Arutle Foorum

Täna juhtusin FB mingis kööginurgas lugema postitust, kus räägiti oma köögi/söögi äpardustes.

Päris lõbus lugemine oli.
Mis teil juhtunud on?

-Mina ise olen potitäie borši kogemata mööda köögikappe ja põrandat laiali kukutanud. Andis ikka küürida seda punapeeti valgelt pinnalt.
-Korra on mu väikelaps terve õlipudeli köögis olevale kaltsuvaibale valanud. Ja siis seal sees trampinud ja kogu kodu oli õliseid väikeseid jalajäkgi täis. Ime, et ta ei libastunud. Kuidas ta jõudis seda teha: ma olin ise kõrges palavikus(üksi kodus) ja kogemata jäin pooleks tunniks diivanile tukkuma. Õppetund siit- köögikapi pealsed nüüd on täiesti tühjad. Ja päeval söögilaua toole hoian põrandal tagurpidi või kummuli .
- Mul kaks üsna pätt kassi. Kõik muidu luku taga aga unustasin suhkrupaki köögikapile. See oli siis kapi pealt alla lükatud, lahti näritud ja lailai kraabitud nagu kassiliiv. Ei olnud just väga meeldiv koristada seda. Kassid muidugi tegid näo, et nemad pole midagi teinud. Aga vot olid ainukesed kodus

Muud hetkel meelde ei tule.

Kunagi noorena panin kisselli sisse tärklise asemel kogemata soodat, oli üllatav reaktsioon.
Kaneeli rulle olen suhkru asemel soolaga teinud. Purgid olid kõrvuti ja suuuured mõtted peas.

Pisiäpardusi ikka on olnud ja mitte ainult köögis. Piimapakk kukkus käes parketile katki, veefiltri alumine osa kukkus köögikapp ja vesi voolas, kuni märkasime, parkett läks vahetusse. Taldrikuid on küll müstiliselt kadunud, keegi pole osalust omaks võtnud... Akvaarium läks katki kell viis hommikul, kühveldasime vett kühvliga ämbritesse, seal oli õnneks keraamiline plaat põrandal. Midagi katastroofiliselt pole siiski juhtunud.

Avasin ükskord pahaaimamatult pisikest tomatipasta konservikarpi. Ja kus sealt purskas! Lakke, seintele, köögikappidele, ruloole.... Siiani on paar heledaks küüritud plekki laes. Kusjuures ei olnud käörinud maitsega ega midagi. Kasutadin karpi alles jäänud osa kenasti toidu siise ära.

Mul on samuti tomatipurgiga äpardus juhtunud. See lendas poole avamise pealt plärtsuga põrandale, mispeale meie kass, kes sellest hirmsasti ehmus, jooksu pani. Tagatipuks libises ta selle tomatiplödi sees, jalad käisid ringi nagu smurfil seal multikas, aga edasi ei liikunud. Lõpuks oli ehmunud kassi tõttu terve korter tomatijälgi täis.

Panime sõbrannaga kunagi koos muljetades ja kokteile limpsides kartulisalatisse soola asemel soodat - ta oli just oma esimese korteri ostnud (kolimise käigus olid maitseianed jumal ise teab kuhu ja kuidas pakitud, no oli valge pulbriga purk)ning tähistasime soolaleivapdu . Kole mage tundus, panime ikka juurde ja... lõpuks hakkasid kartulid siniseks kiskuma .

Lapse vanavanaema olevat kunagi soola asemel (tema oli kunstinimene ja muidu hajameelne) keevatele hernesupi kontidele Pipi pesupulbrit suranud ja hommikul kiiruga meeste habemeajamiskreemiga hambaid pesnud.
Ämmamutt olla kunagi kiiruga keedukartulite suhkrut pannud soola asemel...

Sellest, et me kambakesi pannikartulitele jämesoola asemel mitu korda väetist lisasime (ja ikka elus oleme), olen millalgi juba kirjutanud.
Aga kui kööki lendab laiali suht suur kausitäis kaneeliga segatud suhkrut, mida ei õnnestu harjaga kokku pühkida ja peab tolmuimejat kasutama, siis pole vahet, kas paned mõne lisafiltri enne imemist ja vahetad koti pärast välja - terve maja saab veel paar nädalat mõnusalt lõhnama iga kord, kui tolmuimejat kasutad.
Aga see on pigem meeldiv kogemus.
Mingit suuremat jama pole köögis juhtunud.
Küll aga elutoas, kus koera kõhulahtisus ühel ööl me pikakarvalist vaipa tabas. Uhh.

Meil olid isaga viletsad suhted ja mingi aeg hakkas tal äpradusi juhtuma. Kõigepealt lasi endale vannitoas deodorandi asemel mõnuga minu ekstratugevat juukselakki kaenla alla. Siis järgmine päev värvisime vennaga midagi ja pintsliloputusklaas jäi kraanikausi veerele ja loomulikult kulistas isa selle morsi pähe alla. Midagi oli veel, hambapastaga vist, aga isa oli täiesti veendunud, et need olid meie sabotaažid. Kusjuures ei olnud.

