Arutle Foorum

Mul talvel on 100, suvel 50, aga mille eest suvel 50, sellest aru ei saagi. Palju tulesid ei põleta, radiaatorit ei soenda, aga ikka 50.. Vbl mingi vale pakett valitud. Mul selline, et tarbin palju elektrit, siis talvel odavam. Suveks paketti ei vaheta, aga kas see võib siis nii palju oleneda? Või ongi elekter nii kallis, et mitte millegi eest 50? Sugulasel on suvel 25, ma saan aru, et see on normaalne. Ka vaatab telekat, kasutab pliiti, ja töötab külmkapp...

Vaata kulu ja ühiku hinda, siis saame midagi võrrelda.

Novembris tarbisime 520 kWh ja arve 118 EUR koos kõikide maksudega. Boiler, duširuumi põrandaküte, terve 1. korruse põrandaküte, 3-4 masinatäit pesu iga nädal, nõudepesumasin, tavaline söögitegemine, valgus jmt. 2-3 inimest.

Juulis tarbisime 380 kWh ja arve 60 EUR.

Börsipakett.

Guest kirjutas: ↑28 Dets 2025 15:59 Novembris tarbisime 520 kWh ja arve 118 EUR koos kõikide maksudega. Boiler, duširuumi põrandaküte, terve 1. korruse põrandaküte, 3-4 masinatäit pesu iga nädal, nõudepesumasin, tavaline söögitegemine, valgus jmt. 2-3 inimest.

Juulis tarbisime 380 kWh ja arve 60 EUR.

Börsipakett.

Tundub vähe. Meil on 100-ruudune maja, maaküte, süüa peaaegu kodus ei teegi, boiler ja 3-4 masinatäit pesu kuu aja peale, 2 inimest. Ja novembri arve oli 140.

8.72

umbes sama, kui TA-l. suvel 40-50, talvel 100-120.-

arve kuupäevaga 08.12.2025
päev 145,787 kWh
öö 189,217 kWh
kõik kokku 65,42
Vannitoas põrandaküte, lauaarvuti töötab 12+ tundi, mõned tunnid ka läpakas, TV ei vaata.

2025a maksimum oli veebruaris: 89€, miinimum juunis: 41€, muud kuud sinna vahele.
börsipakett, kahekorruseline eramaja gaasikeskküttega.
majapidamise suurimad elektritarbijad arvutid, praeahi ja nõudepesumasin, muud kodumasinad tarbivad vähem.

Sain kirja:

Muudatused elektriarvel alates 2026. aasta algusest

• 2026. aasta alguses toimub elektrienergia- ja võrguteenuse arvel muudatus – mõlema teenuse arvele lisandub vastavalt elektrituruseadusele üks uus rida, mille mõju koguarvele on keskmise kodutarbija jaoks kolm kuni neli eurot kuus.
• Uute ridadega rahastatavad reservid aitavad ka tulevikus tagada, et elekter oleks meil alati olemas ning integreerida süsteemi suuremas mahus madalama tootmiskuluga taastuvenergia tootmisseadmeid. Nende ridade eraldi väljatoomine arvel muudab elektriga seotud kulud läbipaistvamaks. Reserve pakuvad Balti riikide elektritootjad ja salvestid.
• Elektrienergiaarvele lisandub rida nimega tasakaalustamisvõimsuse tasu. Selle rahaga tagatakse kiirelt reageerivate elektrijaamade ehk tasakaalustamisreservide (ehk sagedusreservide) teenus, mis hoiab elektrisüsteemi tasakaalus igal sekundil. Kui tootmine järsult muutub või ilmnevad ootamatud rikked, tulevad need reservid appi, et tuled ei kustuks ning tarbimine ja tootmine oleks jälle tasakaalus.
• Kinnitatud tasakaalustamisvõimsuse tasu kehtib samal tasemel kogu 2026. aasta. Tasu on kulupõhine ehk Elering hakkab seda järgnevatel aastatel pooleaastase etteteatamisega muutma vastavalt reservide ostuks tehtavate tegelike kulude muutusele. Kulu sõltub sellest, mis hinnaga elektrijaamad teenust Balti süsteemihalduritele pakuvad, seetõttu töötavad Elering ja teised Balti süsteemihaldurid selle nimel, et konkurents oleks võimalikult tihe.
• Võrguteenusearvele lisandub rida nimega varustuskindluse tasu. See aitab Eestis töös hoida juhitavaid elektrijaamu, mis tagavad, et keerulistes oludes (näiteks kui ühendused teiste riikidega on katkenud) oleks Eestil piisavalt elektrit.
• Tasu suurus hinnatakse vajadusel üle maksimaalselt kaks korda aastas hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks.
• Uued arveread toovad rohkem läbipaistvust ja kindlust. Selliselt rahastatavad reservid aitavad hoida elektrisüsteemi töös ja investeerida tulevikku, et elekter oleks tagatud alati, sõltumata ilmast või olukorrast.
• Pikas vaates ei tähenda uued arveread tarbijale suuremat kogukulu. Tänu taastuvenergia kiirele arengule ja madalamatele tootmiskuludele võime uskuda, et koguarve jääb tulevikus keskmiselt samale tasemele nagu täna või isegi väheneb.
• Rohkem infot reservide ja uute tasude kohta: https://elering.ee/muudatused-elektriar ... a-algusest .

