Arutle Foorum

Kuidas te suudate elada hetkes, elust rõõmu tunda ja mitte mõelda vananemisele ja elu kaduvusele?

Ma usun, et peale surma on veel midagi, ja et me sünnime uuesti. Ja vananemise peale ma üldse ei mõtle, nahk on veel täitsa viisakas, erilisi tundemärke pole. Ja vanana olen ma sama väärtuslik, kui praegu, ega's ma siis kuidagi kehvemaks ju ei muutu.

Enamik inimesi elab siiski hetkes ega mõtle elu kaduvusele üldse. V.a ehk ainult mõne tuttava matusel seistes. Kõik elusolendid ongi nii loodud, ja kes ei ole, nende osas võib rääkida pigem vaimsest häirest. Ma kahtlustan, et sul on depressioon.

Minule endale mõte elu kaduvusest muide just meeldib. Oleks õudne mõelda, et ka kõik halvad asjad, mis siin juhtuvad, jääks igavesti kestma. Elul on oma loomulik ringkäik ja kevadel lilli istutades ei mõtle me sellele, kuidas sügisel külm ja lumi nad ära võtavad. Polegi vaja mõelda, sest see ei annaks meile midagi.

Tolmukübe kirjutas: ↑15 Juul 2025 12:10 Ja vanana olen ma sama väärtuslik, kui praegu, ega's ma siis kuidagi kehvemaks ju ei muutu.

Mina usun samuti, et vana ja tegusana olen sama väärtuslik. Selleks ajaks on mul ju elukogemust ja tarkust, mis juba ise on väärtus omaette.

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 12:34
Mina usun samuti, et vana ja tegusana olen sama väärtuslik. Selleks ajaks on mul ju elukogemust ja tarkust, mis juba ise on väärtus omaette.

Need vanadekodus surma ootavad vanurid võivad ju väärtuslikud olla, ainult kellele? Kellel on vaja nende tarkust ja elukogemust? Õige vastus on - mitte kellelgi. Igaüks tahab oma vead ise teha.

Tolmukübe kirjutas: ↑15 Juul 2025 12:10 Ma usun, et peale surma on veel midagi, ja et me sünnime uuesti.

See ongi kõige hullem! Sünnid uuesti - ja kogu tants hakkab jälle otsast peale. Ainult maailm muutub aasta-aastalt üha viletsamaks kohaks. Jube mõeldagi selle peale, et peaks veelkord sündima.

Külaline kirjutas: ↑15 Juul 2025 12:32Enamik inimesi elab siiski hetkes ega mõtle elu kaduvusele

Enamus inimesi ei ela sugugi hetkes, vaid peas käib lakkamatu mõtete virvarr. Meenutatakse minevikku ja muretsetakse tuleviku pärast, sekka "mida poest osta" jms uitmõtted, päris olevikus ja hetkes ollakse vähe.

Mu poeg käis just ostis oma 87-aastasele vanaemale esimese Android nutitelefoni, sest vanaemal sai nuppudega telefonist kõrini. Arvutis istub igapäevaselt nagunii-loeb uudiseid, saadab meile, maksab arveid ja mängib mänge. Ise on ta eluga rahul, vaatab tillukesi lapselapsi, chillib kahe sõbrannaga ja on õnnelik.

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 11:44 Kuidas te suudate elada hetkes, elust rõõmu tunda ja mitte mõelda vananemisele ja elu kaduvusele?

Ainult elu kaduvus annabki ju elule mõtte.

Külaline kirjutas: ↑15 Juul 2025 13:53

Tolmukübe kirjutas: ↑15 Juul 2025 12:10 Ma usun, et peale surma on veel midagi, ja et me sünnime uuesti.

See ongi kõige hullem! Sünnid uuesti - ja kogu tants hakkab jälle otsast peale. Ainult maailm muutub aasta-aastalt üha viletsamaks kohaks. Jube mõeldagi selle peale, et peaks veelkord sündima.

No ega ta nii vilets ka pole. Kui katus pea kohal, tuba soe, tervis korras, söök nina ees, sissetulek ka - mida sa hing enam ihkad? Hobid ka, millega tegelda - telekas, aiandus, või mis kellegil on. Eelistan kas troopikat või subtroopikat, seal saab palju ujuda. Ja värsked puuviljad on maitsvad. Ja soe õhk meeldib, ümber keha, praegu on natuke suve, saab siin ka seelikuga käia. Ja kui rahu on, et sõjatandrile ei satu.

