Arutle Foorum

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 09:58 Mis toimub, et järgemööda surevad kasvajatesse parimas eas naised, just sellised tervislike eluviisidega. Lisaks sellele jäävad äkki ka muudesse harva esinevatesse haigustesse nagu näiteks Sille-Kadri Simer multiskleroosi...

Guest kirjutas: ↑10 Nov 2025 15:23 Vähk ei ole ebam ammu kahjuks vaid vanainimeste haigus. Ka järjest ebam noori, väikelapsi ja lausa imikuid sureb sellesse. Ma arvan, et me elame nii toksilises keskkonnas, et igaktpoolt imbub seda välja.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:03

Guest kirjutas: ↑10 Nov 2025 15:23 Vähk ei ole ebam ammu kahjuks vaid vanainimeste haigus. Ka järjest ebam noori, väikelapsi ja lausa imikuid sureb sellesse. Ma arvan, et me elame nii toksilises keskkonnas, et igaktpoolt imbub seda välja.

On sul lihtsalt emotsioon, et "üha enam" või on ka mõni andmestik selle taga? Kogu aeg on surnud inimesi vähki. Ka noori. Vähki suremus on sealjuures vähenenud, mitte kasvanud, sest üha enam osatakse vähki ravida. Vähijuhtumite arv on suures plaanis samaks jäänud, leidsin kiirel otsingul UK statistika, kus 90-ndatel oli vähijuhtumeid 15-24 vanusegrupis 25/100tuh kohta, 2019 oli 28/100tuh kohta, pole eriline kasv. Vahepeal 2013 oli hüpe, 32/100tuh kohta, nüüd toimub jälle langus.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:03

Guest kirjutas: ↑10 Nov 2025 15:23 Vähk ei ole ebam ammu kahjuks vaid vanainimeste haigus. Ka järjest ebam noori, väikelapsi ja lausa imikuid sureb sellesse. Ma arvan, et me elame nii toksilises keskkonnas, et igaktpoolt imbub seda välja.

On sul lihtsalt emotsioon, et "üha enam" või on ka mõni andmestik selle taga? Kogu aeg on surnud inimesi vähki. Ka noori. Vähki suremus on sealjuures vähenenud, mitte kasvanud, sest üha enam osatakse vähki ravida. Vähijuhtumite arv on suures plaanis samaks jäänud, leidsin kiirel otsingul UK statistika, kus 90-ndatel oli vähijuhtumeid 15-24 vanusegrupis 25/100tuh kohta, 2019 oli 28/100tuh kohta, pole eriline kasv. Vahepeal 2013 oli hüpe, 32/100tuh kohta, nüüd toimub jälle langus.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:30 Nojah, on ikka vaks vahet, kas võrrelda olevikku ja 1970-ndaid (kus toitumine ja keskkond Eestis oli täiesti praegusest erinev) või võrrelda jooksvaid aastaid. Tõesti, võrreldes 1970-ndatega on erinevus suur, kuid ei saa rääkida olevikus toimuvast tohutust vähijuhtumite kasvust. See suur kasv jaotub siiski pika perioodi peale. Veel drastilisema erinevuse saaksime, kui võrdleksime aastaid 1000 ja 2000.
70-ndatega võrdluse puhul tekib muidugi ka alati küsimus diagnoosimise kvaliteedist - osa vähijuhtumitest polnud võimalik avastadagi, kui inimene suri, siis küllap oli surma põhjus täpsemalt teadmata. Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

Guest kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:53 Rinnavähk olevat seotud rasestumisvastaste tablettidega.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:53 Rinnavähk olevat seotud rasestumisvastaste tablettidega.

Guest kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:53 Rinnavähk olevat seotud rasestumisvastaste tablettidega.

Guest kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:54

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:30 Nojah, on ikka vaks vahet, kas võrrelda olevikku ja 1970-ndaid (kus toitumine ja keskkond Eestis oli täiesti praegusest erinev) või võrrelda jooksvaid aastaid. Tõesti, võrreldes 1970-ndatega on erinevus suur, kuid ei saa rääkida olevikus toimuvast tohutust vähijuhtumite kasvust. See suur kasv jaotub siiski pika perioodi peale. Veel drastilisema erinevuse saaksime, kui võrdleksime aastaid 1000 ja 2000.
70-ndatega võrdluse puhul tekib muidugi ka alati küsimus diagnoosimise kvaliteedist - osa vähijuhtumitest polnud võimalik avastadagi, kui inimene suri, siis küllap oli surma põhjus täpsemalt teadmata. Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

Mille üle siis vaidled üldse? Laste puhul on välistatud keskkonna tingimused ja toitumine, sest nad on selleks liiga noored.

Guest kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:58

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:53 Rinnavähk olevat seotud rasestumisvastaste tablettidega.

Ah ei ole. Suures osas on vähk geneetiline ja pärilik. Kui emal või isal oli vähk, siis on ka lastel palju suurem % samuti haigestuda.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:54

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 16:30 Nojah, on ikka vaks vahet, kas võrrelda olevikku ja 1970-ndaid (kus toitumine ja keskkond Eestis oli täiesti praegusest erinev) või võrrelda jooksvaid aastaid. Tõesti, võrreldes 1970-ndatega on erinevus suur, kuid ei saa rääkida olevikus toimuvast tohutust vähijuhtumite kasvust. See suur kasv jaotub siiski pika perioodi peale. Veel drastilisema erinevuse saaksime, kui võrdleksime aastaid 1000 ja 2000.
70-ndatega võrdluse puhul tekib muidugi ka alati küsimus diagnoosimise kvaliteedist - osa vähijuhtumitest polnud võimalik avastadagi, kui inimene suri, siis küllap oli surma põhjus täpsemalt teadmata. Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

Mille üle siis vaidled üldse? Laste puhul on välistatud keskkonna tingimused ja toitumine, sest nad on selleks liiga noored.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 18:04Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

Guest kirjutas: ↑10 Nov 2025 22:16

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 18:04Praegugi ju on sama, ega siis lahkamist enamasti tehta, pannakse mingi tõenäoline asi kirja.

Nii ei ole. V-o väga vanade inimeste puhul. Mu 50+ sugulane suri. Meie pidime matma. Suri ta linnas, kus lahangut ei saanud teha. Ta sõidutati teise linna, öeldi, et on kohustus lahata, muudmoodi ei saa matta, kuna surma põhjus on teadmata. See oli 15 aastat tagasi.
Kui inimesel on diagnoositud vähk ja selle kulg ka kirjas, siis ei pea ilmselt tõesti lahkama.

Külaline kirjutas: ↑10 Nov 2025 22:48Kui inimene sureb vähki, siis ega ta seda vaevusteta tee, ikka on enne midagi häda olnud ja kui vähki määrata ei osatud, siis pandi arvatavasti mõni muu diagnoos ning surmapõhjus ka sellest tulenev.