Miks see muudatus vajalik on?

• Aastakümneid tagasi oli süsteem lihtne. Kõik toimus ühe riikliku ettevõtte kaudu ja tarbija sai ühe arve ühe reaga. Täna on olukord teine. Pärast Venemaa elektrivõrgust lahkumist ja Mandri-Euroopaga liitumist 2025. aasta veebruaris vastutab Eesti täielikult ise selle eest, et meie elektrisüsteem oleks stabiilne igal ajal. Selleks on vaja täiendavaid elektrisüsteemi juhtimiseks vajalikke reserve ning just seda kajastavadki uued arveread.
• Juhitavaid võimsusi on praegu varustuskindluse tagamiseks vaja vähemalt 1000 megavatti. Vajadus kasvab, kuna süsteemi juhtimine peab olema paindlikum seoses tarbimise ja taastuvenergia osakaalu suurenemisega. Elering koos Eesti ja teiste Balti riikidega on välja töötanud mitu erinevat lahendust, mis aitavad käivitada uued võimsused ning kuni nende valmimiseni hoida kasutusvalmis olemasolevad.

Sinu Elektrum

Guest kirjutas: ↑28 Dets 2025 16:21

Tundub vähe. Meil on 100-ruudune maja, maaküte, süüa peaaegu kodus ei teegi, boiler ja 3-4 masinatäit pesu kuu aja peale, 2 inimest. Ja novembri arve oli 140.

Mul sama: 100 m2 maja, boiler, vannitoas põrandaküte, 2. korrusel kaks õliradikat, süüa peaaegu ei tee ja pesu ka 3-4 masinatäit kuus. Elektriarve novembris ka täpselt sama, 140 eurot (börs).

Novembri eest maksin 70 eurot, börsipakett. 300 m2 maja, 1 inimene. Tarbimine oli 362 kw.
Vaadake üle oma võrgupakett.

70m2 korter, elektriarve üsna ühesugune iga kuu - ca 300kWh / ca 50 eur.
Midagi elektriga ei küta, kulu tuleb arvutitest, telekast, vidinatest, valgustusest, köögist/vannitoast. Teen palju ahjutoite.

Guest kirjutas: ↑29 Dets 2025 08:41 Novembri eest maksin 70 eurot, börsipakett. 300 m2 maja, 1 inimene. Tarbimine oli 362 kw.
Vaadake üle oma võrgupakett.

Mul on ka börsipakett ja novembriarve oli 100-ruuduses majas 140 eurot, 614 kWh. Millega sa oma maja kütad?

Külaline kirjutas: ↑29 Dets 2025 09:38

Guest kirjutas: ↑29 Dets 2025 08:41 Novembri eest maksin 70 eurot, börsipakett. 300 m2 maja, 1 inimene. Tarbimine oli 362 kw.
Vaadake üle oma võrgupakett.

Mul on ka börsipakett ja novembriarve oli 100-ruuduses majas 140 eurot, 614 kWh. Millega sa oma maja kütad?

Gaasiküte.

Külaline kirjutas: ↑29 Dets 2025 09:38

Guest kirjutas: ↑29 Dets 2025 08:41 Novembri eest maksin 70 eurot, börsipakett. 300 m2 maja, 1 inimene. Tarbimine oli 362 kw.
Vaadake üle oma võrgupakett.