Tolmukübe kirjutas: ↑15 Juul 2025 15:08
No ega ta nii vilets ka pole. Kui katus pea kohal, tuba soe, tervis korras, söök nina ees, sissetulek ka - mida sa hing enam ihkad? Hobid ka, millega tegelda - telekas, aiandus, või mis kellegil on. Eelistan kas troopikat või subtroopikat, seal saab palju ujuda. Ja värsked puuviljad on maitsvad. Ja soe õhk meeldib, ümber keha, praegu on natuke suve, saab siin ka seelikuga käia. Ja kui rahu on, et sõjatandrile ei satu.

Sa ei ole ju ometi nii lihtsake, et kui kliima muutub, liustikud sulavad, loodusvarad on lõpukorral ning linnu-ja loomaliigid järjest hävinevad, siis sinul on ikka hea olla, kui kõht täis ja tuba soe?!

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 14:47 Mu poeg käis just ostis oma 87-aastasele vanaemale esimese Android nutitelefoni, sest vanaemal sai nuppudega telefonist kõrini. Arvutis istub igapäevaselt nagunii-loeb uudiseid, saadab meile, maksab arveid ja mängib mänge. Ise on ta eluga rahul, vaatab tillukesi lapselapsi, chillib kahe sõbrannaga ja on õnnelik.

Minu meelest on see kurb, kui sa pead laskma kellelgi omale asju osta ja siis nende kasutamist õpetada, sest sa ise ei saa sellega enam hakkama. Väga kurb.

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 17:46

Tolmukübe kirjutas: ↑15 Juul 2025 15:08
No ega ta nii vilets ka pole. Kui katus pea kohal, tuba soe, tervis korras, söök nina ees, sissetulek ka - mida sa hing enam ihkad? Hobid ka, millega tegelda - telekas, aiandus, või mis kellegil on. Eelistan kas troopikat või subtroopikat, seal saab palju ujuda. Ja värsked puuviljad on maitsvad. Ja soe õhk meeldib, ümber keha, praegu on natuke suve, saab siin ka seelikuga käia. Ja kui rahu on, et sõjatandrile ei satu.

Sa ei ole ju ometi nii lihtsake, et kui kliima muutub, liustikud sulavad, loodusvarad on lõpukorral ning linnu-ja loomaliigid järjest hävinevad, siis sinul on ikka hea olla, kui kõht täis ja tuba soe?!

Minu arust Tolmukübemel on siin praegu õigus. Tahaks ka selline olla. Lapsi tal ei ole, erilist elu ka mitte, mida aitab tema mure liustike sulamise pärast?

Külaline kirjutas: ↑15 Juul 2025 17:48

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 14:47 Mu poeg käis just ostis oma 87-aastasele vanaemale esimese Android nutitelefoni, sest vanaemal sai nuppudega telefonist kõrini. Arvutis istub igapäevaselt nagunii-loeb uudiseid, saadab meile, maksab arveid ja mängib mänge. Ise on ta eluga rahul, vaatab tillukesi lapselapsi, chillib kahe sõbrannaga ja on õnnelik.

Minu meelest on see kurb, kui sa pead laskma kellelgi omale asju osta ja siis nende kasutamist õpetada, sest sa ise ei saa sellega enam hakkama. Väga kurb.

Kas nad oleksid pidanud neljakesi minema, koos 2-ja 3-aastase lapsega sinna Euronicsisse? Lihtsam, kui üks autoga inimene käib kiirelt ära ja teine vaatab seni lapsi. Aa, sa arvasid, et tal polnud raha? Ikka ise maksis kinni, tagavaraks on viiekohaline summa, seega pole probleem. Mis puudutab kasutamise õpetamist, siis lasen iga kahe aasta pärast oma uue Iphone pojal töökorda panna-copyb ühest info teise ja annab mulle kasutusvalmi telo. Milleks aega raisata, kui tal käib see väga kiiresti. Sa ise läksid nuputelefonilt nutile sekundiga?

Külaline kirjutas: ↑15 Juul 2025 17:48

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 14:47 Mu poeg käis just ostis oma 87-aastasele vanaemale esimese Android nutitelefoni, sest vanaemal sai nuppudega telefonist kõrini. Arvutis istub igapäevaselt nagunii-loeb uudiseid, saadab meile, maksab arveid ja mängib mänge. Ise on ta eluga rahul, vaatab tillukesi lapselapsi, chillib kahe sõbrannaga ja on õnnelik.

Minu meelest on see kurb, kui sa pead laskma kellelgi omale asju osta ja siis nende kasutamist õpetada, sest sa ise ei saa sellega enam hakkama. Väga kurb.

Aga sure siis kurvastusest ära. Kohutav, kui väsitavad sinusugused inimesed on, nagu energiavampiirid. Selle kohta on hea ütlus-kui elada ei jaksa, sure ära. Pole keeruline.

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 17:49

Minu arust Tolmukübemel on siin praegu õigus. Tahaks ka selline olla. Lapsi tal ei ole, erilist elu ka mitte, mida aitab tema mure liustike sulamise pärast?