Ma olen sellest siin kunagi juba kirjutanud. Ei ole minu äpardus, vaid mehe oma.

Mees praadis kartuleid. Pani ilusti rasva ja sibulat ja, nagu ikka... Hakkasime sööma ja õudneee, milline maitse!

Selgus, et ta oli rasvaineks pidanud pruuni pesuseepi (vanasti oli praadimise margariin samasugune pikliku kujuga tahke ollus), millega ma tavaliselt laste marlimähkmeid keetsin. See pesuseep oli jäänud pliidi nurgale. Sibula asemel oli sisse hakkinud mingi lille sibulad.

P S Seda väetise lugu ma mäletan eelmisest teemast.

Mina olin laps, kui otsustasin hakata ise makarone tegema. Tegingi siis, panin vee savikausiga elektripliidile keema.

Guest kirjutas: ↑23 Jaan 2026 06:49 Mina olin laps, kui otsustasin hakata ise makarone tegema. Tegingi siis, panin vee savikausiga elektripliidile keema.

Ma praadisin makarone lapsena nii, et võtsin pakist makaronid ja panin õliga pannile.

Guest kirjutas: ↑23 Jaan 2026 10:09

Guest kirjutas: ↑23 Jaan 2026 06:49 Mina olin laps, kui otsustasin hakata ise makarone tegema. Tegingi siis, panin vee savikausiga elektripliidile keema.

Ma praadisin makarone lapsena nii, et võtsin pakist makaronid ja panin õliga pannile.

Nii on vist päris paljud teinud. S h olen kuulnud, et ka täiskasvanud mehed, kes on "üksi" koju jäänud ja pidanud ise endale süüa tegema, on nii teinud.

läksin suht noorelt mehele ja ei olnud söögi tegemises just väga kõva käsi. hakkasin kisselli tegema. meeles oli, et tuleb tärklist morsi hulka segada, aga ma ei mäletanud, et tärklis tuli segada külma veega keeva morsi hulka ja proovisin vastupidi teha

Minu tuttav, mitte just kõige rumalam ininene, pani toore muna mikrouuni... Pärast koristas seda sodi sealt tükk aega.

Üksi jäänud meestest rääkides, siis meenub sugulane, kes proovis avamata konservipurki gaasipliidil soojendada. Tema enda kommentaar asjale oli, et "toidutükid olid laes kinni".

Mul lendas kunagi blenderikannust mustikasmuuti lakke.. ja mujale muidugi ka

Meil oli jube piinlik hetk kaua aega tagasi, kui läksime tuttavatele soolaleivale ja rabasime bensujaamast kaasa punase šampanjalaadse toote (viimase hetke kutse oli). Ja siis majaperemees otsustas selle kohe köögis avada ja kastis loomulikult värskelt värvitud valge köögi punase lägaga üle. Ei unusta iial perenaise nukrat pilku...

Külaline kirjutas: ↑23 Jaan 2026 10:59 Mul lendas kunagi blenderikannust mustikasmuuti lakke.. ja mujale muidugi ka

See vist vajas lausa värviremonti?

Guest kirjutas: ↑23 Jaan 2026 12:11 Meil oli jube piinlik hetk kaua aega tagasi, kui läksime tuttavatele soolaleivale ja rabasime bensujaamast kaasa punase šampanjalaadse toote (viimase hetke kutse oli). Ja siis majaperemees otsustas selle kohe köögis avada ja kastis loomulikult värskelt värvitud valge köögi punase lägaga üle. Ei unusta iial perenaise nukrat pilku...

Ei usu, et see plekke jättis?

Lae määrimisega seoses meeus, et kunagi nõuka ajal olid populaarsed nn kiirkeetjad, sinna pandi kaas mingi klambriga õhukindlalt peale ja keetis surve all, auruventiil oli ka olemas... igatahes kas keegi unustas selle ventiili avada või juhtus muu asi, aga mingil hetkel lendasid peedid lakke.... need plekid olid kuni uue laevärvini seal näha...

Külaline kirjutas: ↑23 Jaan 2026 12:11 Meil oli jube piinlik hetk kaua aega tagasi, kui läksime tuttavatele soolaleivale ja rabasime bensujaamast kaasa punase šampanjalaadse toote (viimase hetke kutse oli). Ja siis majaperemees otsustas selle kohe köögis avada ja kastis loomulikult värskelt värvitud valge köögi punase lägaga üle. Ei unusta iial perenaise nukrat pilku...

Oleks tahtnud su tekstile reageerida, aga rohelist ei tahtnud panna nagu oleks tore lugu, naerunägu ka ei saanud, sest perenaisest nii kahju, punast polnud üldse tahtnud panna. Niiet, lugu mulle meeldis, aga reageerida ei osanud. Ikka juhtub.