Mul on ka börsipakett ja novembriarve oli 100-ruuduses majas 140 eurot, 614 kWh. Millega sa oma maja kütad?

Siit lõimest loeb välja, et elektrihind on kõrgem eelkõige seal, kus majapidamises elektriboiler.
ja gaasiküttega majadel on madalam, sest nii toasoojus kui vee soojendamine tuleb gaasiga.

samas ei peaks sa aga ka gaasitarbijaid kadestama, sest gaasiküte tähendab gaasitarbijatele eelarves lisarida, mis sinul puudub:
näiteks meil on küll elektriarved madalad, aga see-eest kulub aastas natuke üle 1000€ gaasile: väga pakaselistel talvekuudel lausa kuni 300€, aga suvel, kui on vaid vee soojendamine, siis 7-9€/kuus, kuu keskmine aasta peale ära jagatuna natuke üle 100€/kuus.

Külaline kirjutas: ↑29 Dets 2025 12:58

Külaline kirjutas: ↑29 Dets 2025 09:38

Guest kirjutas: ↑29 Dets 2025 08:41 Novembri eest maksin 70 eurot, börsipakett. 300 m2 maja, 1 inimene. Tarbimine oli 362 kw.
Vaadake üle oma võrgupakett.

Mul on ka börsipakett ja novembriarve oli 100-ruuduses majas 140 eurot, 614 kWh. Millega sa oma maja kütad?

Siit lõimest loeb välja, et elektrihind on kõrgem eelkõige seal, kus majapidamises elektriboiler.
ja gaasiküttega majadel on madalam, sest nii toasoojus kui vee soojendamine tuleb gaasiga.

samas ei peaks sa aga ka gaasitarbijaid kadestama, sest gaasiküte tähendab gaasitarbijatele eelarves lisarida, mis sinul puudub:
näiteks meil on küll elektriarved madalad, aga see-eest kulub aastas natuke üle 1000€ gaasile: väga pakaselistel talvekuudel lausa kuni 300€, aga suvel, kui on vaid vee soojendamine, siis 7-9€/kuus, kuu keskmine aasta peale ära jagatuna natuke üle 100€/kuus.

Ma väga ei usu, et 614 kwh tarbimisega maja elektriga küttel on.

Külaline kirjutas: ↑29 Dets 2025 19:21Ma väga ei usu, et 614 kwh tarbimisega maja elektriga küttel on.

Öeldi ju, et maaküte. See küll vajab ka elektrit, jah. Aga nii võib olla küll, et kulub 614 kWh kuus.

Külaline kirjutas: ↑29 Dets 2025 19:51

Külaline kirjutas: ↑29 Dets 2025 19:21Ma väga ei usu, et 614 kwh tarbimisega maja elektriga küttel on.

Öeldi ju, et maaküte. See küll vajab ka elektrit, jah. Aga nii võib olla küll, et kulub 614 kWh kuus.

Sellise tillukese maja maasoojuspumba keskmine kulu on umbes 340 kwh kuus.

Guest kirjutas: ↑28 Dets 2025 16:21

Guest kirjutas: ↑28 Dets 2025 15:59 Novembris tarbisime 520 kWh ja arve 118 EUR koos kõikide maksudega. Boiler, duširuumi põrandaküte, terve 1. korruse põrandaküte, 3-4 masinatäit pesu iga nädal, nõudepesumasin, tavaline söögitegemine, valgus jmt. 2-3 inimest.

Juulis tarbisime 380 kWh ja arve 60 EUR.

Börsipakett.

Tundub vähe. Meil on 100-ruudune maja, maaküte, süüa peaaegu kodus ei teegi, boiler ja 3-4 masinatäit pesu kuu aja peale, 2 inimest. Ja novembri arve oli 140.

Mul sama, va maaküte.

Külaline kirjutas: ↑28 Dets 2025 15:59 Novembris tarbisime 520 kWh ja arve 118 EUR koos kõikide maksudega. Boiler, duširuumi põrandaküte, terve 1. korruse põrandaküte, 3-4 masinatäit pesu iga nädal, nõudepesumasin, tavaline söögitegemine, valgus jmt. 2-3 inimest.

Juulis tarbisime 380 kWh ja arve 60 EUR.

Börsipakett.

Kuidas saab põrandaküte nii odav olla? Kui lülitan välimise esiku, mis on 2m2, põrandakütte taha, on see juba 50 lisaeurot kuus.