Mure ei aita muidudgi midagi. Aga teema oli sellest, et uuesti sündida ei tahaks, sest maailm läheb aina rohkem p.sse. Millele Tolmukübe vastas, et kui on täis kõht ja soe tuba, siis on ikka tore olla. Ainult et järgmises elus ei pruugi enam seda täis kõhtugi saada.

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 17:54
Kas nad oleksid pidanud neljakesi minema, koos 2-ja 3-aastase lapsega sinna Euronicsisse? Lihtsam, kui üks autoga inimene käib kiirelt ära ja teine vaatab seni lapsi. Aa, sa arvasid, et tal polnud raha? Ikka ise maksis kinni, tagavaraks on viiekohaline summa, seega pole probleem. Mis puudutab kasutamise õpetamist, siis lasen iga kahe aasta pärast oma uue Iphone pojal töökorda panna-copyb ühest info teise ja annab mulle kasutusvalmi telo. Milleks aega raisata, kui tal käib see väga kiiresti. Sa ise läksid nuputelefonilt nutile sekundiga?

Ei oleks pidanud neljakesi minema. Kas sina käid omale telefoni terve perega ostmas?! Kurb on, kui inimene on vanadusest nõder ja pole enam võimeliine ise oste sooritama, vaid seda peavad tema eest teised tegema.

Ottotriin kirjutas: ↑15 Juul 2025 13:56

Külaline kirjutas: ↑15 Juul 2025 12:32Enamik inimesi elab siiski hetkes ega mõtle elu kaduvusele

Enamus inimesi ei ela sugugi hetkes, vaid peas käib lakkamatu mõtete virvarr. Meenutatakse minevikku ja muretsetakse tuleviku pärast, sekka "mida poest osta" jms uitmõtted, päris olevikus ja hetkes ollakse vähe.

Minu arvates ka liiga paljud inimesed elavad liiga palju just minevikus kinni. Siis ei osata ka olevikust ja ehk ka tulevikust rõõmu tunda. Jaa, Meil paljudel ilmselt on minevikus olnud palju halba.
Ma sattusin kusagilt lugema tsitaati, et minevikus ei peaks kinni olema, sest seda muuta enam ei saa. Küll aga saab sellega leppida ja edasi minna. Kahetsus ja mineviku meenutamine ei lase edasi minna. Sellepärast ongi paljud õnnetud, et elavad ikka ja jälle minevikuvigu uuesti ja uuesti üle. Ja jäävad sinna kinni.

Mul endal ei ole ka roosiline minevik olnud. Olen palju vigu teinud ja osad asjad ri ole olnud minu mõjutada aga selles kinni olemine ja see pidev kahetaus ei aita mind olevikus absoluutselt.

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 12:34
Mina usun samuti, et vana ja tegusana olen sama väärtuslik. Selleks ajaks on mul ju elukogemust ja tarkust, mis juba ise on väärtus omaette.

See on üsna naiivne arvamus.Isegi kõik kuulsad ja tuntud inimesed vajuvad unustusse, kui vanaks saavad, pole kellelgi tarvis nende elukogemust ja tarkust. Ammugi ei taha keegi kuulata tavalise vanuri heietusi. Peale surma, siis meenutatakse, milline tore või tark inimene oli.

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 18:00

Guest kirjutas: ↑15 Juul 2025 17:54
Kas nad oleksid pidanud neljakesi minema, koos 2-ja 3-aastase lapsega sinna Euronicsisse? Lihtsam, kui üks autoga inimene käib kiirelt ära ja teine vaatab seni lapsi. Aa, sa arvasid, et tal polnud raha? Ikka ise maksis kinni, tagavaraks on viiekohaline summa, seega pole probleem. Mis puudutab kasutamise õpetamist, siis lasen iga kahe aasta pärast oma uue Iphone pojal töökorda panna-copyb ühest info teise ja annab mulle kasutusvalmi telo. Milleks aega raisata, kui tal käib see väga kiiresti. Sa ise läksid nuputelefonilt nutile sekundiga?

Ei oleks pidanud neljakesi minema. Kas sina käid omale telefoni terve perega ostmas?! Kurb on, kui inimene on vanadusest nõder ja pole enam võimeliine ise oste sooritama, vaid seda peavad tema eest teised tegema.

Aga kust sina tead, võib-olla oleks ta isegi saanud selle ostetud, pereliikme toega on lihtsam. Minu 17 aastane poeg käib ka vanaema aitamas, ostavad koos asju, tema siis aitab tassida, kuulab juhendit ja juhib autot. Vanaema saaks ise ka sõidetud ja ostetud, aga nii on lihtsam ja poeg saab autosõitu harjutada. Kui neile nii sobib, miks mitte.