, nüüd külalise alt kirjutad? Mina tahan sind blokeerida, sest need infantiilsed arutluskäigud ajavad mind närvi. Harimatus ja lollus käsikäes, aga muudkui targutab. Aga kui sa külaline oled, ikka viskab need mulle nina alla ja ma ei soovi seda.